etnose paiknemisest, autonoomiast tulenevate õiguste iseloomust jne. Autonoomia eriliigid: 1) Personaalne autonoomia – tegemist on juhul, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, mis võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös (näiteks Austria, Ungari). 2) Korporatiivne autonoomia – seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis. Selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad peavad aga oskama selle koosluse keelt ja olmet, kuna selles keeles toimub nii kohtupidamine kui ka õppetöö koolis. 3) Territoriaalne autonoomia - esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. 4) Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab
provintsid – Kanada, kantonid – Šveits. 11. Autonoomia Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Näiteks Korsika Prantsusmaal, Ahvenamaa Soomes. Eristatakse erinevaid liike: personaalne autonoomia – hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid (näiteks Austria) korporatiivne autonoomia – seondub keelekoosluse olemasoluga etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia – saab luua autonoomseid vabariike, oblasteid, rajoone; enamasti on riikluse tunnused – kohalik parlament ja täidesaatva võimu organ; puudub oma kodakondsus; ei tohi vastuollu minna riigi huvidega (näiteks Gröönimaa Taanis, Ahvenamaa Soomes) kultuuriautonoomia – luuakse kultuuriautonoomia organid, et hoida oma kultuuri ja
Autonoomia on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu. Autonoomia jaguneb: ·Personaalseks hajutatult elavad etnilised rühmad loovad kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääletusõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös ·Korporatiivne keelekoosluse olemasolul, riigiaparaadis kohad ·Territoriaalseks esineb etnoterritoriaalse ja kultuurilise autonoomia kujul ·Etnoterritoriaalseks e. poliitliseks rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. ·Kultuuriliseks luuakse seal, kus autonoomia subjektiks olevad etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikkonna hulgas. 1. Õiguse mõiste ja tähtsus. ·Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina
kohaliku tähtsusega küsimustes. Tavaliselt mõeldakse autonoomia all poliitilis-territoriaalset üksust, millele elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi. Personaalne autonoomia- hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. Korporatiivne autonoomia- seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. 11. Õiguse mõiste ja tähtsus.
Tavaliselt mõeldakse autonoomia all poliitilis-territoriaalset üksust, millele elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi. Personaalne autonoomia- hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. Korporatiivne autonoomia- seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. 11. Õiguse mõiste ja tähtsus.
arvestades selle territooriumi elanike kultuuri, traditsioonide ja olme erisusi (Ahvenamaa Soomes). Autonoomne moodustis luuakse seadusega, selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Personaalne autonoomia- Kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid., kes võtavad osa pol elust Korporatiivne autonoomia- keelekoosluse olemasolu, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis. Territoriaalne autonoomia- esineb etnoterritoriaalne autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne e pol autonoomia- on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt. Pol autonoomial on riikluse tunnused (konstitutsioon, kohalik parlament, täidesaatva võimu organ) (Gröönimaa, Ahvenamaa, Põhja-Iirimaa)
ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Personaalse autonoomiaga (personaalne autonoomia) on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös (näiteks Austria, Ungari). Korporatiivne autonoomia seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua
Autonoomia Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale anud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohalike elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. 1) Personaalne autonoomia (elavad hajutatult, kultuuri- ja olmeküsimused, nõuandev hääleõigus riigi keskorganite töös) 3 2) Korparatiivne autonoomia (keelekoosluse olemasolu, teatud arv kohti riigiaparaadis, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis) 3) Territoriaalne autonoomia a. Etnoterritoriaalne e. poliitiline (etnilised rühmad asuvad kompaktselt, autonoomsed vabariigid, oblastid jne., oma konstitutsioon, seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord õigus osaleda üleriigiliste küsimuste
territooriumi elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, aajalooliste traditsioonide ja olme erisusi. Autonoomiat on mitut liiki: Personaalne autonoomia - hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös (Nt: Austria). Korporatiivne autonoomia - seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia - võimalik seal, kus etnilised rühmad
kohaliku tähtsusega küsimustes, nt Korsika Prantsusmaal, Ahvenamaa Soomes. Autonoomne moodustis luuakse üldjuhul seadusega. Selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Tihti on autonoomia saavutamine kestva visa võitluse tulemus. Personaalse autonoomiaga on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust. Korporatiivne autoomia seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi,
annaabi.ee 
