Hiina meditsiinis peetakse keelt omamoodi tervise maakaardiks. Piisab, kui heita sellele üksainus pilk ja võibki oletada, kust haigus pärit on. Samuti näitab keel juba haiguse eel, milline on organi seisukord. Keel on aju närviteid pidi ühendatud südame, kopsu, mao, maksa ja sapiga. Kui inimene juhtub vihastama, tekib keele «maksatsooni» punane täpike. Pikemaajalise stressi korral tekivad maksa-sapi piirkonda juba punased triibud, hiljem värvub punaseks ka keeleots - südametsoon. Lõpuks võib keel juba üleni punasekirjuks muutuda, mis viitab organismi ülekuumenemisele. Kui organism on terve, siis on keel roosakashall, kergelt niiske ja valkjas-selge katuga. Kui katt on paks ja valge, võib see tähendada grippi või mao ja soolestiku häireid. Haiguse möödumisel väheneb enamasti ka katt. Värv osutab haigele kohale Igasugused värvimuudatused keelel on tunnistuseks organismi seisundi muutu-sest või algavast haigusest:
peaajju lõhnad eristatakse. Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi. Kompimiselund Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest sünteesib D-vitamiini ja melaniini eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Kompimine Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust jm omadusi. Kasutatud materjal: http://library.thinkquest.org/05aug/00386/taste/index.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Blow-flies.jpg http://www.richard-seaman.com/Travel/Vietnam/MoellendorffsRatSnake.jpg http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2006/11/champers041106_228x364.jpg http://farm2.static.flickr.com/1403/633071233_b4d11b6353.jpg
Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. *Haistmise vajalikkus: saame infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest.
Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. *Haistmise vajalikkus: saame infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest.
Kordamisküsimused bioloogias 9. klassile Meeleelundid Pt 18-21 1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks) 2) Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide hele...
,,Lolita"/Vladimir Nabokov ,,Lolita, mu elu valgus, mu niete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest kolm astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo Lii Ta. Ta oli Lo, lihtsalt Lo tol hommikul, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis-Dolly. Suvelaagri rivis- Dolores. Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita." Lolita kuulub nende kirjanduslike kujude hulka, kes on autorist peaaegu täielikult eraldunud ning elavad kollektiivses mälus iseseisvat elu. Lötakil sokkidega tüdruk hüpleb võrgutava lapsnaise
Nahk kui kompimiselund Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust jm omadusi. Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? · kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest · sünteesib D-vitamiini ja melaniini · eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi.
tülgastustunnet. 5 Kompimine Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile üldse nahka vaja on ? Nahk kaitseb meid igasuguste vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, külma eest. Samuti eritab nahk jääkaineid ning toodab melaniini kui ka vitamiine. Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Kompimisega võime kindlaks teha eseme kuju, suuruse, nende materjali jne. Puuteisiting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele. Nende aistingute tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- ehk puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes.
puhuda. Nii, tubli oled! Keeleke on nüüd kindlasti üles ärganud. Võtame nüüd peegli appi." artikulatsiooni- ,,Vaata peeglisse ja ütle s. Kui laps ei vasta küsimustele, siis aparaadi seade Kuidas suu on? Kas hambad on koos? Kas õpetaja räägib üle: suu on kinnistamine s-i huuled on ees? Kas suu on naerul? Kus keel on? naerune, keeleots on alumiste hääldades; hammaste taga, keele keskel on kitsas nõgu, hambaid on veidi ,,Nüüd kuula! Ütlen järjest sõnu, aga mõned on näha, hambakaarte vahel on väike foneemitaju sõnad on natuke sassi läinud. Kuula, kas sa vahe. kinnistamine
(peavalu, oksendamine, nõrkus), angiini ja lõõbe ilmumisega. 2-4 nädala pärast võib tekkida peenehelbeline nahaketendus ja selle irdumine suurte tükkidena peopesadelt ja jalataldadelt.Põsed on intensiivselt punetavad ja iseloomulik on ninaalune lööbevaba kolmnurk. Lööve: Levib kaelalt rinnale, seljale ja jäsemetele. Lööve on peensõlmeline, katsumisel kare ja paikneb punetaval nahapinnal. Keel: Algul on keelel katt, kusjuures keeleots on puhas. Alates neljandast haiguspäevast on keel vaarikapunane ja näsaline nn. ,,vaarikmari keel" 4. Kuidas levivad lastenakkushaigused? Laste nakkushaigused levivad inimeselt inimesele õhu kaudu või käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase kaudu. 5. Nimeta sagedasemad lööbelised ja lööbeta lastenakkushaigused. Sagedasemad lööbelised lastenakkushaigused on: Tuulerõuged, punetised, sarlakid, leetrid
Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub aeglaselt, püsib naha temperatuur regulatsioonimehhanismide tõttu ühesugune ja aistingut ei teki.
nahka). Karvasibulala kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub aeglaselt, püsib naha temperatuur regulatsioonimehhanismide tõttu ühesugune ja aistingut ei teki.
välja elatud, siis kas oleks tekkinud kunagi see neetud põhjapanev ja meeletu kirg noorte tüdrukute vastu? Humbert ise väidab, et poleks olnud seda üht suve lapsepõlves, oleks võinud ka Lolita vabalt olemata olla, kuid ilmselt on see miski, mis jääb igale ühele ise arvata. Oli Annabel, oli ka Lolita ning sellest kirjutab Humbert olles trellide taga. ,,Lolita, mu elu valgus, mu niuete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest kolm astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo. Lii. Ta." Nii algab lugu Humbertist ja tema Lolitast, kellesse ta armus esimesel silmapilgul ning armastas igavesti, kuigi selle armastuse tõelisuse peab iga üks endale ise mõtestama. Humbert Humbert oli siiski haritud vanem meesterahvas ning Lolita kapriisidele mitte allumine ei oleks pidanud talle probleemiks olema. Ta ju mõistis küll, et röövib tüdrukult ta lapsepõlve
mitte kadunud luik, vaid ta küsis endamisi: miks on see konks laes tühi? ja alles siis tärkas küsimus: kuhu on saanud luik? Seda tahtis ta kõige esmalt teada Vutilt. Aga see tegi kavala näo ja vastas omalt poolt küsimusega: ,,Kas ainult luik, härra Ollino?" See laskis silmad toas ümber käia. ,,Ja kus on Goethe ja Schiller?" küsis Ollino siis. ,,Mis see tähendab? Kuhu nad pandi?" ,,Prügikasti," naeris poiss ja tal oli sedavõrt hea meel, et isegi keeleots kippus alumise huule ja hammaste vahele, nagu näpiks ta kellegi väikese sõrme küünt. ,,Kuis nii? Kes nad sinna viis? Kes käskis viia?" ,,Tigapuu," vastas poiss, kes püüdis asja võimalikult keeruliseks teha. ,,Tigapuu?`` imestas Ollino. ,,Kuidas võis Tigapuu lasta Goethe ja Schilleri prügikasti viia?" ,,Tõi lihtsalt Jürka siia ja ütles: võta need siit ja toimeta välja, ning Jürka toimetaski," seletas Vutt.
annaabi.ee 
