om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust hapupiima liiter piimaliiter linnarahva hulk rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2.põhisõna on lahutatav............ Hiiu saar Pärnu laht Balti meri vastu ruttama (ruttan vastu) peal olema (oli peal) .......... või ei ole. Hiiumaa Pärnumaa Läänemeri vastunäidustama (vastunäidustan) 3. oluline on põhisõna liik määrsõna + tegusõna .....+ nimisõna kõrvale panema kõrvalepanija kõrvale panema kõrvalepanemine ... sõltumine kaastekstist lahku : iga majandi juht (majandi) kortsunud särgi käis
........................................16 8.1 Vene keeduvorst......................................................................................................... 16 9 E-AINETE TÄHENDUSED.............................................................................................17 KOKKUVÕTE....................................................................................................................18 SISSEJUHATUS Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine.
................................................26 11. KOKKUVÕTE...............................................................................................................29 10. JÄRELDUSED..............................................................................................................30 11. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................31 1. SISSEJUHATUS Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine.
· Söö vähem suhkrut · Söö vähem soola · Joo piisavalt vett · Ära liialda alkoholiga KUIDAS POES TOITU VALIDA · Kaupluses alusta alati puu- ja köögiviljade juurest ning eelista just värskeid vilju. · Järgmiseks vali leib-sai ja muud teraviljatooted. Nende valikul on võtmesõna "täistera". · Vali lühemat aega säiliv toode, sest selles on tõenäoliselt vähem säilitusaineid · Vali puhtamast toorainest valmistatud toode. Kui valid singi ja keeduvorsti vahel, siis eelista sinki · Vali toorained, millest saad ise kodus toidu valmistada. TOITUMINE VÕIB PÕHJUSTADA KA HAIGUSEID · Tervislik toit aitab ennetada haigusi, seevastu väärtoitumine põhjustab tervisehäireid, mis ei avaldu kohe, vaid aastate, isegi aastakümnete möödudes. Seepärast on õige mõelda ja tegutseda kohe, mitte aga haigusnähtude avaldumisel. LISAKS · Eeskuju · Üheskoos söömine
Leiva, saia või teraviljatoodete ostimisel võiks lähtuda sõnast ,,täistera" ja eelistada võimalikult vähe töödeldud tooteid. Leiva puhul puhast rukkileiba või siis suurte terade, seemetega leibasid. Lihatoitude juures silmas pidada, et nädalamenüüs oleks vähemalt kahel päeval kala, ühel päeval munatoit ja ülejäänud nelja päeva vahel valida tailihatooteid, näiteks kana-, veise-, või sealiha. Pekki, kamarat, samuti läbikasvanud liha väldi, osta vähem keeduvorsti ja muid lihamassist valmistatud tooteid. Piimatoodete puhul eelistada väiksema rasvasisaldusega tooteid, eriti juustu puhul. Samuti ei pääse mitte ükski inimene sellest mööda, et tal ei teki kunagi kaupluses isu osta maiustusi. Kui tekib magusa isu, siis seda võiks asendada meega, kodused moosid, pähklid, rosinad, kuivatatud puuviljad, marjad. Tervisliku eluviisi juurde kuulub tingimata ka liikumine. Parim on liikuda 4- 5 korda nädalas mõõduka koormusega.
jõudnutki (letialune kaup), defitsiit oli peamiselt suitsuvorst, vetsupaber ja teised tavalised esemed kodudes. Poe letid olid enamasti tühjad aga peo lauad olid siiski toitudest lookas. Isegi kui poes oli kaupa ja kui inimestel oli raha, et midagi osta siis polnud midagi õieti osta, sest valik oli väga väike ning müüdi enamasti ainult vajaminevaid asju, polnud sellist asju nagu loomatoit, sest loomad sõid sama toitu mis inimesetki, näiteks keeduvorsti sõid inimesed ja koread. Nõukogude ajal toimus paanimajandus, kus määras riik kui palju mingi asi maksab ja selline hind kehtis mitu aastat igal pool, igas linnas, igas poes. Toodetele pandi hinnad tehases siis kui need tooted valmistati ning enamasti pandi hinnad igaveseks selle toote peale. Põhimõtteliselt kõik kaup, mis poodides oli võimalik osta oli toodetud Eestis väljaarvatud siis kodumasinad näiteks pesumasinad, mis tulid Lätist. Riided olid õmmeldud Eestis ning isegi
9 0.3 15.7 75 22. Sai 40 2.7 0.3 18.8 91 23. Või 15 0.1 11.9 0.1 111 24. Võileib saiast 15/30 3 12 16 200 25. Juustu-või-sai 20/30/5 7 9 16 178 26. Pressitud kalamarjavõisai 15/30/5 7 7 16 160 27. Keeduvorsti-või-sai 30/30/5 6 10 16 200 28. Keedusingi-või-sai 30/30/5 6 13 16 211 29. Võileib (leivaga) 15/40 2 12.2 15.8 186 30. Võileib heeringaga või kiluga 25/5/40 6.7 15.7 154 31. Võileib poolsuitsuvorstiga 30/5/40 6.3 15.2 15.7 231 32. Lehtsalat hapukoorega 80/20 2 6 7 92 33
Nitraadi kasutamisel muutub see bakterite toimel nitritiks, mis omakorda muutub lämmastikoksiidiks ning see, ühinedes müoglobiiniga või hemoglobiiniga annab punase värvuse. Nitrit on toksiline (mürgine), kui teda kasutada ülemäärastes kogustes. Suureks koguseks võib osutuda ühekordne nitriti kogus 1520 mg1 kg kehakaalu kohta, seega 70 kg kaaluva inimese puhul 1,4 g. Eestis kehtiva normatiivi järgi lisatakse vorstidele 57,5 g nitritit 100g keeduvorsti kohta. Ühekordse surmava nitritikoguse saamiseks tuleks süüa 3050 kg vorsti korraga, mis on võimatu. Nitraadi/nitriti lagunemist tootes mõjutab: töötlemistemperatuur ja aeg toote keemiline koostisvalgu, rasva ja süsivesikusisaldus nitraadi kontsentratsioon mikroorganismide olemasolu, arvukus ja liigid toote pH. Nitriti kasutamisega seotud riski tuleb hinnata koos tema kasulikkusega. Nitriti lisamise positiivsed küljed on: toote soovitava punase värvuse tagamine;
arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad. Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu konservikarp, mis ei lase läbi veeauru, gaase, õhku ega mikroorganisme. Ta on meelepärane müüjatele, sest vorst ei kuiva ega kaota säilimisel kaalu. Termilise töötlemise järgi jagunevad vorstid järgmiselt: 1. Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine
spelta nisu. Troojast on leitud ka üheteranisu. Mesopotaamias kasvatati nisu juba 5000.a. e. Kr. Vanast maailmast rändas nisu 1528.a. Lõuna-Ameerikasse, 1788.a. Austraaliasse ja 1812.a. Kanadasse.. Vanas Egiptuses oli leib kõige väärtushinnanguks. Aastasadu maksti leivaga palka. Meil kasvatakse nisu vähem kui mujal maailmas, sest ta vajab head mulda ja on külmatundlik. Nisujahu on meie igapäevatoidu lahutamatu osa. Sööme saia ja müslit, keedame mannaputru, paneme võileivale keeduvorsti (ka selles on sageli nisujahu), maiustame kookide, küpsiste ja vahvlitega, valmistame pastaroogi jne.. [4.] 3.1.2.Oder Oder on üks vanemaid kultiveeritud teravilju, niisama vana kui on põllumajandus isegi. Oder oli põhiline toiduteravili Tiibetis juba 7000.a.e.Kr. Odrajahu segati tee ja võiga taignaks, millest vormiti lahtisel tulel küpsetatavad kakukesed. Tänapäevalgi süüakse odrakaraskit Edela-Aasias ja Tiibetis
3. kuterdamine lõpetatakse fosfaatabiainete puhul temperatuuril 12—14 °C, maksimaalselt 16 °C juures. 4. Kui vorstisegu temperatuur on liiga kõrge, võib töödeldav rasv/pekk üle kuumeneda, sulada ning lihavalkude ümber koguneda. Selle tulemusena väheneb vorstimassi veesiduvusvõime ning tekib oht rasvavalumite tekkeks. Kõrge temperatuuri vältimiseks lisatakse kuterdamise ajal vorstisegusse jääd. 46.Keeduvorsti tehnoloogia Tooraine peenestamine hundis (2mm) Vorstimass pritsida kesta ja keerutada ning Peenestatud sealiha laadimine kutrisse ja suunata termotöötlusele kuterdamine mõni minut Kuumutamine 40 °C juures Lisada cuttergold 150 „supreme“, ½...1/3 Suitsutamine 60 °C juurse jää/vee kogusest ja kuterdada segu Keetmine 72...75 °C juures
nimetust andvat toorainet) 13. Millistest toiduainetest valmistatakse piimasuppe? Köögiviljadest, makaronotooted, kala, tangained ja neist valmistatud klimpe. 14. Kuidas valmistatakse piimasuppe jämedatest tangainetest? Keedetakse väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ning supp keedetakse lõplikult valmis. 15. Millistest toiduainetest valmistatakse külmi suppe? Värsked köögiviljjad, keetetud või konserveeritud köögivilju ja teisi toiduaineid(nt keeduvorsti, sinki, keetetud munad ja külma keetetud liha või kala.) 16. Millega maitsestatakse külmi suppe? Soola, suhkruga, muskaat, basiilikut, punet, kurgiohtu jne. 17. Loetle ja kirjelda rahvusvaheliselt tuntud suppe. Bors- peedisupp (vene ja ukraina rahvustoit) Guljass- ungari pakas lihasupp Rassolnik- vene rahvustoit, mis sisaldab soola- või hapukurki Prantsuse sibulasupp- püreetaoline paks supp Minestrone- see on tuntumaid itaalia suppe Seljanaka- meil ja kogu maalimas hästi tuntud vene roog
.. Ann kustutab tule. ANN Jää magama. Felix lülitab lambi uuesti sisse. FELIX Sul kõht ei ole tühi? Teeks mõned võileivad? Vorsti ja ketsupiga. ANN Et need võileivad sul ka meelest ei lähe... Ann kustutab tule. Felix paneb tule põlema. FELIX Ma kuulsin midagi. ANN Meil ei ole enam gaasiboilerit. FELIX Aga ma nagu kuulsin... ANN Need on su enda soolikad, mis kiljuvad keeduvorsti järele. Felix kustutab tule. Ann lülitab lambi sisse ja tõuseb istukile. ANN Kas ma olen paks? FELIX Ei ole. ANN Kõhn? FELIX Ei ole. ANN Valetad? FELIX Jää magama. Felix kustutab tule ära. Ann süütab taas. ANN Mis sa arvad doktor Simeonsi dieedist? Felix vajub üleni teki alla. Või seltskonnatantsust? FELIX Loeme parem head raamatut.
annaabi.ee 
