kujutatud. Publiku seas oli nii noori kui vanu, kuid peamiselt täiskasvanud ja vanemad inimesed. Tundus, et publikus olid ülekaalus naised. Riietus oli inimestel pidulik, kuid mõned inimesed olid tulnud kohale väga tavalise rõivastusega, isegi dressides. Enamiku inimeste käitumisstiil oli viisakas, etenduse ajal jälgiti huviga. Etenduse jälgimist segas vahepeal noorema publiku omavaheline rääkimine ja mobiiil- telefonide vaatamine, millest tulev valgus häiris. Kavaleht annab lavastuse kohta mitmesugust informatsiooni. See annab ülevaate inimestest , kes on lavastusega seotud, koreograafist,kunstnikutest,dirigendist jne. Samuti tutuvustab ka tantsijaid. Kavaleht aitas mõista lavastust. Vaatuste kirjeldus aitas aru saada, mis toimus ja kelle vahel. Kasulikud olid ka näitlejate pildid ja nimed, sest nii sai teada kes keda kehastab. Näitlejad kehastasid tegelasi hästi. Lenski sõber Onegin oli külm seltskonnalõvi, tüdinud linna elust
Seda teost ei pea vaatama konkreetse nurga alt ja see pole ka seotud ruumiga. Kokkuvõte Teose uuriminie oli huvitav ja intrigeeriv. Teos kuulub kindlasti selliste hulk, mis ei unune. Kahjuks ma ei saanud täiendavat infot, mis siiski toimub taustafoonis, aga selle kohta saab mitmeid hüpoteese siiski püstitada. Kasutatud materjalid 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Err%C3%B3 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe 3. Kunstinäituse retsensiooni koostamise kavaleht. Koostaja: Marju Liidja ja Anneli Porri. 4. Enda tehtud fotod näitusest. 4
on olnud tasuta või on olnud rohkem aega kontserdi valimiseks. Esinejad olid heal tasemel ja kontsert anti edasi koduses õhkkonnas. Vaimustas, et sopran suutis laulda nii pikalt järjest pikki kõrgeid noote andes endast sealjuures parima. Mõned laulud kõlasid minu jaoks liiga sarnaselt. Kava oli hästi ehitatud peaaegu vaheldumisi kurb ja rõõmus pala, ning oma heliloojate palad lõpus. Kasutatud allikad: Kavaleht http://www.vanemuine.ee/people/karmen-puis/ http://www.hot.ee/piiapaemurru/page2.html wikipedia.org
kriiskavate helide poolest, kuid võib-olla ma lihtsalt ei oska head muusikat hinnata. Esmakordselt hakkasin ka selle kontserdi jooksul tähelepanelikumalt jälgima dirigendi kehakeelt ning tema käitumist üleüldse. Avastasin, et läbi dirigendi jälgimise võib teose kohta isegi rohkem teada saada kui teost niisama tähelepanu hajudes kuulates. Nüüd tean, et järgnevatel kontsertidel oskan ka sellele rohkem tähelepanu pöörata. Kasutatud kirjandus : Kavaleht 2009 http://www.kappiyhing.ee/esi/aavo_ots_2005.html
lõpukõne olid vene keeles , millest ma midagi aru ei saanud. Sellegi poolest oleksin ka praegu valinud õhtupooliku kontserdisaalis , kui kuskil mujal. Alguses , ehk tekitas mõni keeruline pala igavust, kuid mida edasi aeg läks, seda rohkem leidsin end kaasa haaratuna, sellest esitusest. See ei olnud ehk kõige parem kontsert , kus ma elus käinud olen aga TOP 3 on ta kindlasti.Siiski võib öelda , et olin kõigega väga rahul. Kasutatud materjal: 1. Kavaleht. 2. http://www.ivanovitch.spb.ru/eng/biography.html
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Kontserdisari Jubilate FRYDERYK CHOPIN 200 Maiken Vuks 10.B Tallinn 2010 Sissejuhatus Mina käisin kuulamas Jubilate kontserdisarja Fryderyk Chopin 200 kontserdit 11.märtsil 2010 kell 18:00 Eesti Muusika ja Tantsuakadeemias. Esitusele tulid Fryderyk Chopin'i teosed tema 200nda sünnipäeva puhul. Esinesid EMTA klaveriosakonna õppejõud : Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Age Juurikas, Ada Kuuseoks, Kai Ratassepp, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Marko Martin, Mati Mikalai, Toivo Nahkur, Lembit Orgse ja Ralf Taal. Kava Ivari Ilja esituses Nokturn H-duur op 62 nr 1 Ada Kuuseoksa esituses Barkarool Fis-duur op 60 Tanel Joametsa esituses Polonees f-moll op 71 nr 3 Mati M...
.. Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed. Unt sätib eri meediume kokku, kuni selleni, et kavaleht saab etenduse osaks. Nii moodustub tekstidest ruum, milles tekstid peegeldavad üksteist, nii tekib lõputuse peapööritus nagu vastastikku peeglitega saalis." (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et "Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei "peegelda" midagi, vaid üksnes kirjutab." Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui parasitaarsel moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja tundeid. Undi stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu
realiseerunud nii vahetult. Esineti koos Kaljuste kammerkooriga (kandis siis veel nime Ruja-koor). Kui Ruja oleks sama kava kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esitanud, poleks ilmselt nii hiiglaslikku skandaali puhkenud. Rannap pani kavalehte üsna teravaid teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool- pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte. Kavaleht põhjustas ametnike hüsteeria. Kava esilehel olid kirjas ka lisaks Ruja lauludele eel-, vahe- ja järelmängud (muusikas levinud terminitega siis vastavalt "preludium, interludium ja postludium". Täiesti juhuslikult või mitte kasutas trükkal erinevat srifti nimetatud sõnade esitähtedeks. Kuna esimeses osas oli üks, teises aga kaks interluudiumit, tuli lõpptulemuseks neid esitähti ülalt alla lugedes välja "pip-piip". Ruja süüdistati riigi õõnestamises (mida nad muidugi
vastuvõtlikku vaatajat, kes ei tule teatrisse täitma kultuurilist kohustust, vaid kutsumusest olla tunnistaja näitleja eneseavamisele. 31.Millele toetudes analüüsida etendust? · Omaenese vaatamiskogemus · muljete jäädvustamine kirjalikult: vaataja jäädvustab seda, mida peab oluliseks · mitmesugused allikad, millest saab teavet tegijate taotluste ja lavastuse vastuvõtu kohta (lavastuse kavaleht, lavastuse eeltutvustus internetis, ajakirjanduses avaldatud intervjuud lavastaja või näitlejaga, näidendi tekst, arvustused) 32.Millisteks erinevateks tasanditeks analüüs etenduse jaotab? Teatrietendus on kunstilises mõttes paljukeelne ja ehituselt mitmetasandiline: · Üksikud teatrimärgid väikesed detailid, millest koosnevad lavamaailm ja näitleja osatäitmine. · Teatrimärkide kombinatsioonid ehk liitmärgid, mis moodustuvad detailidest.
vastuvõtlikku vaatajat, kes ei tule teatrisse täitma kultuurilist kohustust, vaid kutsumusest olla tunnistaja näitleja eneseavamisele. 31.Millele toetudes analüüsida etendust? · Omaenese vaatamiskogemus · muljete jäädvustamine kirjalikult: vaataja jäädvustab seda, mida peab oluliseks · mitmesugused allikad, millest saab teavet tegijate taotluste ja lavastuse vastuvõtu kohta (lavastuse kavaleht, lavastuse eeltutvustus internetis, ajakirjanduses avaldatud intervjuud lavastaja või näitlejaga, näidendi tekst, arvustused) 32.Millisteks erinevateks tasanditeks analüüs etenduse jaotab? Teatrietendus on kunstilises mõttes paljukeelne ja ehituselt mitmetasandiline: · Üksikud teatrimärgid väikesed detailid, millest koosnevad lavamaailm ja näitleja osatäitmine. · Teatrimärkide kombinatsioonid ehk liitmärgid, mis moodustuvad detailidest.
.. Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed. Unt sätib eri meediume kokku, kuni selleni, et kavaleht saab etenduse osaks. Nii moodustub tekstidest ruum, milles tekstid peegeldavad üksteist, nii tekib lõputuse peapööritus nagu vastastikku peeglitega saalis." (Hennoste, 1993). Samas väidab Hasso Krull, et "Unt on väljaspoolsuse kirjanik; ta ei "peegelda" midagi, vaid üksnes kirjutab." (Krull, 1993). Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui parasitaarsel moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja tundeid
lauludes proovida. Ida Ekmani inspireerisid väga Sibeliuse laulud. Ta tunnistas: ,,Kui Sibelius oli saalis, ma laulsin nagu oleks mind üleval hoitud 13 maagilise mõjuga. " . Intsidendid Ida Ekmaniga paljastavad Sibeliuse laulu- kirjutamise temperamenti: Ida alati sai oma uue laulu noodid kätte viimasle minutil, olgugi, et Sibelius lubas tähtajaks mitu kuud varema aja. Näiteks, kavaleht oli juba välja antud mõnda aega varem, kui Ida sai kätte esimesed leheküljed kolmest laulust op.26 Svarta Rosar (,,Mustad roosid"), Men min fågel märks dock ice (,,Aga minu lind on ......") ja Bollspelet vid Trianon (,,Tennis triatlonil "). Üks tema ilusamaid laule, På verandan vid havet (,,Õhtu verandal"), op.38 , andis ta isiklikult, hingetuks jookstuna , üle Ida Ekmannile raudteejaamas, kus teine juba südame pekseldes minuteid lahkumiseni luges"
annaabi.ee 
