tegelased. Maailm seal on paradiisi moodi, seal asub peategelase liik(vaim) ja ka ise romaani autor. Cincinnatus ,,siin" maailmas sai salaja kirju autorist. Need kirjad olid vihjed sellest, et on olemas teine maailm ning et seal kõik läheb hästi. Üks vihjetest oli fraas: ,,Mali è trano t'amesti" ,,Surm on armas, see on saladus." Ka Cecilia C. jutuga autor annab Cincinnatusele salaja teadet. Cecilia C. jutustab imelikust mänguasjast, vana kavalast peeglist. Peegliga kaasa tulid totrad asjad nimega "eiei", asjad olid muhklikud, aukudega ja laikudega. Kole imelik peegel tegi tavalised asjad koledaks, ja koledad totrad asjad tegi ilusaks. Ehk kole pluss kole andis ilusa. Antud näide peegeldub autori suhtumist romaanis kujutatud kole maailma kohta. Tema jaoks kõik romaani tegelased, peale Cincinnatust on tühjad ja koledad asjad. Ta kasutab
sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule
võib peidus olla andekas inimene. Üks seitsmenda päeva novell räägib naisest, kes petab oma meest. Mees tuleb, aga üks päev varem koju ja naine on sunnitud oma armukese vaati peitma. Mehele räägib ta, et tahab vaadi maha müüa ja ostja on seal sees, et see üle vaadata. Mees jääb loomulikult uskuma. See novell räägib truudusetusest ja sellest kuidas jällegi naine karistuseta pääseb. Novell, mida lugesin kaheksandast päevast, räägib kavalast sitsiillannast, kes petab rikkalt kaupmehelt palju raha välja. Hiljem maksab mees talle kätte, samamoodi nagu peteti teda ja naine jääb ilma kogu oma varast. Kärt Johanna Ojamäe 10A Üheksas novell, mida lugesin räägib daamist, kellel on kaks austajat. Kahjuks ei armasta naine kumbagi ja mõtleb nendest lahti saamiseks kavala plaani. Plaan õnnestub ja naine saab oma tülikatest austajatest lahti.
Kui "maal" valmis, ei julge ei kuningas ega õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe. 5."Rebaseromaan" iseloomustus Vastus:Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks võib pidada allegoorilisust. Allegooriat esindavad ka tol perioodil ülipopulaarsed nn. "Reinuvader Rebase seiklused". Neid paarisaja aasta jooksul kogutud lugusid tuntakse "Rebaseromaani" nime all. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades ( eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. 6."Roosiromaan" iseloomustus + sisu Vastus: 13.-15. saj; "Roosiromaan" on mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus.
naljand argielu sündmustest. Elurõõmus, stiilne, jõuline, mahalakas. Svank - Saksamaal. Fiblooga sarnane ja sellest mõjutatud. Põhineb rahvapärimustel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Kuulsaim svank Strickeri " Papp Amis". Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks on allegoorlisus (mõistukeelsus, sümbolism). Esindavad "Reinuvader rebase seiklused". Loomeepos jutustab allegoorlises vormis kavalast rebasest kelle pärast kannatavad kõik loomad. Ta röövib, tüssab, petab, vägistab. Seal jutustuses võib lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused. "Rebaseromaan" on olnud hiljem kirjutatud loomalugude allikaks. Fr. R. Kreutzwaldi "Reinuvader Rebane". Mõistukeelsuse näide 13.- 15. sajandil "Roosiromaan" - prantsuse teos, mille teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus. Kirjeldab ja õrna ja õilsat armastust
loomuomadustega, ettevalmistus reaalseks eluks; teeb lapse õnnelikuks; annab julguse uskuda imedesse. 7. Muinasjutu seadused. Kindel algus, kindel lõpp, arvkordused, sümboolsed numbrid (3, 7, 12), välja mõeldud, pole kindlat aega ega kohta, proosateos, nimed on umbmäärased/tüüpilised, vastandid, kaksuse seadus (dialoogid; kolmas tegelane tumm kaaslane) 8. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. loomamuinasjutud (nt lood kavalast rebasest), imemuinasjutud (nt Aladdini lood), legendilaadsed muinasjutud (seletavad millegi tekkimist, piiblimotiividest kantud muinasjutud), novellilaadsed muinasjutud (nt Kaval-Antsu lood), kunstmuinasjutud (nt „Nukitsamees”). 9. Mis on gradatasoon ja kuidas see avaldub muinasjuttudes? Kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omaduse või hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järgnevuses.
lauldakse. Tavalist teksti ja dialooge loos pole, kõike lauldakse. Aasta peale esietendust esitati ,,Jeesus Kristus Superstaari" ka Londoni West Endis, kus teda peeti pikka aega kõige kauem mängitud muusikalavastuseks. Lüüa on teda suutnud ainult Lloyd Webberi hilisemad teosed. 1973. aastal valmis esimest korda samanimeline film Ted Neelyga peaosas. 1975 aastal alustab Lloyd Webber esialgu koos Tim Rice ga uut muusikali ,,Jeeves". Lugu põhineb P.G.Woodehouse romaanil kavalast teenrist ja veidrikust peremehest. Tekkinud lahkhelide tulemusena katkeb kahe partneri koostöö ja teose uueks libretistiks saab tuntud Inglise dramaturg Alan Ayckbourn. Lugu ebaõnnestus, aga tema uusversioon, mis valmis 1996.a. uue nime all ,,By Jeeves", oli hulga edukam. 1976 aastal, jälle koostöös Tim Rice ga, valmib teine maailmakuulus rock-ooper, ,,Evita". Lugu Argentiina presidendi Juan Peroni naisest Eva Duarte Peronist ilmus algul plaadina, kus Evitat laulis Julie Covington
sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised
Kreutzwaldi samalaade jutustuse põhjal. See põhineb Goethe ja teiste kirjanike teostel. Prantsuse linnakirjanduse üks menukamaid teoseid oli loomaeepos"Rebaseromaan". Tegelasteks on loomad, kes esindavad allegooriliselt inimlikke iseloomujooni (näit lõvi on kuningavõimu sümbol, kanad aga esindavad lihtrahvast, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Kõiki tegelasi seob vembumehest Rebane. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades (eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. Keskaegses ühiskonnas oli väga kindel hierarhia. Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest
Vaid võitlus liigi säilimise eest, isakodu ja kodumaa eest, oma riigi püsimise eest ainult niisugune võitlus andis kõikidel aegadel inimestele jõudu minna otse vaenlase tääkide otsa. Igaveseks tõeks jääb järgmine: Mitte kunagi veel ajaloos pole ükski riik loodud rahumeelse majandustegevuse abil, riigid loodi alati ainult tänu liigi säilitamise instinktile, sõltumata sellest, kas see instinkt oli määratletud kangelaslikust voorusest või kavalast sala-kavalusest; esimesel juhul tuli välja aarialik töö- ja kultuurriik, teisel juhul parasiitlikud juutide kolooniad. Kui vaid ühe või teise rahva või riigi puhul võetakse ülimaks majanduslikud motiivid, on tulemuseks ainult see, et majandus ise muutub selle rahva allumise ja rõhumise põhjuseks. Saksamaal levitati enne sõda kõige laiemal viisil usku sellesse, et just nimelt kaubandus- ja koloniaalpoliitika läbi õnnestub Saksamaa jaoks avada tee
Sumbunud õhk ja jälk hais panid teda läkastama. Enese all tundis ta poriga segatud märga põhku olevat ja kätega ümberringi katsudes leidis ta ennast nelja kitsa, suurtest raudkividest müüritud seina vahelt. Ta kargas püstisa sirutas käed ülespoole, aga sõrmegi ei ulatanud lakke. Ta katsus ronida, aga seinad olid nii libedad, et kätega kuhugi kinni ei võinud hakata. Sepp ei võinud enam kahevahel olla: ta oli sügava, pimeda haua põhjas. Silmapilguks tegi mõte, et ta ennast kavalast rüütlist nagu rumal laps petta oli lasknud, sepa mõistuse segaseks. Ta tagus rusikatega vastu seinu, et veri taga, kiskus enese karvu ja karjus hirmsasti. Kui keha väsinud ja aru jälle selginud oli, istus Villu maha, mattis pea käte vahele ja himustas surra. Surm ei tulnud, vaid tuim, tundmuseta ja himuta olek, mis uni ei olnud. Kui kaua see kestis, sellest ei võinud sepp enesele selget aru anda. Kord arvas ta kauget, tumedat hädakisa kuulvat
annaabi.ee 
