tegevuse lõpetamist, kui kolmanda isiku tegevus puudutab määramatu arvu tarbijate ühiseid huvisid; 4) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi; 5) kohaldada haldusvastutust ja taotleda isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest; 6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba konfiskeerimist; 7) taotleda tegevusloa (tegevuslitsentsi), kauplemisloa või kauplemisloale märgitud teatud kauba või teenusega kauplemise õiguse äravõtmist ja saada asjaomaselt ametiisikult motiveeritud vastus taotluse läbivaatamise tulemuse kohta ; 8) teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest; 9) nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet; 10) võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest;
tegevuse lõpetamist, kui kolmanda isiku tegevus puudutab määramatu arvu tarbijate ühiseid huvisid; 4) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi; 5) kohaldada haldusvastutust ja taotleda isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest; 6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba konfiskeerimist; 7) taotleda tegevusloa (tegevuslitsentsi), kauplemisloa või kauplemisloale märgitud teatud kauba või teenusega kauplemise õiguse äravõtmist ja saada asjaomaselt ametiisikult motiveeritud vastus taotluse läbivaatamise tulemuse kohta ; 8) teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest; 9) nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet; 10) võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest;
algatamisest. Taotluse esitamine on tvaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hüve või soodustust, nt kauplemisluba, ametnikuna teenistusse võtmist, detailplaneeringu algatamist või pensioni. Asutuse initsiatiiv on reegliks seal, kus menetluse eesmörgiks on isikule kohustuste või keeldude pealepanel, seniste õiguste piiramine, sanktsioneerimine või summi kasutamine nt ehitusjärelevalve poolt ebaseaduslike ehitise lammutamise ettekirjutuse tehemine või kauplemisloa kehtetuks tunnistamine. Asutuse ja kodaniku suhtlemine on reeglina vormivaba: nii isik kui ka asutus võivad üksteise poole pöörduda nii suuliselt, kirjalikult jui ka sidevahendide abil. 2.2 Haldusmenetluse seaduse sünd Haldusmenetluse seaduse juured Eestis ulatuvad tagasi Esimese Maailmasõja eelsesse aega. Vajadus haldustegevuse õldiste aluste määratlemiseks ning riigi ja kohalike omavalitsuste tegevusjooniste üthlustamiseks tekkis juba vahetult pärast Eesti Vabariigi
tubakas ja tubakatooted ning võetakse ära tubaka ja tubakatoodete tootmise ja hulgimüügi ning sisseveo tegevuslitsents ja tubaka ning tubakatoodete jaemüügi kauplemisluba. (RK s 08.02.95 nr. 496 jõust.16.03.95 - RT I 1995, 20, 297) (3) Juriidilisele isikule, kellelt on ära võetud tegevuslitsents või kauplemisluba vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele, on keelatud viie aasta jooksul pärast nimetatud tegevuslitsentsi või kauplemisloa äravõtmist uue tegevuslitsentsi või kauplemisloa väljaandmine. Nimetatud keeld laieneb ka sellele juriidilisele isikule, kelle osanikuks on isik, kellele kuulus vähemalt 30% juriidilise isiku põhikapitalist, kellelt tegevuslitsents või kauplemisluba ära võeti. (RK s 08.02.95 nr. 496 jõust.16.03.95 - RT I 1995, 20, 297; RK s 10.02.99 jõust.15.04.99 - RT I 1999, 24, 359) (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tegevuslitsentsist või kauplemisloast ilma jäänud juriidilisel
kontrollimine. Nõuetele mittevastavat taotlust ei tohi jätta tähelepanuta või koheselt tagastada, vaid asutus peab aitama kodanikul taotluse õigesti vormistada ja selgitama, milliseid 1 Haldusmenetluse seadus (RT I 2001, 58, 354) 2 A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus 2004, lk 24 5 täiendavaid dokumente tuleb esitada (nt kauplemisloa puhul dokument, mis tõendab õigust kasutada ettevõtte tegutsemiseks mõeldud ruume). Alles siis, kui taotleja ei nõustu asutusega koostööd tegemast, nt keeldub põhjendamatult lisaandmete või -dokumentide esitamisest, võib asutus jätta taotluse läbi vaatamata." [3] Taotlust esitataks tavaliselt siis, kui isik soovib saada riigilt mingit hüve või soodustust, nagu näiteks kauplemisluba või pension. Asutuse ja kodaniku vaheline suhtlemine on reeglina
sunnitakse asutust otsustamisel arvestama isiku huvidega ja tõstetakse haldusotsuste sisulist kvaliteeti. Puudutatud isiku ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest tagaselja otsuseid tegev asutus käsitab isikut kui vaid menetluse objekti ja mitte kui õigusvõimelist kodanikku." 19 Näide: Äriühingu poolt mitmekorruselisse korterelamusse taotletud kauplemisloa puhul oleks kolmandateks isikuteks, kelle õigusi see kauplemisluba võib puudutada, vähemalt sama trepikoja elanikud, kuna riivata võidakse majaelanike õigust eraelu puutumatusele. Kaupluse tegevus toob paratamatult kaasa kahjulikke mõjutusi (näiteks müra, tundmatute isikute viibimine trepikojas ja sellega kaasnev turvatunde kadumine, privaatsuse vähenemine, takistused avalike teenuste kasutamisel). Samuti võib see vähendada
5) Taimetoodangu Inspektsioonil söödaseaduses kehtestatud nõuete täitmise järelevalve alal; 6) Politseiametil võltsitud kauba käibe tõkestamise, samuti kauplemise nõuete, turul ja tänaval kauplemise eeskirjade ning taksoteeninduse eeskirjade täitmise järelevalve alal; 7) maakonnaarstil ebaseadusliku arstimise, ravivahendite kasutamise ja nende reklaamimise ning riikliku litsentsi kohase ravitegevuse järelevalve alal; KAUPLEMINE KAUPLEMISLOA ALUSEL Seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kauplemist reguleerivas õigusaktis ettenähtud juhul peab kauplemiseks teatud tegutsemiskohas omama kauplemisluba. Kauplemisluba peab omama ka juhul, kui korraldatakse turul või tänaval müügipileti alusel teostatavat kauplemist. Tegutsemiskoht. Tegutsemiskoht on müügikoht. Kauplemisloa väljastaja. Kauplemisloa väljastab, muudab või tunnistab kehtetuks seaduses sätestatud alustel ja
vabaduse võtmiseks enam kui 48-ks tunniks, korrespondentsi arestimiseks ja võetuseks, vahi alla võtmiseks, jälitustoimingiks ja jälitustoimingutest teavitamata jätmiseks (KrMS § 24 lg 4, § 1264, § 12613). Ka väärteoasja kohtueelse menetleja toiminguid tuleb vaidlustada üldkohtus (VTMS § 78 lg 1). Halduskohtusse ei saa esitada kaebust, kui süüteomenetluse peale kaebuse esitamise piirangu eesmärk on välistada kaebuse esitamine täielikult, mitte üksnes 44 RKPK 3-4-1-4-02, p 13 (Kauplemisloa tasu); RKÜK 3-4-1-1-00 (1999. a lisaeelarve); sarnaselt ka juba RKHK 3-3-1-28-97, p 3; 3-3-1-38-96; III-3/1-17/94. 45 Kaebeõiguse kohta nt RKPK 3-4-1-8-05. 46 RKÜK 3-1-3-10-02, p 17; 3-4-1-1-08, p 5. 47 RKÜK 3-3-1-69-03, p 24. 48 Nt võetuse kohta juba RKHK 3-3-1-32-95; läbiotsimise kohta RKÜK 3-3-1-38-00 (Divec); kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta RKHK 3-3-1-2-02; 3-3-1-10-02; 3-3-1-23-02; 3-3-1-22-02; RKHK 3-3-1-24-02
esitamise nõuded ja pakkumiste võrdlemiste tingimused. Eelhaldusaktide puhul kui isik leiab, et konkursitingimused on õigusvastased, siis peab ta need enne lõplikku lahendamist vaidlustama. Kui isik jätab vaidlustamata, siis kohtus mingisugust tulemust ta ei saavuta. Haldusakti kõrvaltingimused on: - Haldusakti kehtivusaja piiramine nt kauplemisloa kehtivuse sidumine tervisekaitse asutuse tunnustuse saamiseni. - Lisakohustus (täiendab haldusakti põhiregulatsiooni) ja ei sõltu akti põhisisust tuleneva õiguse tekkimisest. - Lisatingimus – haldusaktis sisalduva õiguse realiseerimise võimalus tekib lisatingimuse täitumisel. (nt kauplemisloale lisatakse klausel, et luba jõustub pärast sanitaarremondi tegemist). - Muutmisvõimaluse reserveerimine haldusaktis
Seda mudelit võib kirjeldada järgmiselt I Kõigepealt selgitakse välja kas isiku suhtes kohaldatud Põhiseaduses allpool seisev seadus on üldse asjasse puutuv. Asjasse puutuvuse nõue tuleneb Põhiseaduse § 15 mille järgi igaüks võib kohtus nõuda asjassepuutuva sätte Põhiseadus vastaseks muutmise. II Määratakse kindlaks millise Põhiseaduse sätte kaitsealas on see õigus, millesse sekkutakse. Antud näite puhul oli kauplemisloa äravõtmine § 31 sätestatud ettevõttevabaduse kaitsealas. Siin oli tegemist n.n esemelise kaitsealaga, s.o. Põhiseaduse väärtus, millele tuleb Põhiseadusest kaitset otsida. Veel tuleb tuvastada vastava õiguse isikuline kaitseala s.t kas antud isik saab üldse Põhiseaduses antud juhtumil kaitset. Kuna sekkutud on ettevõtte vabaduse ja § 9 tulenevalt on ettevõttevabadus ka juriidilisel isikul III Edasi järgneb põhiõigustesse sekkumise Põhiseaduse pärasuste kontrollime
Oma olemuselt on ta lähedane füüsiliste isikute suhtes kohaldatava eriõiguse äravõtmisega, kusjuures sarnaselt eriõiguse äravõtmisega kohaldatakse seda karistust nii põhi- kui ka lisakaristusena. Juriidiliste isikute puhul on seadus ette näinud ka teatud tegevusalal tegutsemise keelu. Tarbijakaitseseaduse § 171 3. lõike kohaselt juriidiline isik, kellelt on halduskaristusena ära võetud tegevuslitsents või kauplemisluba, ei või viie aasta jooksul arvates litsentsi või kauplemisloa äravõtmisest, omandada uut tegevuslitsentsi või kauplemisluba. Selline keeld laieneb ka teisele juriidilisele isikule, kui ta osanikuks (vähemalt 30% ulatuses põhikapitalist) on isik, kellelt tegevuslitsents või kauplemisluba ära võeti. Sellise keelu juriidiline olemus on ebaselge. Vaatamata teatud välistele karistuslikele tunnusjoontele (õiguste piiramine haldusõigusrikkumise tulemusena) ei saa siiski selliseid keelavaid abinõusid lugeda haldussunni vahenditeks, s.h
Oma olemuselt on ta lähedane füüsiliste isikute suhtes kohaldatava eriõiguse äravõtmisega, kusjuures sarnaselt eriõiguse äravõtmisega kohaldatakse seda karistust nii põhi- kui ka lisakaristusena. Juriidiliste isikute puhul on seadus ette näinud ka teatud tegevusalal tegutsemise keelu. Tarbijakaitseseaduse § 171 3. lõike kohaselt juriidiline isik, kellelt on halduskaristusena ära võetud tegevuslitsents või kauplemisluba, ei või viie aasta jooksul arvates litsentsi või kauplemisloa äravõtmisest, omandada uut tegevuslitsentsi või kauplemisluba. Selline keeld laieneb ka teisele juriidilisele isikule, kui ta osanikuks (vähemalt 30% ulatuses põhikapitalist) on isik, kellelt tegevuslitsents või kauplemisluba ära võeti. Sellise keelu juriidiline olemus on ebaselge. Vaatamata teatud välistele karistuslikele tunnusjoontele (õiguste piiramine haldusõigusrikkumise tulemusena) ei saa siiski selliseid keelavaid abinõusid lugeda haldussunni vahenditeks, s.h
annaabi.ee 
