KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv ...
pedunculus cerebellaris medius - VAHE VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris superior- ÜLEMISED VÄIKEAJU JALAKESED cortex cerebelli VÄIKEAJU KOOR arbor vitae - ELUPUU nucleus fastigii TELGIHARJA TUUMAD Ventriculus quartus 4 AJUVATSAKE fundus: - fossa rhomboidea - sulcus medianus - trigonum nervi vagi (X) UITNÄRVI KOLMNURK reguleerib südame tööd ja muude elundite trigonum n. hypoglossi (XII) -KEELEALUSE NÄRVI KOLMNURK colliculus facialis- NÄONÄRVI KÜNKAD aquaeductus mesencephali KESKAJU VEEJUGA tegmen: - tela chorioidea - pedunculus cerebellaris superior - velum medullare superior ÜLEMINE AJU PURI velum medullare inferior ALUMINE AJU PURI Mesencephalon KESKAJU kõige väiksem ja paikneb kõige sügavamal tectum mesencephali: - KESKAJU KATEL colliculus superior - colliculus inferior - pedunculus cerebri - nucleus ruber -
- kapslid ja draeed - poolitamisega ei saa piisavalt täpset annust. Kapslite puhul on imendumine suunatud seedetrakti teatud ossa. · Kihisevad tabletid tuleb lahustada pooles kuni klaasitäies vees enne sissevõtmist. Nende tablettide koostis tagab toime kiire saabumise. · Lahustuvad tabletid lahustatakse vahetult enne sissevõtmist pooles kuni klaasitäies vees. · Keele alla (sublingvaalsed tabletid) manustatakse ravimeid, kui soovitakse kiiret toimet. Toimeaine imendub keelealuse piirkonna limaskestalt. · Poolitada võib ainult selliseid tablette, millele on poolitusjooned peale pressitud. RAVIMITE SÄILITAMINE Ravimite säilitamisel tuleb kindlasti järgida säilitamistingimusi, mille kohta saab infot nii apteekrilt kui ka ravimite pakendilt ja infolehelt. Koduapteegile tuleb valida sobiv koht (nt. kapp või sahtel), kus ravimid on kaitstud otsese päikesevalguse eest ja ei ole kättsesaadavad lastele
Alveolaarkaarel (arcus alveolaris) on hambasombud (alveooli dentales). KUKLALUU (os occipitale) peas Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis). Nõlv (clivus). Kägijätkest eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi). Kuklasoomus (squama occipitalis), mille sisepinnal on sisemine kuklamügar (protuberantia occipitalis interna), millest allapoole lähtub sisemine kuklahari (crista occipitalis interna) ning ülespoole ülemine noolurkevagu (sulcus sinus sagittalis superioris). Sisepinnalt lähtub risti mõlemale poole ristiurkevagu (sulcus sinus transversi). Kuklaluusoomuse välispinna keskel on välimine kuklamügar ( protuberantia
Bronhide valendiku ahenemine Peaaju Pikkus 15,5 – 19 cm Laius 13 – 14 cm Kõrgus 10,8 – 11,7 cm Mass Meestel 1350 g Naistel 1250 g Peaaju topograafiline jaotus Ajutüvi Piklikaju Ajusild Keskaju Vaheaju Väikeaju Suuraju Ajutüvi A – piklikaju В – ajusild С – keskaju peaajunärvid : V. kolmiknärv VI. eemaldajanärv VII. näonärv VIII. esiku-teonärv IX. keelu-neelunärv X. uitnärv XI. lisanärv Piklikaju Väljuvad peaajunärvide XII (keelealuse närvi), IX (keelu-neelunärvi), X (uitnärvi), XI (lisanärvi) paaride juured ning asuvad XII, IX, X ja XI paari tuumad. Retikulaarformatsioon Vestibulaartuum Refleksikeskused: Seedetalitlus Hingamine Vasomotoorne ja südame talitlus Higistamiskeskus Piklikaju: funktsioonid Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist Paljude refleksikeskuste asukoht Peanärvide funktsioonid Ajusild
heli ja õeldakse vastavad sõnad välja. 2. kõne formeerub vastusena kirja sõnana. Silma võrkkest võtab ... mõõda ... liigub erutus kuklasagarasse nägemiskeskusesse. Kolme piirkonna ühise talitlusena ... Sellest nägemiskeskusest läheb erutus edasi nurkkääru. Sellest kaarkibu abil läheb Broca keskusesse kus formeerub vastuse neutraalne mudel. Broca keskuses informatsioon edastatakse vokaliseerimise piirkonda, sealt lähevad närviimpulsid keelealuse närvi tuumadele piklikusajus, 7.peaaju närvituumadele, neelamisnärvile ja siis neelamislihastele ja nendele lihastele ... Formeerub vastus kõnena. Kui inimene oma vastuse paneb kirja, siis peab erutus minema ka sellesse aju piirkonda, mis juhivad käetööd. Aleksia lugemishäire Algraafia kirjutamishäire Akalkuliia arvutamisehäire Kui lastel tekib esimestel eluaastatel ajutrauma, siis kõnekeskus võib ümber paikneda paremalt poolt, see on võimalik kuni 10 eluaastani
ülespoole jääb sild allapoole piklikaju - keskpidiselt paikneb sulcus medianus (A7) sellest kummalgi pool piirivagu – sulcus limitans (A8) - piirivaost mediaalsemalt projetseeruvad basaalplaadi, lateraalsemalt alaarplaadi derivaadid - Basaalplaadi ala – eminentia medialis (A9) colliculus facialis (C10) – närvivaokünkake – ülal trigonum nervus hypoglossi (A11) – keelealuse närvi kolmnurk – all - alaarplaadi piirkond locus coeruleus (A12) – sinav koht - ülal area vestibularis (A13) – suur kolmnurkne esikuväli – keskel trigonum nervus vagi (A14) – uitnärvikolmnurk – all TEGMEN VENTRICULI QUARTI - NELJANDA VATSAKESE LAGI Eesmine osa - pedunculi cerebellares superiores (AC4) - velum medullare superius (AC15) ülemine ajupuri õhuke valgeainest leste eelmiste vahel Tagumine osa - cerebellum
Ajuarteri aneurüsm võib lõhkeda füüsilise pingutuse või emotsionaalse pinge korral, kuid sageli täieliku rahuoleku või ka une ajal. Lülivaheketta prolaps võib tekkida pärast füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega ajutüve pitsumisele kas kaasuvast tursest või verevalumist kasvajasse. Tugevate näovalude teke mälumisel viitab kas kolmiknärvi või keelealuse närvi neuralgiale. Haiguse kulus tuleb lühidalt kirjeldada ka eelnevat ravi ning selle tulemusi. Kajastamist peaks leidma ka töövõimetus haiguse jooksul Üldanamnees Perekonnaanamnees. Neuroloogilised haigused suguvõsas. Epileptiliste hoogude olemasolul tuleb huvi tunda spasmide, mitut laadi krampide ja muude hoogude kohta suguvõsas. Migreeni korral selgitada peavalu tüüp, mis on olnud või on suguvõsa liikmetel. Vajadusel
Suuõõnde avanevate süljenäärmete nõre ja väikeste lima sekreteerivate näärmete nõre moodustab sülje. Sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele. Täiskasvanul eritub sülge u. 1-1,5 liitrit ööpäevas, millest 70% toodab gl. submandibularis, 5% gl. sublingualis, 25% gl. parotis, selline protsentuaalne suhe kehtib suus seedimise korral. Puhkeolekus gl. parotise süljeeritus tõuseb u.30%-ni, samas väheneb keelealuse näärme sülje sekretsioon . Sülg sisaldab: vett 99%,elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine. Nimelt lõhustab ptüaliin toidutärklise maltoosiks. Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Seedimine suus Suuõõnes toit peenestatakse hammastega, segatakse süljega liigutades toitu ringi keele ja põselihaste abil
tasakaalu säilitamiseks 4) Katendi-seljaaju kulgla 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, millest üks osa ümber lülitatakse. Piklikaju närvikeskuste kaudu reguleeritakse: · Hingamiselundite · Südame ja veresoonkonna talitlust · Paiknevad peaajunärvi (IX,X,XI,XII) ehk keele, neelu,uit,lisa- ja keelealuse närvi tuumad. · Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad reflektoorsed tegevused- imemine,neelamine,oksendamine, aevastamine,köha. Retikulaarformatsioon: Nimetus tuleneb sellest, et ajutüve keskosas asuvad hajutatult närvirakkude kogumikud, mis on läbi põimunud võrgustikku meenutavate närvikiududega. Retikulaarformatsiooni ülenevad mõjud: Aferentsed teed toovad infot seljaajust,väikeajust,talamusest,hüpotalamusest,basaalganglionidest,peaajukoorest,
Kondiste rupside töötlemine Veisepeade töötlemine. NB! Üle 12 kuu vanuste veiste kolju, sealhulgas aju ja silmad, on määratletud riskiteguriga materjal. Pead riputatakse konveierile või riiulile konksudele ning pestakse dusi all või voolikust. Keel lõigatakse osaliselt välja ja jäetakse rippu keelepära kaudu. Pärast keele ülevaatust veterinaararsti poolt lõigatakse keel välja koos kõrisõlmega, keelealuse lihaga ning osaga keeleluust ja suunatakse edasisele töötlemisele. Konditustatud pea saadetakse loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttesse. Pealiha pestakse trumlis 2--3 minuti jooksul või dusi all, nõrutatakse perforeeritud kärudes või koppades ja saadetakse külmtöötlemisele. Veiste ja lammaste sabad puhastatakse nahatükikestest, pestakse pesemistrumlis või dusi all ning pärast nõrutamist suunatakse külmtöötlemisele. Limaskestaga rupside töötlemine
Piklikaju hallaine on erladi tuumadena seljaaju poolses ühises piirkonnas. Piklikajus on piirkondi, mis reguleerivad mitmeid elutähtsaid funktsioone (vasomotoorne ja hingamiskeskus). Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, millest üks osa ümber lülitatakse. Piklikaju närvikeskuste kaudu reguleeritakse: Hingamiselundite talitlust, südame ja veresoonkonna talitlust. Paiknevad peaajunärvi (IX,X,XI,XII) ehk keele, neelu,uit,lisa- ja keelealuse närvi tuumad. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad reflektoorsed tegevused- imemine,neelamine,oksendamine, aevastamine,köha. Retikulaarformatsioon: Nimetus tuleneb sellest, et ajutüve keskosas asuvad hajutatult närvirakkude kogumikud, mis on läbi põimunud võrgustikku meenutavate närvikiududega. Retikulaarformatsiooni ülenevad mõjud: Aferentsed teed toovad infot seljaajust,väikeajust,talamusest,hüpotalamusest,basaalganglionidest,peaajukoorest,
annaabi.ee 
