Keha kaal ja selle puudumine Martin Purret Millest sõltub gravitatsioonijõud ? *Gravitatsioon - gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise *Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massidest ja kehade kaugusest *Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Fr = mg Kus me näeme gravitatsiooni ? ........ Keha kaal * Kaal - füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon * Keha kaal avaldub siis, kui keha toetub alusele või on riputatud toe külge * Keha kaal on jõud, millega ta mõjutab raskusjõu tõttu alust või riputusvahendit * Keha kaal oleneb planeedi kaugusest ja massist
· Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas)
Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Lapikus puudub Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 18 korda väiksem Maa massist Huvitavaid fakte
• Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul • Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi • Merkuur on nime saanud Vana-Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit • Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km • Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km • Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed • Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km • Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit • Mass on 18 korda väiksem Maa massist Huvitavaid fakte • Merkuuril pole kaaslasi
Elementaarosakeste füüsika. · Vastastikmõju liigid: 1. gravitatsiooniline-kehade tõmbumine, oleneb massidest ja kehade kaugusest. 2. elektromagnetiline-laetud kehade vahel või elektrijuhtmete vahel, oleneb voolutugevusest, kaugusest ja keskkonnast. 3. tugev vastastikmõju-esineb tuumas, tugevaim jõud. Tekib prootonite ja neutronite vahel. 4. nõrk vastastikmõju-ilmneb kui toimub elementaarosakeste muundumine. · Elementaarosakesed-osakesed, millel ei ole sisemist struktuuri ja teda ei saa enam osakesteks jagada. Temast koosnevad kõik teised osakesed. Ühttüüpi elementaarosakesed on oma sisemiste omaduste poolest eristamatud
- Müra kestus Helitugevuse mõõtmiseks kasutatakse ühikuna Belli, mille füüsikaliseks sisuks on mürarõhu ja helirõhu jagatis; tulemusi skaleeritakse logaritmilises skaalas. 4. Arvutused 4.1 Müraallika kauguse ja mürataseme sõltuvust iseloomustav graafik. Müraallikana on mõõdetud kummagi auto kõige suuremat müraallikat. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest 100 80 Müratase (dB) 60 VW Golf 40 Opel Kadett 20 0 0 1 2 3 4 Kaugus (m) 4
Elektrostaatika 1.Millega võrdub punktlaengu potensiialne energia elektriväljas. Valemid tähistused. Võrdub elektrivälja tugevusest, kehade kaugusest potentsiaali 0tasemest ja laengust Valem: 2Miks on elektrostaatiline väli potensiaaliväli Elektrostaatiline väli tekib seisvate laetud kehade ümber ja potensiaaliväli 3. Mida näitab elektrivälja punkti potensiaal(potensiaali mõiste) Potentsiaal on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja punkte 4.Millest sõltub punktlaengu ümber elektrivälja punkti potesiaal. Valem tähistused Sõltub: välja tekitava laengu suurusest võrdeliselt ja punkti kaugusest välja tekitavast
Tähis-q ja ühik 1C. 2.Elektroskoop-Mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Põhineb samanimeliste laengute tõukumisel. 3.Elementaarlaeng-vähim looduses esinev laeng. Tähis-e,Prootonil +e ja elektronil -e.'' 4.Laengu jäävuse seadus-Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.5.Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mille abil üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Tugevus sõltub elektrilaengute suurusest ja nende vahelisest kaugusest. 6.Coulomb´i seadus- Mida suuremad on kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud.F-N-laengute vahel mõjuvad jõud; q1 ja q2 - C - laengute suurused; r-m-laengutevaheline kaugus; F=k*q 1*q2/ ja siis see tagurpidi 3= suhteline dielektriline läbitavus. 7.Elektriväli-Elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli. Elektrostaatiline-Liikumatute laengute elektriväli. Omadused: pidev,katkematu,lõpmatu,levib ühtlase kiirusega 3000000km/s
Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. ( ühik: njuuton kuloni koht) elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega Punktlaeng- positiivse punktlaengu välitugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub ( kuidas/ välja muutusest) 1. Laengu suurusest q 2. Laengu kaugusest r 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest Elektrostaatika uurimisvaldkond- laetud kehade vastastikmõju uurimine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kehad elektruseeruvad, sest kokkupuutel läheb osa elektrone üle teise keha aatomile. Kehad laaduvad hõõrdumisel võrdselt, vastastikmärgiliselt. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoliseeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus, mille
Tahkised Mis on tahkis? Tahke aine, millel on kristallstruktuur. Soojusliikumine toimub osakeste võnkumise näol. Võnkeamplituud Molekulidevahelisest kaugusest ~10%. Temperatuuri tõstes suureneb ja lõpuks hakkab kristallstruktuur lagunema s.o aine sulamistemperatuur. Amorfsed ained Tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Klaas, plastmass, pigi. Puudub sulamistemperatuur. Voolavad raskusjõu mõjul. Molekulide paiknemine Terve ainekogus sama süsteemi järgi monokristall. Ainekogus koosneb paljudest monokristallidest polükristall. Anisotroopia
(kasutatakse kinoaparaadis, projektsiooniaparaadis). Joonis 3. Kui ese asub fookuses, siis kujutist ei teki. Joonis 4. Kui ese asub fookuse ja läätse vahel, siis on kujutis näiline, esemest suurem ja samapidine. (kasutatakse luubina). NÕGUSLÄÄTS Joonis 5. Ese asub kaugemal kui 2F. Joonis 6. Ese asub fookuses. Joonis 7. Ese asub fookuse ja läätse vahel. Nagu võib näha jooniselt 5-7, olenemata eseme kaugusest läätsest, on kujutis alati näiline, vähendatud ja samapidine.
Füüsika 9. klassile Elekter ja elektriväli Staatiline elekter Staatiline elekter tekib, kui kahte keha omavahel hõõruda. Hõõrumise tagajärjel saavad kehad laengu. Laengud Samaliigilised laengud tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad: + ja + tõukuvad (pluss ja pluss) -Ja tõukuvad (miinus ja miinus) + ja - tõmbuvad (pluss ja miinus) Elektrijõud sõltub: · Laengu suurustest · Kehade kaugusest · Keha massist Elektroskoop seade, millega laengu olemasolu kindlaks teha. Millised ained ja kehad on head elektrijuhid, millised mitte? Juhid Mittejuhid Metall Klaas Vesi Plastik Inimkeha Puit (kuiv) Kumm Paber
süsihappegaasi,ammoniaagi,metaani- segust.Päikesele lähenemisel komeedi tuum soojeneb ja gaasid ning tolm hakkavad tuumast eralduma, tekitades tuuma ümber gaaskesta,mis koos tuumaga moodustavadki komeedi pea. · Hele komeet See kui hele komeet meile taevast paistab sõltub kolmest asjast: · komeedi suurusest, täpsemalt temast välja paiskuva aine hulgast. Mida rohkem ainet komeet välja purskab, seda heledam ta on; · komeedi kaugusest Päikesest. Väljapaiskuv aine ise ei kiirga, vaid hajutab päikesevalgust. Mida lähemal, seda rohkem valgust. Ka väljapaiskuva aine hulk sõltub päikesekiirguse tugevusest, kuna just see soojendabki komeeti ja keedab temast gaasid välja; · komeedi kaugusest Maast. Mida lähemal, seda heledam, nagu teisedki taevakehad. Seega paista taevas meile heledana komeet, mis on kas Maale väga lähedal või mis on väga lähedal Päikesele . Komeedi saba
Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila
Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Sulamine ja tahkumine Sulamine on faasisiire, milles tahkis läheb üle tahkest faasist vedelasse. Siirdesoojus on sulamissoojus. S.o soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga tahkise sulatamiseks sulamistemperatuuril. Sümbol: Valem: m Vaatleme molekulaarjõudude sõltuvust osakestevahelisest kaugusest r sulamisel kahe molekuli abil. Sulamise protsessis ei muutu temperatuur, järelikult ei muutu osakest kineetiline energia. Küll aga sulamiseks antakse tahkisele soojushulk m , mis läheb osakeste potensiaalse energia suurendamiseks, sest kui osakesed on aines enne sulamist väga lähedal teineteisele, valitsevad nende vahel maksimaalsed tõukejõud. Soojushulga arvel suureneb osakestevaheline kaugus r ning mingil kaugusel r indeksiga 0 on
1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o võttes R0 = G0 = 0) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks punkti 1 koormustakistuse mooduliga määrata pinge ja vool liini alguses. Leida elektromagnetilise laine pikkus . 3. Joonistada punkti 2 kaovabale liinile pinge efektiivväärtuse muutmise graafik sõltuvalt kaugusest liini algusest. Selleks määrata pinge vähemalt kümnes erinevas punktis. 2 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . -3 0 =R 0 + jL 0=29+ j628322.1210 =29+ j 133.2=136,3 77,7 ° /km -6 -9 -6 -6
tea, mis juhtub pärast. Ühest küljest, naine võib mehele anda kõrvakiilu ja nad lähevad lahku. Teisest küljest, suudlus võib saada kooselu aluseks. Foto on hallides toonides, ka inimeste tunnetel ei ole kindlat värvi, on vaid pidev üleminek ühest varjundist teise. On näha, et paari suhted on veel alguses. Nad peidavad oma silmi päikeseprillide taha ja ei hoia kätest kinni. Vaadates riietele võib eeldada, et nad on kolleegid. Kuna foto on tehtud väga lähedasest kaugusest, tähendab, nad seisavad mingil vaateplatsil, kus nad ei ole üksi. Eraldi tasub märkida pildi vastandlikkuse tasakaalu: mehe julgus ja naise kartlikkus, hoone kõrgus ja inimeste lähedus. Paar on keskendunud teineteisele, samal ajal skulptuurid vaatavad kaugusesse. Tunnete ühinemist rõhutavad lõhed seinas.
> unique(DH332$PL) #Vaatan mis puud on andmestikus, et lisada puntkidele värvid [1] KS HB KU Levels: HB JA KS KU LH LM LV MA NU PA PI PN RE SA SP TA TM TU VA > points(H~D,data=subset(DH332,PL=="KS"),pch=20,col="cyan") > points(H~D,data=subset(DH332,PL=="HB"),pch=20,col="green") > points(H~D,data=subset(DH332,PL=="KU"),pch=20,col="magenta") > legend("bottomright",c("Kask","Haab","Kuusk"),fill=c("cyan","green","magenta")) #Teen legendi VASTUS: Tee puude omavahelisest kaugusest joonis Hynyneni funktsiooniga. #Tee puude omavahelisest kaugusest joonis Hynyneni funktsiooniga #Kirjutan ümber valemi #L=10000/(exp(c1+c2)*log(D))^(1/2) #Mänd c1=12.669;c2=-1.844 #Valem, diameeter, kõrgus, paksus,värv, tiitlid ja pealkiri curve(10000/ (exp(c1+c2*log10(x)))^(1/2),from=5,to=60,ylim=c(20,120),lwd=1,type="p",col="orang e",xlab="Diameeter (cm)",ylab="Puudevaheline kaugus (cm)",main="Puude omavaheline kaugus") #Kuusk c1=11.414;c2=-1.301 curve(10000/
(N) 3)Pooluste tõmbumise ja tõukumise seadus? Samanimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõukuvad. 4) Iseloomusta magnetvälja! Magnetväli on väli,mis ümbritseb magneteid.See ei ole nähtav, kuid on näha ta omadusi. Magnetvälja põhiomaduseks on mõjuda esemele ilma, et otsest kokkupuudet vaja oleks. Magnetvälja tugevus sõltub a) magnetist- mida tugevam magnet, seda tugevam magnetväli b) kaugusest magnetist- mida kaugemale magnetist, seda nõrgemaks jääb magnetväli 6)Maa kui magnet! Maal on olemas magneetilised poolused, mis asuvad geograafiliste pooluste lähedal. Need on vastupidiselt ja ujuvadteatud piirkonnas.Maa magnetvälja tõestab kompass. Kompassi põhjapoolus tõmbub põhjas asuva magnetilise lõunapoolusega. Pooluste lähedal kompass valetab. 7) Elektrivoolu magnetism, iseloomusta! Osutub, et elektrivoolul on lisaks elektriväljale ka magnetväli. Magnetilised
GRAVITATSIOONIJÕUD HÕÕRDEJÕUD DÜNAMOMEETER RÕHK Gravitatsioon on kehade vaheline tõmbumine Gravitatsioonijõud on kehade vaheline külgetõmbejõud See sõltub: kehade massist, mida suuremad on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud ja kehade vahelisest kaugusest, mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud Valemid tähised ühikud: F= m korda g F= raskusjõud 1 N (njuuton) m= F jagatud g m= keha mass 1 kg g= F jagatud m g= võrdetegur 9,81 N/kg ümardatult 10 N/kg Hõõrdejõud tekib siis kui kehad kokku puutuvad: seisuhõõrdejõud liugehõõrdejõud
) Mittejuhtides ehk dielektrikutes pole vabu laengukandjaid ja järelikult nad ka elektrit edasi ei juhi (Nt: puit; Plastmass; keraamika; Kumm; Paber) Elektriväli: Eriline mateeria vorm, mis ei koosne osakestest. Elektriväli on kõige lihtsam. Teda ei saa koostisosadeks jaotada. Elektriväljal on energiat. Elektrivälja tekitaja on laetud keha; Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus: Sõltub teda tekitanud laengu suurusest ja kaugusest sellest laengust. Inimene ei taju elektrivälja olemasolu. Elektrilaengu ühik. Tähis on q ja ühik on C kulon. Valem: q= ne
tema kiirus v. Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada molekulide jaotust kiiruste järgi, sest molekulide liikumise kiirus on otseselt seotud keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal.
lugeda tema massi koondunuks ühte punkti. 6. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteemi moodustavad taustkeha, koordinaatide süsteem ja ajamõõtmise vahend. 7. Mis on aeg? Aeg on sündmuste kestvus 8. Vastastikmõju tunnused. 1) muutub keha liikumise kiirus 2) muutub keha kuju 3) muutub kehade liikumise suund 9. Defineeri gravitatsioon, millest sõltub? Gravitatsioon on kahe massi tõmbumine mingi jõuga. Sõltub keha massist ja kehade kaugusest. 10. Mis on vaba langemine? Vaba langemine on selline kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. 11. Mida tähendab sisuliselt liikumise suhtelisus? Liikumist saab alati määrata mingi teise keha suhtes.
20. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP K = ((Produktid)/(Lähteained)) K = (GDP + ATP) / (GTP + ADP) 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G = -45 kJ/mol, kui kasutegur on 60%? dG mõõdab seda energiahulka, mis on potentsiaalselt kätte saadav tegemaks kasulikku tööd. Kasulik töö - -45x0,6 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? Coulomb'i seadus F= k q1q2 r -2 Kui q-d on ühemärgilised, siis on mõjuv jõud positiivne. Järelikult viitab positiivne jõud tõukumisele. Kui q-d on erimärgilised, siis on mõjuv jõud negatiivne ja viitab tõmbumisele. 23. Kas Na + ja CH3COO - vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Kuna etanool varjestab u 10 korda paremini kui vesi, siis on ioonide vaheline tõmbumine tugevam etanoolis. Vee dielektriline konstant on D=80. 24
Laulud olid tempokad ning enamasti rõõmsameelsed. Hoogsaid tantse oli väga lahe vaadata. Tundus, et kui näitlejad lavale astusid, hõljus õhus lisaks muusikale ka prantsuse parfüümi. Tänavalaterna valguses kohtusid noormees ja neiu: Morris ning Rose. Mõne aja pärast kadus Rose Morrise vaateväljalt ning viimane tõmmati kirevassse Pariisi seltskonnaellu. Sel ööl võrgutas miss Black Morrise ning nende mõlema elu dikteeris kaugusest üleolev Salvador. Vahepeal meenus Morrisele oma tõeline armastus, kuid ta ei saanud miss Black´i haardest välja. Pingelise heitluse järel tõrjus Morris miss Black´i ning vabaneb ka Salvadori mõjuvõimust. Etenduse lõpu poole oli hetk, kui muusika ei mänginud. Laval oli ainult Rose, kes tundus iseenda mõtetega võitlevat. Tundus, nagu tüdruk elas vaikides üle enda armsama kaotust. Kuid kui Morris tema juurde läks, siis Rose elavnes. Tagasi tuli ka muusika. Minu
Millised tegurid olid tookord(1000.a) asulakoha valikul kõige olulisemad? Kaitse võõrrahvaste eest; sobiv pinnas põldude rajamiseks, kalapüügivõimalus, inimeste liikumisele sobiv pinnas, meretee. Nimeta piirkonnad, kus tekkisid maailma esimesed linnad. Vanimates põllumajanduspiirkondades, mesopotaamia, egiptus, india, hiina Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e. sektorid? Sest need kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Miks on maa hind kesklinnas kõrgem kui äärelinnas? Sest seal on parim ärila. Mis on linna laienemise peamiseks põhjuseks: londonis? Eeslinnade arvelt; Mexico Citys? Agulite arvelt. Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga? Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut? Kasvab Tallinn, väikelinnad kaotavad oma elanikke. Kontoritöökoha eelised
Kontrollküsimused: 1.Mis juhul on süsteem elektriliselt isoleeritud? Vastus: laeng ei lahku süsteemist ega sisene süsteemi Coulumb´ seadus Coulumb´i seadus- lühidalt sõnastatav nende kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Neid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Kontrollküsimused 2.Kuidas sõltub elektrijõud kahe laetud osakese vahel nendevahelisest kaugusest? Vastus: pöördvõrdeline kaugus ruuduga 3.Kuidas sõltub elektrijõud kahe laetud osakese vahel osakeste laengutest? Vastus: võrdeline kummagi laenguga 4.Kaks laengut asuvad teineteise läheduses. Ühte laengut suurendati 4 korda. Mitu korda peab muutma laengutevahelist kaugust ja kuidas, et laengutevaheline jõud ei muutuks? Vastus: suurendama 2 korda NB! Esimene küsimus ei avanenud! Eletriväli
Energia jäävuse seadus ei kehti (peame teadma soojushulka Q), vaid summaarne energia. Ep+Ek alguses = Ep+Ek+Q · Mis on jõuõlg? Kuidas avaldub jõumoment, teades jõuõlga ja kehale mõjuvat jõudu? Jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. M=rf*sina · Mis on inertsmoment ja millest ta sõltub? On suurus, mis arvestab, et nurkkiirendust mõjutab nii pöörleva keha mass kui ka massi jaotus pöörlemistelje suhtes. Sõltub massikeset läbiva telje ja sellele paralleelse esialgse telje kaugusest ja keha massist. Steineri teoreem: I=I0 + ma2, I= M · Kas silindri inertsmoment muutub, kui muutub pöörlemistelje suund, kuid pöörlemistelg läbib endiselt keha masskeset? Ei, pöörlemistelje kaugus masskeset läbivast teljest ei muutu · Kuidas on seotud inertsmoment ja jõumoment? I= M · Kuidas on seotud impulsimoment ja jõumoment? L=I*, M= dL/dt · Kuidas avaldub töö pöördliikumisel? A= M*d · Milline võnkumine on harmooniline
uurimismeetodi ks osa; eksperiment korraldatakse seleks, et saada uusi teaduslikke fakte ja olemasolevate seaduste ja teooriate kinnitamiseks, mber lkkamiseks vi kehtivuspiirkonna tpsustamiseks; teoorias tegeldakse vaid mudelitega; mtmine on prdumatu protsess, mille kigus muutub uuritava objekti olek; punktmassiks nim. keha, millel pole ruumala, kuid mass on vrdne keha massiga; punktlaenguks nim. laetud keha, mille mtmed on palju viksemad vaadeldavate laetud kehade vahelisest kaugusest ja neid ei ole vaja arvestada. 9.LEHT:Ndisaegne fsikaline maailmapilt: maailma kirjeldav vaatleja on selles aktiivne osaleja, mitte krvalseisja; maailm on htne, kuid selle ehitus on hierarhiline(makrotaseme objekte nim. kehadeks, mikro.t.obj. nim. osakesteks); maailm areneb sisemiste vastuolude tukel-phjuslikkus avaldub nii dnaamiliste kui statistiliste seaduste kaudu; tunnusteks on prdumatus,tenosuslikkus,muutumise ebastabiilsus.
Gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem keha m. seda suurem gravitatsioonijõud, mida suurem kehade kaugus, seda väiksem gravitatsioonijõud. Raskusjõud. Nim. maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=mg. Hõõrdejõud. Nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Deformatsioon- keha kuju muutumine. On elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne keha taastub.
F=G 2 r2 *Raskusjõud -gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. *Gravitatsioonijõud - kehade vastastik tõmbumine. *Toereaktsioon - rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuv vastujõud. *Raskuskiirendus (vaba langemise kiirendus) planeedi lähedal - sõltub planeedi massist,gravitatsioonikonstandist ja keha kaugusest planeedi M keskpunktist. g=G 2 ( R+h) *Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. a↑ ⃗ ----- P=m( g+ a) ----- ülekoormus a↓ ⃗ ----- P=m ( g−a ) ----- alakoormus P=m × g
Tema maksimaalseks langemise kiiruseks mõõdeti 1357 km/h. 1. Kui suur oleks olnud langemise kiirus 1 km kõrgusel maapinnast juhul, kui langemine oleks olnud täiesti vaba, st kui oleks puudunud õhutakistus? Gravitatsiooniks ehk vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust ja see on füüsikaline suurus. Gravitatsiooni suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on aga kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Vabalt langemise korral liigub iga keha Maa raskusjõu tõttu vaba langemise kiirendusega g=9,81 m/s² 10 m/s² , mis on suunatud Maa keskpunkti (lihtsustatult maapinna) poole. Kasutan ülesande lahendamiseks esimesena aja arvutamiseks valemit: h=h+v*t-g*t²/2, milles milles h=lõppkõrgus, h=algkõrgus ja t=aeg. 1000=39,045-9,8*t²/2
Kujutis : Tekitatakse läätsega . Kujutis võib olla 1)suurendatud , 2)vähendatud , 3)ümberpööratud , 4)samapidi , 5)tõeline , 6)näiline See , milline kujutis tekib sõltub eseme kaugusest läätses. Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud
Valguse intensiivsuse sõltuvus kaugusest 350 300 250 Intensiivsus, lx 200 150 100 50 0
Töö laengu nihkumisel elektriväljas A elektriväljas asetsevale laetud kehale mõjub jõud F , kui laeng sooritab nihke s , siis see jõud teeb töö: A = q E d , kus d on alg- ja lõpp-punkti kauguste vahe mõõdetuna piki välja; Elektriväljas asetseva aetud keha potentsiaalne energia Wp: Wp = q E d , kus d on keha kaugus mingist 0-ks loetavast kaugusest mõõdetuna piki välja; Potentsiaal elektrivälja iga punkti iseloomustav suurus, mis on määratletud kui välja mingis punktis asetseva laetud keha potentsiaalse energia Wp ja selle keha laengu q suhe: Wp = ; q Potentsiaalide vahe ehk pinge U laengu q mingist välja algpunktist lõpp-punkti viimiseks tehtava töö A ja laengu q suhe:
Kui on tundmatu keha, siis võta ühe positiivse ja ühe negatiivse laneguga keha. Kui tundmatu keha tõmbub positiivse poole siis on keha negatiivse laenguga, sest + ja + tõukuvad eemale, aga + ja tõmbuvad. Iseloomusta elektrijõudu. Kuidas see on elektriväljaga seotud? Elektrijõud - jõud, mille abil üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrijõud iseloomustab elektrilise vastastikmõju suurust. Elektrijõu suurus sõltub laengute suurusest ning kaugusest nende vahel. Mida suurem on laeng seda suurem on ka elektrijõus ja elektriväli nõrgeneb laengust eemaldudes. Kirjelda aatomi ehitust. Aatom koosneb:1) positiivselt laetud tuumast, millesse on koondunud enamus aatomi massist. 2) ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest. Aatom tervikuna on neutraalne, aatomis on palju vaba ruumi. Kuidas ja millega näidata kas keha on laetud? Elektroskoobi abil saame kindlaks teha kas keha on laetud või mitte.
Jäikus keha vastupanu deformatsioonile. 5. Defineerida gravitatsioonidjõud (+valem, valemi selgitus) Gravitatsioonijõud on kahe massi tõmbumise jõud (parem selgitus lk 55 kaldkirjas). F = Jõud (N) = universaalne gravitatsiooni konstant * mass (kg) * mass (kg) / kaugus kahe keha vahel (m) 6. Mis on keha kaal? Millest sõltub? Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaal sõltub massist, kaugusest Maast ja kiirendusest. 7. Defineerida hõõrdejõud (+valem, valemi selgitus) Jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist või liikumist. Fh = * N hõõrdejõud(N) = hõõrdetegur * raskusjõud (N) 8. Defineerida elastsusjõud (+valem, valemi selgitus) Jõud, mis taastab keha kuju peale välise deformatsiooni lõppu. Fe= kl elastsusjõud(N) = jäikus * muut *pikkus (m) 9. Defineerida impulss (+valem, valemi selgitus) e
Voolutarbimine on ka suht väike, ainult 200 mA. Sele 1.1 Sele 1.2 Parkimisabi komponendid ja ehitus Parkimisabi koosneb juhtmoodulist, mis võtab vastu parkimisandurite peegelduvaid signaale ning muudab need heli signaaliks. Mooduli külge on ühendatud erinev arv andureid(minimaalselt 4). Antud pildil(sele 1.3) on kasutusel 4 andurit. Kui saadud signaal on muudetud heli signaaliks, annab se juhile märku objekti kaugusest. Parkimisabi aktiveerub tagumise käigu sisse lülitamisel, selleks on ühendatud juhtmoodul tagurpidikäigu tuledega või siis auto aju juhtmooduliga. Süsteem on kaitstud kaitsmega, juhul kui peaks tekkima kusagil lühis. Moodul saab aku pinge süüte sisse lülitamisel. Sele 1.3
Arvatakse, et didgeridoo mängimine on salakeel, mida vaid ,,asjasse pühendatud" mõistavad. · Sydney ooperiteater on Sydneys, Austraalias asuv ooperiteater,mille arhitekt on Jørn Utzon. Tegemist on 20.sajandi kuulsaima ehitisega, millest on saanud Sydney sümbol. Ooperiteater võtab enda ala 1,8 ha. Kõige laiemast kohast on see u. 120 m lai ja 183 m pikk; ehitis toetub 580-le betoonplokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. Kuigi kaugusest paistab katus ühtselt valgena, on katus tegelikult kaetud 1 056 miljoni läikiv-valgete katusekividega. Vaatamata katusekivide isepuhastamisvõimele on vaja neid aeg-ajalt puhastada ja vahetada. · Kookaburra on australlaste püha lind.Ta on jäälinnu sugulane. Ta on sööb sisalikke ja teisi väiksemaid imetajaid. Ta on suurselt 28-42 cm pikk. Ta pesitseb õõnsates puudes. Linnu keha on pruuni ja valget värvi, tiivad on sinakad-mustad
Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Takistab kehal Keha libisemine Kõige väiksem.Keha
' punktlaeng pot. energia elektriväljas võrdub tööga ( Wp = A = q x E x s ) pot. energia sõltub 0-taseme valikust Kon on seade, millega saab koguda suuri laenguid. See koosneb 2 kohakuti olevast kattest, mille vahel on õhuke dielektrikust kiht. Tähis C on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks .e.välja punkti pot.sõltub a) välja tekitava laengu suurusest võrdeliselt ja pöördvõrdeliselt punkti kaugusest välja tekitavast laengust. kui elektrivälja tekitab +/- laeng, siis on kõikide punktidepotentsiaalid vastavalt märgile kas pos./neg. 1 volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel pikki jõujoont igal meetril 1 voldi võrra. ekvipotentsiaalpinnaks nim. el.väljas võrdsete pot pindasi kon koosneb kahest juhist mille vahele jääb dielektriku kiht. Kon laengud on alati võrdsed ja eri märgilised. Kon-i iseloomustab
Kontrolltöö RÕHK 1)Mõisted: Liugehõõrdejõud - on jõud, mis takistab liikuvat keha edasi liikumast. Seisuhõõrdejõud - on jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Defromatsioon - on kehakuju muutus. 2)Mis on gravitatsioonijõud? Millest see sõltub? V: Gravitatsioonijõud on jõud, mis tekib 2 massi tõmbumisel. See sõltub: 1)Kummagi keha massist. 2)Kahe massi vahelisest kaugusest. 3)Mis on hõõrdejõud? Millest see sõltub? V: Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist või liikumist. See sõltub: 1)Kokkupuutuvatest materjalidest. 2)Pinna konarlustest. 3)Vedeliku olemasolust kahe pinan vahel. 4)Ümaratest objektidest kahe pinna vahel. 5)Keha massist. (seisu hõõrdejõu korral) 4)Mis on elastsusjõud? Millest see sõltub? V: Elastsusjõud on jõud, mis taastab keha kuju pärast välise deformatsiooni lõppu.
selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010 mb) 755 mm (1000 mb) Õhu liikumine on TUUL Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda tugevam on tuul Tsüklon- madalrõhuala _ õhu pöörlev liikumine äärealadelt keskosa suunas Põhjustab järgmist ilma Talvel: niiske ( lumi, lörts jne. ) pehme - soojem kui enne oli Suvel: niiske ( vihm), jahe ilm
Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega ja enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Varjutus on ühe taevakeha sattumine teise varju (kuuvarjutus) või ühe taevakeha kattumine teisega (päikesevarjutus). Varjutuse tingimuseks on Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Selline olukord sõltub nii taevakehade liikumisest kui ka nende mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Maa ja Kuu orbiidi tasandid on teineteise suhtes väikese nurga all, mille tõttu enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on aga võimalik vaid siis, kui Kuu asub ekliptika, ehk joone, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas, vahetus läheduses. Kuu tee taevas lõikab ekliptikat kahes punktis - Kuu orbiidi sõlmedes. Kui Päike asub täiskuu või
q0 ning mõõta temale mõjuv jõud F. Def : Elektrivälja tugevuseks antud punktis nim sinna asetatud proovilaengule mõjuva jõu ning proovilaengu enda jagatist. Elektri välja tugevuse tähiseks on E. F Jõuf. Q 0 proovilaeng. Mõõtühikuteks on 1 V/m ja 1 1 N/C Elektri välja suund on positiivsest laengust eemale ja negatiivse laengu poole. Välja tugevus sõltub 1)laengust - mida tugevam laeng, seda suurem on elv tugevus 2)kaugusest - mida kaugemale laengust, seda nõrgemaks läheb el väli. Üldsiselt on el v tugevus on küllaltki suur suurus. E=k*q/r2. El välja jõujooned on mõttelised jooned mille puutuja siht ühtib el välja tugevuse suunaga antud punktis. Kui el väli satub dielektrikuse, siis ta nõrgeneb. Seda nõrgenemist väljendatakse mõistega dielektrilne läbitavus. Kui vaakumis on el välja tugevus E0 ja asetades samasese punkti di elektiku ning sel juhul on el välja tugevus
SPU Vahtpolüstürool Kivivill/naturaalvill Vaheseinte ehitus Fibo plokk seinad ja kipsseinad, aerocs ja columbia Välisfassaad “Hansalinna stiil” Punane savitellis Siledaks lihvitud paneel Krohvitud pind Ehitusmasinad TORNKRAANA 4 tornkraanat Töötavad graafiku alusel Tähtis koostöö (paneelide keeramine) Rent 10 000€ kuu (4 kraanat) Tõstevõime oleneb kaugusest. UPITAJA (teleskooplaadur) Tõsteulatus -3 korrust (ca 15 meetrine nool) Tõstevõime -3 tonni Kipsi ülesse tõstmine, kergemad materjalid ja tööriistad Viide 2. Viide 2. Betoonilihvija kopter 2 erinevat lihvijat 915 mm diameetriga 2 tiivikuga ehk 2*915 mm diameetriga Niiske betooni lihvimine Kiire ja ilus lõpplahendus Avant laadur Materjalid transport objektil
2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. Maalt vaadates pöörleb taevasfäär koos tähtedega päripäeva Maad vaadates pöörleb vastupäeva. 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine, see Maakera pool mis on päikese poole seal on päev. 4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98) Maa kaugusest päikesest. 5. Täienda joonist aastaaegade tekke kohta. (98) a. Tähista Maa pöörlemistelg. b. Kirjuta juurde pööripäevad ja aastaajad põhjapoolkeralt vaadelduna. c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. Päik e 6. Mis on astronoomiline-, fenoloogiline aastaaeg? (100) 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht.
Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Kõik kehad tõmbuvad omavahel ning see nähtus kannab nimetust gravitatsioon, see tähendab: gravitatsiooniks(ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks) nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonilist vastastikmõju, mis on alati vähemalt kahe keha vahel iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kaugusest. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka gravitatsioonijõud ning mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõudu, mis mõjub maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale nimetatakse raskusjõuks. Maapinnast eemaldumisel tegur g väheneb. Samuti on teguri g väärtus erinev erinevate taevakehade pinnal. Näiteks Kuul jõuab inimene tõsta kuus korda suurema massiga keha kui Maal. Hõõrdejõud
2. Molekulide vahel ei mõju tõmbejõud. 3.Molekulide põrked on absoluutselt elastsed.(St molekulide kiirus peale põrget ei muutu). 2) Reaalne gaas: 1. Arvestatakse gaasi ruumalaga. 2. Molekulide vahel on tõmbejõud. 3. Molekulide liikumise kiirus võib muutuda. Agregaatolekust saab rääkida: 1. Mikrotasandil-oleneb agregaatoleku molekulide liikumise kiirusest ja molekulide omavahelisest kaugusest. 2. Makrotasandil- peamiseks näitajaks temperatuur. Ainetel eristatakse sulamistemperatuuri, keemistemperatuuri jne.
Osaline kuuvarjutus Kuu on osaliselt Maa varjuga kaetud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Varjutuste toimumise tingimused Kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele Sõltub taevakehade liikumisest, nende mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/kuuvarjutus.html http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html
annaabi.ee 
