oksüdatsiooni eest ning pärsib nitrosamiinide teket seedekulglas *steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks *kaitseb spermatosoide ja osaleb suguhormoonide tekkes 3.2 Soovitusi C-vitamiini tarbimiseks C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, valguse ja hapniku toimel, seega: *ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees *kasutage ära köögiviljade keeduvedelik *asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini *hoidke värsked puuviljamahlad võimaluse korral külmikus ja mitte kauem kui 2-3 päeva C-vitamiini päevane soovitatav kogus toidust saamiseks on 75mg, selle saame näiteks: *10g kibuvitsamarjadest *40g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist *60g mustadest sõstardest *90g spargelkapsast *110g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist *150g punastest sõstardest *190g kaalikast
ja maitsestatakse lõplikult. Serveeritakse kala-, liha toitude juurde. 14. Köögivilju tuleb hoida jahedas ja pimedas. Koorida võimalikult õhukeselt kui neid koorida tuleb. Kooritud hoida niiske käteräti all. Tükeldada aedviljad vahetult enne kuumtöötlemist. Kasutada roostevabast nuge ja muid tööriistu. Osa köögivilju kasutada toidus toorelt. Panna keevasse vette. Keeta kaane all. Võimalikult väheses vees. Kasutada ära keeduvedelik. Puljongipnnale jätta õhuke rasvakiht. 15. Võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana v järelroana, selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisanditena. Sobivad nii kohvi- kui ka teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkadele ja piknikukorvidesse. Võileva alus Määre Kate 16. Kisellid puuviljades ja marjadest:
lisandiks liha- kala-, seene-, kohupiima-, muna- jne roogade juurde ühele sööjale iseseisvalt 200-300 g, selle juurde 50-100 kastet lisandiks 50-150 g Keedetud köögiviljatoidud Légumes (legüm´) Keema soolaga maitsestatud vette, kaanega suletud nõus pehmeks Külmutatud köögivili ei sulatata, keetmiseaeg lühem, kuna eelnevalt blanseeritud Konserveeritud köögivili kuumutatakse keeduvedelikus, kurnatud keeduvedelik kasutada suppide ja kastmete valmistamisel. Mitut liiki köögiviljade keetmine valmimise järjekorras, pikema valmimisajaga pannakse keema varem, teised hiljem, arvestusega, et nad korraga valmis saavad Köögiviljadest keedetakse putrusid, püreesid, neis võib keeta piimaga ja piimakastmega. Rohkes vedelikus 1 kg kv 0,6-0,7 l vett 1 l vee kohta 10 g soola. NB! Peedi ja herneste keetmine soolata, takistab valmimist
• lastel kasvamiseks, • kaltsiumi imendumiseks. Vaegus Liig Neuroloogilised häired • põhjustab allergilisi kehvveresus reaktsioone (nõgeslööve) huulte pragunemist C-vitamiin C-vitamiin on antioksüdant. C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Sellepärast: •ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees, •kasutage ära köögiviljade keeduvedelik, •hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva. Allikad Päevane vajadus • Allikadmarjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja C-vitamiini päevane soovitatav kogus kartul. on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: * 10 g kibuvitsamarjadest, * 40 g astelpajumarjadest, paprikast või
steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks; luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks; raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Sellepärast: ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees; kasutage ära köögiviljade keeduvedelik; hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva. Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut. Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, näiteks mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul.
kartul ja mustjuur, mis tumenevad õhu käes) · tükeldada aedviljad vahetult enne kuumtöötlemist · kasutada aedvilja puhastamiseks ja tükeldamiseks roostevabu nuge ja muid töövahendeid · kasutada osa aedvilju toitudes toorelt · panna aedviljad keema keevasse vette · kuumtöödelda aedvilju võimalikult lühikest aega · keeta aedvilju kaane all · keeta aedvilju võimalikult vähese aega · kasutada ära ka aedviljade keeduvedelik · jätta puljongi pinnale õhuke rasvakiht, mis kaitseks C-vit hapniku lõhustava toime eest. Vee ja selles lahustuvate ainete sisalduse muutumine toiduainetes nende töötlemisel Kõik toiduained sisaldavad suuremal või vähemal määral vett. Vees on lahustunud neis leiduvad soolad, mineraalained, vees lahustuvad valgud, ekstraktiivained. Vee ja selles lahustuvate ainete kadu esineb nii toiduainete külm- kui ka kuumtöötlemisel.
normaalseks funktsioneerimiseks, steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Sellepärast: ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees, kasutage ära köögiviljade keeduvedelik, hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva. Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut. Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul.
Kasutatakse ka püreesuppide valmistamisel. C-vitamiini kadude vältimine toiduvalmistamisel lehekülg 27 Hoida köögivilju jahedas ja pimedas, Koorida köögivilju võimalikult õhukeselt kui neid koorega tarvitada ei saa, Hoida puhastatud köögivilju niiske räti all, tükelda köögiviljad enne kuumtöötlemist, keeta köögivilju kaane all, kuumtöödelda köögivilju võimalikult vähe, keeta köögivilju võimalikult vähese veega, kasutada ära ka köögivilja keeduvedelik, panna köögiviljad keema keevasse vette, kasutada osa köögivilju toitudes toorelt. C-vitamiin on praadimisel püsivam kui keetmisel, sest toiduaine pinda kattev rasvakiht kaitseb seda õhuhapniku eest. Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine lehekülg 225-231 Võileivad on suupisted, mis reeglina koosnevad alusest, määrdest ja kattest. Võileibade alustena kasutatakse leibu, sh koorikleibu, sepikuid ja saiu, kukleid, näkileibu, küpsiseid.
Besamellkaste on vedel, keskmine ja paks. 15. C-vitamiini kadude vältimine toiduvalmistamisel Hoida köögivilju jahedas ja pimedas, Koorida köögivilju võimalikult õhukeselt kui neid koorega tarvitada ei saa, Hoida puhastatud köögivilju niiske räti all, tükelda köögiviljad enne kuumtöötlemist, keeta köögivilju kaane all, kuumtöödelda köögivilju võimalikult vähe, keeta köögivilju võimalikult vähese veega, kasutada ära ka köögivilja keeduvedelik, panna köögiviljad keema keevasse vette, kasutada osa köögivilju toitudes toorelt. C-vitamiin on praadimisel püsivam kui keetmisel, sest toiduaine pinda kattev rasvakiht kaitseb seda õhuhapniku eest. 16. Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Võileibu serveeritakse iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisandina. Sobivad ka