Tere, olen isehakanud kadrinlane, sest olen pärit Narvast. Tulin Kadrinasse, et saada paremini suhu oma enda emakeel. Olen Kadrina Keskkooli õpilane juba kolmandat aastat ning iga aasta olen olnud usin uurija. Sellel aastal uurisin ma Kadrinaga seotud keelemehi ning kõik, mida ma õppisin, oli minu jaoks huvitav. Tänase ettekande jaoks valisin uuritud materjalist välja üsna väikese osa. Reiner Brockmann oli esimese eestikeelse juhuluuletuse kirjutaja. Seda peetakse tema põhiteeneks, ometi ei olnud kaasaegsetel eestlastel sellest õrna aimugi. Kristiina Ross on öelnud, et see oli kohaliku võõramaalase intellektuaalne mäng, nali, mille peamine ja tagantjärgi tähtsus seisnes selles, et see oli just esimene eestikeelne silbilis-rõhuline luuletus. Ilmaliku juhuluule harrastamise asemele asus just Kadrina-perioodil vaimulik kirjasõna, millest trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget. Ja just need olid kuni piibli ilmumiseni eestlaste sea...
Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Kuigi 20.sajandi alguseks oli eesti kirjakeel mnevtta htlustunud, tunnistasid palju keelemehed, et kirjakeele seisukord on kahetsusvrne. 1907.aastal asutatud Eesti Kirjandus Seltsi pealesandeks saigi arendada eesti kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele kongress, kuhu tuleksid kokku esindajad kigist Eesti valdadest, et hletamise tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku ji aga plaanitud kongress ra, selle asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi JA EKS koostl Tapal hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks
Kas me oleme ohus? Praeguse Eesti aladel on elatud aastatuhandeid. Me ei tea täpselt, mis hõimud siin elasid, samuti vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele. Suure töö tegid ära 19. ja 20. sajandi keelemehed, kes rikastasid keelt uute, mitte laenatud sõnadega. Siis oldi tuleviku suhtes optimistlikud, kuni nõukogude aeg tõi teise venestamislaine. Kuigi tookord osutus hirm suuresti alusetuks, väheneb eestikeelsete sõnade osakaal meie sõnavaras pidevalt. President Toomas Hendrik Ilves on olnud aktiivne mahitama inimesi välja mõtlema uusi sõnu. 2010. aasta sõnavõistluse ehk sõnause võitis "taristu", mille asemel kasutati seni mõistet "infrastruktuur"
Teiseks faktoriks, mis suunas Aavikut keeleuuendamise teele, oli prantsuse keel, mida ta perfektselt valdas. Kui Aavik alustab 1911. a. suvel Kuressaares laiadast keeleuuenduslikku tegevust, tekib tal "idee võtta massiliselt eesti keelesse soome laensõnu. Ta esitab tähestikulises järjestuses 85 sõna, mis võiks soome laenudena eesti keeles kasutusele võtta. Keelemehed J. Jõgever ja J. V. Veski aga ei poolda eesti sõnavara rikastamist soome laenudega sellises ulatuses, nagu seda Aavik ja Ridala tegid. Veski ei pea sobivaks kasutusele võtta selliseid soome leane, nagu hurmama, kiinduma, korvama, moodustama, omama, üllatama, ometi on kõik need sõnad hiljem üldtarvitusele tulnud. Kirjutises "Ilusa keele kõlaline inetus" propageeris Aavik imitmuse
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde. (Olgem
sõnavara üliõpilane Ühiskondliku elu alistama, erak, esimees, osakond, haldama, sõnavara sangar, sugupõlv Abstraktne sõnavara alge, hetk, käsitama, pahe. Seik, suhtuma, tasapind, tõsiasi, unelm Omadussõnad aldis, jäik, hajameelne, kummaline, reibas, sünge, tavapärane, tõhus, üksmeelne Juba 19. saj lõpul olid keelemehed teadlikult soome keelest sõnu laenanud, see süvenes 20. saj alguses tänu Aaviku sihiteadlikkusele (pakkus välja üle 800 meie häälikusüsteemile sobiva soome laensõna) Nii mõnigi sõna võeti kasutusele hoopis hiljem: süüme `südametunnistus`, meede `abinõu`, tarnima ´millegagi varustama`jne Keeleuuendus grammatikas Aavik uuendas ja täiendas vormisüsteemi: lühemad ja parema kõlaga vormid o i-mitmuse vormid de-mitmuse asemel (suuris metsis, raamatuis),
Omatüved 2585 -- 3375 tüvest (46,67 -- 60,93%) Tehistüved 52 -- 56 tüvest (0,94 -- 1,01%) Laentüved 2242 -- 2698 tüvest (40,48 -- 48,41%) Kuna kirjakeel on läbi käinud rohkem uurimusi kui suuline keel. Võib väita, et vene laene eesti kirjakeeles on läbinisti uuritud valdkond. Paljud keelemehed on tegelnud vene laenude uurimisega. Nende seas on Paul Ariste, Julius Mägiste, Andrus Saareste, Valentin Kiparsky ning teised, kes on kirjutanud laenudest. 1981. aastal sai valmis Anita Seppet väitekiri, kus ta on analüüsinud vene laensõnu eesti kirjakeeles enne ja pärast 1940. aastat. Samuti ka Rogier Blokland, kes on teinud suure pannuse vene laenude uurimisesse oma tööga ,, Vene laenud eesti kirjakeeles" või ,,Russian loanwords in literary Estonian".
6. Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde
uuenemised, eriti kui on tegemist selle õpetuse moderniseerimise taotlusega. Kuid traditsioonilises e. klassikalises loogikas on selgelt väljakujunenud kolm osa: mõisteõpetus, otsustusõpetus ja järeldusõpetus. Uue termini kasutusele võtmisel tuleb arvestada ka selle sobivust olemasolevatega. "Väiteõpetus" otsustusõpetuse asemele oleks harjumatu ja tähenduslikult eksitav. Täpsem oleks: arutlusõpetus. Enam kui kolmveerand sajandit tagasi keelemehed ei pidanud seda otstarbekaks. Kas teha taas pakkumine? Teaduses keskse termini asendamine uuega on võrreldav tehnikas uuele standardile üleminekuga; see toob kaasa tohutult palju ümberseadistamisi - teaduses aga ümbersõnastamisi. Seepärast enne vana termini asendamist uuega tuleks kõigepealt püstitada küsimus: kas see on möödapääsmatult vajalik või vähemalt otstarbekas. Kõnesoleval juhtumil vana (otsustus) pole sedavõrd "amortiseerunud", et see nõuaks asendamist
annaabi.ee 
