olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastada. Selleks kasutati erinevaid zeste ja kehakeelt, ka nutmine oli üks viis, kuidas ennast teistele avada. Tihti sai ennast teistele selgeks teha ka lihtsalt häälitsedes. Viimasest ongi väga pika aja jooksul välja kujunenud keel, mida me kõik tänapäeval kasutame. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja igal välja öeldud sõnal oma kindel mõju. Enda sõnade valikuga saab väga palju korda saata või siis vastupidiselt omale hulgaliselt probleeme tekitada. Kõik see oleneb just sellest, milliseid sõnu kasutatakse ning milliseid välditakse. Positiivse mõjuga ütlemised viivad sihile. Lihtsa healoomulise sõnaga saab väga palju korda saata ning kui seda sõnumit on õigel hetkel kasutatud, omab see suurt mõjuvõimu
eelmisest mustast palju heledam on. Toimub üldine valgenemine ehk tolerantsi kasv. 1 Tolerantsus on aga nagu Kronos, kes sööb oma lapsi ja lõpeb alati uue ja märksa rangema ühiskonnakorra tekkega. Meedia aga kajastab sõnumeid, olgu need siis kurjad või head- kirjas või pildis, rahvas talub kõike. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja sõnal tõsi taga. Oma sõnavaliku ja väljendusega saab nii võita mõttekaaslasi kui ka tekitada vaenlasi, ise seda kavatsemata. Viis, kuidas millestki rääkida või kirjutada, peegeldab tahes- tahtmata asjatundlikkust ning suhtumist ja hoiakut. Sõnad on nagu inimesed, neid on kõiksuguseid. Iga sõna peidus on vägi. Vägi on niisugune jõud, mis võib maailma muuta. Hea sõna peidus on headuse vägi, kurja sõna peidus on kurjuse vägi. Inimene
edastada. Selleks kasutati erinevaid zeste ja kehakeelt, ka nutmine oli üks viis, kuidas ennast teistele avada. Tihti sai ennast teistele selgeks teha ka lihtsalt häälitsedes. Viimasest ongi väga pika aja jooksul välja kujunenud keel, mida me kõik tänapäeval kasutame. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja igal välja öeldud sõnal oma kindel mõju. Enda sõnade valikuga saab väga palju korda saata või siis vastupidiselt omale hulgaliselt probleeme tekitada. Kõik see oleneb just sellest, milliseid sõnu kasutatakse ning milliseid välditakse." Sissejuhatus on vormistatud õigesti, püstitab probleemi, mis kirjutatakse hiljem lahti essees. Paneb lugeja mõtlema sõna jõust. Sissejuhatus koosneb kahest teineteist täiendavast lõigust. 2.Kokkuvõte
Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõnaraamatud, grammatikad ja käsiraamatud. Standard English 'standardinglise keel, normitud inglise keel' on raskesti määratletav mõiste. SEST Ühed arvavad, et standard on tüüpiline igapäevane keelekasutus, AGA
suureneb, paraneb mudel oluliselt ja lisamine on õigustatud. ERINEVAD UURIMISSTRATEEGIAD KVALITATIIVSES UURIMUSES · Etnograafia (inimeste tegevuse ja nendele tähenduse omistamise uurimine konkreetses kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude kaudu, nt elulooline uurimus) · Tegevusuuring (sekkuv uuring) Etnograafia kirjeldab kultuuri ja mõtestab eluviisi osalejate seisukohast ja nende loomulikus keskkonnas, kasutab paljusid erinevaid andmekogumisviise pika ajaperioodi jooksul. Sageli intervjuud ja vaatlused.
lisades – ja kõiki võrdsustava mitteametlikkusega. Nad jätavad meelitused välja ja asuvad kohe asja juurde. Soomlased on sõbralikumad ja vaoshoitumad, kuid lähenevad asjale samasuguse moega, kõiki võrdsustava hoiakuga. Soome keel on palju ilmekam ja väljendusrikkam kui rootsi, taani või norra keel, kuid igapäevaelus tugineb kõne ikkagi faktidele, on lühike ja hästi läbi mõeldud. Soomlasega rääkides võib kasutada igasugust huumorit, nii keelekasutusel põhinevat kui mis tahes muud. Taanlane läheb huumoriga mõnda aega kaasa, eriti kui nalja tehakse rootslaste kulul. Rootslased aktsepteerivad huumorit, kui see ei ohusta nende tulusid. Norralaste kuuldes ei tasu kunagi nalja teha Norra arvel. Nad ei saa sellest aru. Kõik keeled on väga erinevad ja sekretäril tuleks ennast kurssi viia erinevate keelte omapäradega, sest see mõjutab väga palju suhtlemist. 4 1
konstrueerivad teadmisi, identiteete ja sotsiaalseid suhteid teatud viisidel? Diskursusanalüüsi valimid Diskursusanalüüsi valimi koostamisel ei eeldata selle üldistatavust. Analüüsi põhjal tehtavad järeldused kehtivad üksnes valimi kohta, kusjuures arvesse võetakse igat olulist üksikjuhtu ning erandeid. Analüüsiks valitakse huvipakkuva nähtuse seisukohast olulised või esinduslikud objektid. Üldjuhul on diskursusanalüüsi huvifookus keelekasutusel, mitte keele kasutajatel, mistõttu tekste valitakse pigem nende tüübi ja eripära, mitte niivõrd autorite järgi. Kehtib reegel: suurem valim pole tingimata parem. Valimi suurus sõltub uurimisküsimustest ja analüüsitüübist (kas see on jämeda- või peenekoelisem). Kui teatud tekst on uurimuse huvifookuses, oluline ja tõenäoliselt sotsiaalse praktika jaoks tagajärjekas, piisab isegi ühest tekstist. Sellegipoolest rõhutab Teun A. van Dijk avaldamisväärsete
Kliima võib soojeneda või jaheneda. Suhted võivad muutuda innukamaks või loiumaks, avatumaks või kinnisemaks, meeldivamaks või ebameeldivamaks. Kliima hindamine on alati subjektiivne. Kliima kujunemist mõjutavad sageli ootamatud sündmused ja kliima paranemisele aitab kaasa asjade avameelne arutamine. Samas võib avameelsus suhteid pingestada ja tekitada täiendavaid probleeme. Gibb jagab kliimad kaitsvateks ja toetavateks. Kaitsev kliima rajaneb hinnangulisel, toetav aga kirjeldaval keelekasutusel. Kaitsvas kliimas jagatakse korraldusi, toetava kliima puhul sõnastatakse probleem. Suhtluskliima on suhteid ja konflikte oluliselt kujundav tegur. Iga konflikt toimub mingites suhteklimaatilistes tingimustes. 11 2.4 Kliima pärast konflikti Konflikti kliima on kaugemaleulatuv nähtus kui kliima ise. See tähendab, et mingi õhustik säilib ka pärast konflikti lahendamist. Üheks teguriks, mis mõjutab
On nähtusi, mis avanevad hõlpsasti introspektsioonile (nt. mingi sõna põhitähendus, väljendi stiililiväärtus, grammatilisus, käimasoleva vestluse teema, väljendatav mõisteline sisu) ning nähtusi, mis avanevad introspektsioonile vaid vähesel määral või mitte üldse (nt. polüseemse sõna kõik tähendused korraga; sõnad, milles sisaldub mingi teatud häälik jne.). Introspektsioon toimub keelekasutusel pidevalt, see on "natural, necessary and functionally adapted". · Normaalne diskursus ei oleks võimalik ilma introspektsioonita. · Ka "offline"-introspektsioon on vajalik nt. kui inimene tuletab meelde vestluse sisu pärast ("mida ta mulle ütles?"). introspektsiooni konsistents indiviidi sees ja ka indiviidide vahel sõltub sellest kas nähtus on hõlpsasti või raskesti introspektsiooni abil saavutatav. Näiteks indiviidide arvamused nt. sõnade tähenduse kohta on väga ühesugused. 93
annaabi.ee 
