loominguline, reeligioossete sugemetega, usundiline, ühtekuuluvus, pedagoogiline, õpetuslik, ajaloosäilituslik,mitmekülgne, traditsiooniline, arenev, teisenduv nt pop-kultuuri..... 1 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Ja miks? rahvapärimuslik, pedagoogilisus, loomulikult leviv ehk kavandamata, institutsiooniliselt kontrollimata levik, meelelahutuslik, kultuurivorm, alati muutuv ja arenev, ’’orgaaniline eluvorm’’ 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 2 Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse
teksti või mitte. Retsentseerijad ei hinda vaid tervikut ja argumenterivad, millised on artuikli tugevused ja nõrkused. Arvestatakse holistlilise tervikuga. Haridusringkondades arvestatakse sellega küll kuidas hinnatakse. Et hinnata õpitulemusi terviklikult, tuleb lähtuda kontseptsionaalsest struktuurist, mis võimaldab näha tervikut ja selle osade vahelisi seoseid. Konvergentne ja divergentne hindamine: Kavandamata väljundid Praktiliselt kõikijal kasutatakse divergentset hindamist. Ainult suletud küsimustes saab. (lk 193) Kui tegemist on suletud küsimused välistatakse paljud sisulise teadmised. Hindaminepeaks võimaldama rikkaliku õppimuskogemust, aga sageli ei võimalda. Hindamisel tuleb valida äärmiselt täpselt sõnastust, mis ei tekitaks kaheti arusaamise efekti. (lk 194) Üliõpilaste hindamine sisaldab kolme järku: Hindamiskriteeriumite püstitamist.
5. Mis on õppiv organisatsioon? Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi, kui indiviidide tasandil. Nii inimesed kui ka organisatsioon on tervikuna pidevalt kestvas õppimistsüklis. 6.Mis on organisatsiooni inerts? Rutiinid ja protseduurid, mida organisatsioon kasutab kavandatud otsuste tegemist võivad tekitada organisatsioonilise inertsi, kui kavandatud otsustamine tõrjub kavandamata otsustamised, siis organisatsiooni õppimistase langeb - tulemuseks võib olla organisatsiooni kriis. 1.Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisse? Kaasaegse strateegilise juhtimise looja. Strateegia struktuur süsteemid. Talle kuulub ka ansoffi maatriks. 2.Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisse? Harvardi ülikooli professor. Tema seisukohad rahvusvahelisest konkurentsivõimest,
Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. 21.Põlevkivi,paekivi jt ammenduvate maavarade kaevandamisel on otstarbekas kaevandamine ja kihtide valikuline/ maakonniti/ põhjast lõunassekaevandamine või kavandamata jätmine 22.Prioriteediks maavarade säästlikul kasutamisel on:a) mitte kütta põlevkivi b) asendada kohalikud kütused max importkütustega c) asendada taastumatud kütused alternatiivenergiaallikatega C 23.Mida hõlmab JÄÄTMEKÄITLUS? Jäätmekäitlus hõlmab jäätmete kogumist, käitlemist ja kõrvaldamist. Jäätmeid saab uuesti kasutada (nt taara, plastmass) 24.Nimeta vähemalt 5 SÄÄSTVA ARENGU printsiipi · Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena
Rollikonflikt- rollide paljususe tõttu võivad need sattuda omavahel konflikti (tudeng-sõber) Rollipinged- rolli täitmine ei vasta ootustele SOTSIAALSED RÜHMAD Sotsioloogia uurib inimest rühma esindajana. Indiviid – rühm – ühiskond. Sotsiaalne agregaat- üheaegselt ja ühte kohta kogunenud inimesed (nt lennuki reisijad) Sotsiaalne kategooria- spetsiifiliste tunnustega inimeste kooslus (mehed, noored, spetsialistid) Kvaasirühm- kavandamata, spontaanselt tekkinud, ebapüsiv ühendus Rühma iseloomustab: *liikmeskond, *struktuur, *osalus, samastumine, grupiteadvus, *eesmärk Esmane e primaarrühm- sõpruskond, perekond, isiklikud ja väga lähedased emot. suhted Teisene e sekundaarne rühm- ühishuved, suhted on pigem formaalsed SOTSIAALNE GRUPP: Väike- ei ole orienteeritud grupilise tegevuse eesmärkidele, esineb konformism grupinormide suhtes. Primaarne ja sekundaarne Suured- ratsionaalsus, eesmärgistatud tegevus
Surve võib olla organisatsiooniväline või sisene. Väliskeskkonnast avaldavad mõju muutused õigusaktides, poliitikas, valitsuse vahetumine, riigieelarve kärped. Sisemistest teguritest võib vaadelda muutusi töötajate eesmärkides, töö iseloomus, organisatsiooni struktuuris, kultuuris ja eesmärkides. Kavandatud muutus selle puhul esinevad mingid tunnusmärgid, et midagi peab ette võtma ja ära tegema. Kavandamata muutus tekib mingil põhjusel, ilma et keegi oleks ettevõttes selle algatanud või seda toetanud. Muutuse ilmnemisel on oluline kiiresti tegutseda, selleks et vähendada ebasoodsaid tagajärgi või suurenada kasu. Muutuste edukaks elluviimiseks vajab organisatsioon nelja tüüpi inimesi: · ideede genereerijaid, kes mõtlevad muudatuse välja · tsempione, kes propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust · sponsoreid, kes ütlevad jah-sõna tippjuhtkonna poolt
Juht ei saa olla ainult muutustega kohaneja ja kaasamineja. Tema roll seisneb eelkõige tegutsemiskeskkonna muutmises või sellele kaasaaitamises. Paljude ettevõtete probleem ei peitu niivõrd selles, nagu ei saaks juhid muutmise vajadusest aru, vaid pigem selles, et nad ei oska teadmisi vajalikeks tegudeks muuta. Muutmise objektiks võivad olla ettevõtte eesmärgid, tegevusstrateegia ja töökorraldus ning ka seda toetavad tehnoloogilised lahendused. Muutus võib olla kavandatud või kavandamata. See võib toimuda plaanituna ettevõtte tipus või allpool algatatuna või tekkida neist väljaspool. Kavandatud muutuse puhul esinevad mingid tunnusmärgid, et midagi peab ette võtma ja ära tegema. Muudatus on vastus üksikisiku või juhtkonna ettekujutustele, et tehtav ei vasta ootustele või et kavandatu ja saavutatu vahel on lõhe. 96
kvaliteetseks teostamiseks. 38 IV EELARVESTAMINE 1. Strateegiline, taktikaline ja operatiivne kavandamine Ettevõtte eduka tegutsemise aluseks on lisaks tootmise tulude ja kulude läbimõeldud arvestusele ka planeerimis- ehk kavandamisoskus. Planeerimine ehk kavandamine on juhtimise esimene osategevus; ei saa organiseerida, mehitada, motiveerida, vedada ja koordineerida ning kontrollida ilma planeerimata ja kavandamata. Planeerimine tähendab taotletava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede läbitöötamist parimate talitusviiside leidmiseks, olles ühtaegu juhtimisotsuste kujunemise ehk otsustusprotsessi osa. Otsustusprotsessi etapid: · probleemi määratlemine; · info kogumine, analüüs; · alternatiivsete lahenduste väljatöötamine; · riskide hindamine; · kriteeriumide valik alternatiivide hindamiseks; · alternatiivide hindamine;
.." (,,Wotif") (Pryor, Amundson & Bright 2008). liiga hilja, ja me kõik kisklesime üksikute allesjäänud töökohtade pärast." Harjutuse käik on järgmine. 216 Aktiivme kaasamine c) Rohkem kui juhus. Kas on hetki, mil inimesed põhjendavad toimuvat juhusega CX/ 1. Tooge näiteid karjääri planeerimisel esile kerkinud kavandamata sündmuste ega mõista omaenda rolli elus ja karjääris aset leidvate sündmuste kohta. Näiteks Brighti, Pryori ja Harphami uuringu (2005) tulemuste järgi kinnitas mõjutamisel? (See sarnaneb plaanitud juhuse teooriaga.) umbes 70% noortest, et ühel või teisel juhuslikul sündmusel oli oluline mõju d) Realistlikkus