Uskusin et elule tuleb ainult natuke põnevust. Loomulikult oli algus tore minna õpetaja Phoinix ja hea sõbra Patroklos trooja alla. Mind ootas seal suur töö ja veel suurem kuulsus. Mind hüüti kui vapraim kangelane. See oli loomulik kuna ma olin just vallutanud 23 trooja all olevat linna. Tervelt 23. Ma oleks vallutanud kõik linnad üks haaval ja läinud troojasse kui ei oleks Agamemnon oma orja jamaga tulnud. Küll see oli viha tekitav. Kuidas ta küll julges. Loomulikult ma keeldusin edasi vallutamisest. Tulid järjest oma kahju tasudega. Ilmselt neil läks päris halvast edasi. Kuni lõpuks mu enda sõber Patrkols pakkus kreeklastele ennast, mu turvisega, minu asemele. Loomulikult pidin ma sellega päri olema. Ta on mu sõber mitte mu ori. Tema otsus on tal endal. Ei läinud tervet päevagi mõõda kui Patroklos surnud oli. See kuramuse Hektor. Keegi pidi talle kätte maksma ja kes muu see olla sai kui ma ise. Hektor sai mida tahtis ja täiega
Minu ees seisid kaks mundris meest. Lasin nad sisse. Süda aimas halba. Nad palusid mul istet võtta ja rahulikult kuulata. Nad aina seletasid midagi. Ma olin nagu joovastuses, pea käis ringi ja silme ees virvendas Danieli nägu. Kuulsin korrektselt ainult kolme sõna. Daniel, surm ja autoavarii. Pisarad jooksid mööda põske alla. Olin tuim ja ei suutnud selgelt mõelda. Saatsin politseinikud ära, ütlemata neile sõnagi. Mulle pakuti psüholoogi abi, kuid ma keeldusin. Mu ainuke soov oli siit ära saada. See koht meenutas mulle Danielit. Ainuke mõte temast tegi mu südamele haiget. Tungiv soov võtta endalt elu valdas mind. Ma lihtsalt sammusin uksest välja. Võtsin kaasa ainult Danieli lemmik pluusi. Ta lõhna oli veel tunda. Ma sammusin Lootuse jõe poole. Olime kunagi seal terve perega kala püüdnud. Kell näitas 4. Oli varajane hommik ja tänavad oli inimtühjad. Örensberg magas. Ma ei näinud teed selgelt, oli pime ja lumi sadas otse näkku
sinna minna. Algul pikutasin puu all niisama ja vaatasin niisama ja vaatasin, mis toimub.Poisid tulid mulle viina pakkuma, kuid ma ei tahtnud. Pikalt käisid nad mulle peale, kuid lõpuks ma ei suutnud vastu panna. Jõin end järjekordselt purju ja tantsisin Annaga. Läksime järve äärde jalutama ning ta tegi mulle ettepaneku hakata Kõrboja peremeheks. Ma ei tahtnud, et selline talu oleks minusuguse sandi peremehega ja keeldusin. Varsti jõudis kätte Pähklipüha. Pähklipüha öösel kadus Kõrbojal Mousi ning ka Katku Neero oli terve öö ulgunud. Keegi ei teadnud veel miks. Kuid omi mõtteid mõlgutades leidsin, et kellele minusugust santi siin ilmas üldse vaja on. Nüüd juba taevast nägin, kuidas Mikk Mousi sinna samasse pingi alla maha matnud oli, kust ta surnuna leiti. Varahommikul läks ka minu ema vaatama, miks meie Neero terve öö ulgunud oli..
Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi. Järgmisel hommikul nägin kuidas see kaunid guvernant mu kallist Adelet õpetas. Sel õhtul kutsusin ma guvernandi enda juurde. Ma küsisin guvernandilt tema nime ning ta vastas ,, Mu nimi on Jane Eyre, sir". Mulle väga
alkoholitarbimist vähendada kuue liitrini ning lisaks sellele tuleks keelustada magusad kihisevad alkohoolsed joogid, mis lastele meeldivad. See artikkel pakkus mulle suurt huvi juba ammu, kuna kurb on vaadata, kui paljud inimesed ümberringi tarvitavad alkoholi, eriti puudutab see noori inimesi, kes ei mõista, et alkohol ei ole nende tervisele kasulik. Mäletan, kui olin gümnaasiumi viimases klassis ning üks 5-nda klassi poiss tuli poes minult küsima, et kas saan talle osta gini, ma keeldusin, kuid tund hiljem juba nägin, kuidas sellel poisil, koos oma paari sõbraga, oli gini purk käes. See näitab seda, et olgu nii karmid seadused kui tahes, ikka saavad alaealised alkoholi kätte. Sama lugu on ka suitsuga. Kuid miks lastel tekivad tahtmised alkoholi ja suitsu järgi, kas see on uudishimu või on see tahtmine kuhugi kuuluda (näidata, et ma olen ka keegi) või on see hoopis kasvatamise viga kindlasti on põhjuseid mitmeid, kuid suurt rolli mängib vanemate roll. Vanemad on
alkoholitarbimist vähendada kuue liitrini ning lisaks sellele tuleks keelustada magusad kihisevad alkohoolsed joogid, mis lastele meeldivad. See artikkel pakkus mulle suurt huvi juba ammu, kuna kurb on vaadata, kui paljud inimesed ümberringi tarvitavad alkoholi, eriti puudutab see noori inimesi, kes ei mõista, et alkohol ei ole nende tervisele kasulik. Mäletan, kui olin gümnaasiumi viimases klassis ning üks 5-nda klassi poiss tuli poes minult küsima, et kas saan talle osta gini, ma keeldusin, kuid tund hiljem juba nägin, kuidas sellel poisil, koos oma paari sõbraga, oli gini purk käes. See näitab seda, et olgu nii karmid seadused kui tahes, ikka saavad alaealised alkoholi kätte. Sama lugu on ka suitsuga. Kuid miks lastel tekivad tahtmised alkoholi ja suitsu järgi, kas see on uudishimu või on see tahtmine kuhugi kuuluda (näidata, et ma olen ka keegi) või on see hoopis kasvatamise viga – kindlasti on põhjuseid mitmeid, kuid suurt rolli mängib vanemate roll. Vanemad on
Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi. Järgmisel hommikul nägin kuidas see kaunid guvernant mu kallist Adelet õpetas. Sel õhtul kutsusin ma guvernandi enda juurde. Ma küsisin guvernandilt tema nime ning ta vastas ,, Mu nimi on Jane Eyre, sir"
August Sabbe: Rääkides siin juba raskest lapsepõlvest, siis minu vanemad vennad osalesid juba sõjas, sel ajal kui Teie alles parteisse astusite. Vanem vend suri Vabadussõjas, kuid noorem vend tuli elusalt tagasi. Olin ise parasjagu Kaitseliidus, kui hukkus mu isa, kuid ega talu saanud peremeheta jääda ning lahkusin Kaitseliidust, et tallu naasta. Õige pea algas veel ka Vene okupatsioon ja Vene sõjavägi tuli mind ja teisi otsima, eks nad tahtsid meid ka Vene sõjaväkke saata, kuid ma keeldusin sellest ja põgenesin takkaotsa metsa. Pärast Vene okupatsiooni tuli kohe Saksa oma peale ja sõja ajal oli mu ema pommikillu tõttu surma saanud. Sõda oli mult võtnud kogu perekonna ja alates sellest hetkest tegutsesingi üksi. Aleksander Solženitsov: No minu isa suri ka juba enne minu sündi, kuid ma olin siiski ka aktiivne õpilane ja suutsin üliõpilasena pälvida Stalini stipendiumi, mille muideks teenis välja vaid 7 õpilast
Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi. Järgmisel hommikul nägin kuidas see kaunid guvernant mu kallist Adelet õpetas. Sel õhtul kutsusin ma guvernandi enda juurde. Ma küsisin guvernandilt tema nime ning ta vastas ,, Mu nimi on Jane Eyre, sir"
kas ma soovin paksemat või õhemat. Viitan väljas olevale külmale ilmale ja annan teada, et sooviksin saada paksema kampsuni. Teenindaja palub järgneda mul ja soovitab mulle mitmeid näidiseid erinevatelt riiulitelt. Olin üllatunud, et kampsuneid võib leida üle terve poe ja kõik olid erinevad. Valisin mõned välja ja teenindaja suunas mind proovikabiinideni. Leidnud endale sobiva suundusin maksma, teenindaja pakkus mulle veel juurde erinevaid tooteid kuid sel korral keeldusin. Lahkusin poest rõõmsameelsena. Minu seekordne teenindaja oli vanem ja kogenum. Tundsin kuidas mind tunnustati ja kuidas teenindaja oli kliendikeskne. Lähtuti tervik printsiibist ja küsiti kuidas ning millega ma sooviksin oma ostu kanda. Seekordsel kogemusel pidas teenindaja teeninduslikku pakkumist põhikohustuseks, ta usaldas kliendi ja teenindas peremehe tundega. Sain teenindusliku mõttelaadi osaliseks. 09.01.18 5
paarikümne sekundilist hämmingut avanes jutuvestjate vahele möödapääsu võimalis ning hetkegi kõhklemata lipsasin sealt kiirest läbi ning pöördusin kassas oleva teenindaja poole oma raamatu sooviga. Kassapidaja oli viisakas ja positiivse hoiakuga, minu mure ära kuulates tegi ta infosüsteemi päringu minu otsitud raamatu kohta ning selgus, et neil oli see raamat läbi müüdud kuid mulle öeldi järgmise tarne umbkaudne aeg ning pakuti, et võin raamatu broneerida kui on soovi. Keeldusin viimasest pakkumisest viisakalt ning soovisin teenindalale kena päeva ning lahkusin poest. Teine kokkupuude Apollo raamatukauplusega sai läbi viidud maili teel. Nimelt pöördusin nende poole raamatu soovi/uuringuga. Küsisin teadlikult raamatu kohta mida ma teadsin, et nende kauplustes müügilettidel pole ning lisasin kirjale, et kui neil raamatut kaupluses pole siis kas nad oskaks soovitada kust ma otsitava raamatu võiksin leida
Direktor nõudis "neljade" panemist. Mu kursusejuhendaja lahkus protestiks eksamikomisjonist. Lõpuks nõustus direktor kompromissiga: kaks "nelja" ja kaks "viit". Sellega õnnestus tal aga nurjata minu edasipääs ülikooli statsionaarsesse õppesse - sinna pääsesid tehnikumist ainult kiitusega lõpetanud. Läksin kodusaarele agronoomiks. Oli aasta 1949, hiljuti oli meiegi kandist küüditatud sadu inimesi. Mulle tehti ettepanek võtta vastu Pöide masina-traktorijaama direktori koht. Keeldusin, sest see oli väga tugevalt politiseeritud amet. Viis päeva pärast seitsmendat korda tehtud pakkumise tagasilükkamist saadeti mind sõjaväkke. Teenisin algul Karjalas metsatöödel, hiljem aga viis aastat mereväes. Seal elasin üle laevaõnnetuse ja raske olukorra loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimisel ning sain seetõttu juba noorelt esimesed hallid juuksed. 1955. aastal pääsesin koju ja asusin õppima agronoomiat Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) kaugõppes
arhitektina. Et ma kõrvuti sellega avastasin endas suure huvi kõige selle vastu, mis on seotud poliitikaga, näis mulle täiesti loomu-likuna. Minu silmis oli see iseenesestmõistetavalt iga normaalselt mõtleva inimese kohus. Minu teadmised elukutse-alastest organisatsioonidest võrdusid tol ajal nulliga. Ma ei oleks siis osanud midagi öelda ei nende eesmärkide kohta ega nende olemasolu otstarbekusest. Kuid niipea, kui mulle öeldi, et ma pean astuma organisatsiooni, keeldusin ma ette-panekust. Oma vastust motiveerisin ma sellega, et ma ei mõista seni seda küsimust, kuid sundida end ükskõik milliseks sammuks ma ei või. Tõenäoliselt tänu minu motiveeringu esimesele poolele ei aetud mind ehituselt otsekohe minema. Ilmselt loodeti sellele, et mõne päeva pärast õnnestub mind kas ümber veenda või ära hirmutada. Mõlemal juhul eksisid nad täielikult. Möödus veel kaks nädalat ja nüüd ma
annaabi.ee 
