................................................................................................ 9 1.2.3 Teksti tihedus ............................................................................................ 10 2 Eesti asjaajamiskeele kasutust reguleerivad nõuded ............................................... 11 2.1 Nõuded põhiseaduses ....................................................................................... 12 2.2 Nõuded keeleseaduses ...................................................................................... 13 2.2.1 Eesti kirjakeele normi rakendamise kord .................................................. 16 3 Eesti asjaajamiskeele seisukorrast .......................................................................... 17 3.1 Võõrkeelte mõju ............................................................................................... 18 3.2 Netikeele mõju ...........
ettepanekul. - Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Kohtunikule esitatavad nõuded (KS § 47) • Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega. • Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik;
Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maakohtu esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette. Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal, jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: 1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu; 4) omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; 5) kohtu, prokuratuuri või
otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega 4) on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist
nõuetele. Kohtunikukandidaadi konkursil osalejatele viib kohtunikueksamikomisjon läbi õigusalaste teadmiste kontrolli ja selle läbinutele vestluse. Vestluse järel teeb kohtunikueksamikomisjon otsuse, kelle suhtes teha kohtu esimehele ettepanek kohtunikukandidaadi ametisse nimetamiseks. Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes: on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni; oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; on kõrgete kõlbeliste omadustega; on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Kohtunikuks ei või nimetada isikut: kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; kes on advokatuurist välja heidetud; kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
*Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega.Iga riigikohtunik kuulub kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. 18.Kohtunikule esitatavad nõuded? (Eesti kohtunike eetikakoodeks; kohtute seadus) Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Maa- või halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku: 1) kellel on vähemalt viieaastane töökogemus ameti- või töökohal, millel töötamise eelduseks on õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat;
kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; magistrikraadi või sellele vastava 4) tervise tõttu, mis takistab kvalifikatsiooni; kohtunikuna töötada; teistmisavalduste läbivaatamine; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses 5) kohtu likvideerimise või muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. sätestatud C1-tasemel või sellele kohtumaja sulgemise või Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga vastaval tasemel; kohtunike arvu vähendamise menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu
II astme kohus- ringkonnakohus (Tallinn, Tartu, Viru) menetleb I astme kohtuotsuse apellatsioone/ 46 kohtunikku III astme kohus- riigikohus (Tartu) menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet/ 19 kohtunikk Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes: ● on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni; ● oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; ● on kõrgete kõlbeliste omadustega; ● on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel. Samuti ei või ta olla Riigikogu liige ega valla- või linnavolikoguliige,
seadustesse sisse. 4.2 Kohanimekorraldus praegu Taasiseseisvunud Eestis algul puudusid täpsemad sätted kohanimede kohta. Peale mainitud keeleseaduse käsitleti kohanimesid vaid Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses (RT I 1995, 29, 356 jj), külade ning muude asustusüksuste nimede ja piiride muutmist Vabariigi Valitsuse määruses (RT I 1996, 72, 1268). 1990. aastate algupoolel tehti katseid koostada 1989. a keeleseaduses ettenähtud nimeseadust, eestvedajaks sai Keeleamet, kes korraldas mitmeid nimekorraldusteemalisi nõupidamisi. Algselt soovitud ühest nimeseaduse eelnõust sai arutelude käigus kolm erinevat seaduseelnõu, neist kõige kaugemale jõuti firmaseadusega (vt 5.3), kohanimeseaduse ja isikunimeseaduse visandid jäid ootama paremaid aegu. Siiski oli Keeleameti roll kohanimekorralduses oluline, mh alustati rahvusvahelist koostööd: Eesti
argumendid ja tegelikult ka vajadus keelekorralduse järele üldse. Siin ei tule üldse juttu keelekorralduse konkreetsetest meetoditest. Kui on teooria valitud ja selle põhjal otsustatud, kas, miks ja millistest eeldustest lähtuvalt keelt korraldada, siis edasist on Tiiu Erelt juba ammendavalt kirjeldanud (2002, 2007). Alustame metaterminoloogiast, et mis on norm ja mis on norming, kust muuhulgas selgub, miks nimetame kirjakeele norminguks seda, mida keeleseaduses on nimetatud kirjakeele normiks. Vajadus selle selgituse kordamise järele on praktiline: paljud mõttetud vaidlused keelekorralduse teemal põhinevad nende kahe segiajamisel alates juba tollestsamast seadusest. Järgmine peatükk käsitleb korraldamise objekti alusteooria valiku mõttes: kas seisukoht tähenduse olemuse teemal mõjutab või võiks mõjutada seisukohta keelekorralduse objekti teemal? Ühtlasi saavad kirjeldatud mõned keelekorralduse põhimõtted, mis on küll põhi-
annaabi.ee 
