TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS...................................................
Puudused riigis Suuremaid puuduseid pole, probleemiks on vaid sadamate ehitamise suur maksumus. Samuti ei ole asukoht väga suur konkurentsieelis rahvusvaheliseks merekaubanduseks näiteks Itaaliast Norrasse eksporditavat kaupa võidakse viia ka raudteetranspordiga Taani ning sealt laevaga Norra, kaupade veoks Ida-Euroopast USA-sse võidakse kaup transportida rongiga Hollandisse ning sealt laevaga USA-sse, jne. Tähtsus riigis Riigisiseses kaubaveos ei mängi olulist rolli, tähtis on ekspordiks või transiidiks teistele mandritele või üle Põhjamere või Balti mere kaupade puhul, mis ei vaja väga kiiret transporti. Lennutransport Suurimad Lennujaamad Berlin-Schoenefeld Rahvusvaheline Lennujaam, Müncheni Rahvusvaheline Lennujaam, Frankfurt-Hahn Rahvusvaheline Lennujaam, Hamburgi Rahvusvaheline Lennujaam. Eelised riigis Riigi arengutase võimaldab luua lennukompaniisid, rajada lennujaamu, ehitada lennukeid jne,
Rahvusvahelistel õhuvedudel sõitjate arv aga vähenes, üle neljandiku võrra. Kaubaveoteenuste maht varasema aastaga (2012) võrreldes vähenes. Kaubaveo maht tonnides kasvas 1%, kuid tonnkilomeetrites vähenes 10%. Enamik kauapa, mis veeti 2013-ndal aastal veeti maanteedel ja raudteedel. Rahvusvaheliste vedude kaubaveo 2% kasvu mõjutasid maantee ja mereveoettevõtted, samal ajal kui kaubavedu raudteel vähenes aastaga 6%. Õhutranspordi ettevõtete osatähtsus kaubaveos oli väga väike. Lennureisijaid oli 2013-ndal aastal vähem kui 2012-ndal aastal. Eesti lennujaamades teenidati 2013-ndal aatal 12% reisijaid, kui sellest varasemal aastal. Ka kauba- ja postivedu lennujaamade kaudu vähenes varasema aastaga võrreldes 12%. Reisilaevadega saabus välismaalt Eesti sadamatesse rekordarv inimesi (aastal 2013). 2013. aastal läbis rahvusvahelistel vedudel Eesti sadamaid 4% enam , kui varasemal aastal
Selle mõju tunnetavad paljud rahvusvahelisel veondusturul osalevad ettevõtted üha karmistuva konkurentsi näol. Globaalses konkurentsis on vajalik transporditeenuste majandusliku tõhususe suurendamine ning toimivate süsteemide hindamine ning intermodaalsuses tuleneva sünergia ärakasutamine Reisijate ja kaupade vedu Eesti peamised väliskaubanduspartnerid on Põhjamaad, Läti, Leedu, Venemaa ja Lääne-Euroopa riigid. Rahvusvahelises kaubaveos domineerib 88%-ga raudteetransport, millele järgneb maanteetransport 9% ning meretransport 3%-ga. Kaupade eksport ja import lääne, põhja ja lõuna suunas toimub peamiselt mööda merd ja maanteetranspordi võimalusi kasutades, marginaalsel määral ka lennutranspordiga. Puudub regulaarne reisirongiühendus Lätiga. Kaubad toimetatakse reeglina Muuga, Tallinna, Paldiski, Kunda ja Pärnu sadamatesse või viiakse autotranspordiga
Taime- ja loomakasvatus kogutoodang jaguneb enam-vähem pooleks (looma 49% ja taime 50 %). Sooja kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ja veelgi rohkem musta ploom. Bulgaaria on päris kõrgel tasemel veini valmistaja. Tehnilistest kultuuridest on eskohal päevalill, neile järgnevad tubakas, suhkrupeet ja eeterlikud õlitaimed, mille viljelemises kuuleb 7 Bulgaariale ka esikoht terves maailmas. Kaubaveos on tähtsal kohal raudteed, kuid investeeringute puudumise tõttu on need muutunud liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild. Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 hakati ehitama Sofia metrood, selle esimene lõik on ikka veel lõpetamata. Bulgaaria sisevedudest on kõige populaarsemad raudtee ja autotransport ja väliskaubandusesjõe- ja mereveondus. Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km
esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose ja puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. Tehnilistest kultuuridest on eskohal päevalill, neile järgnevad tubakas, suhkrupeet ja eeterlikud õlitaimed, mille viljelemises kuuleb Bulgaariale ka esikoht terves maailmas. Kaubaveos on tähtsal kohal raudteed, kuid investeeringute puudumise tõttu on need muutunud liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild. Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 aastal hakati ehitama Sofia metrood, selle esimene lõik on ikka veel lõpetamata. Bulgaaria sisevedudest on kõige populaarsemad raudtee ja autotransport ja väliskaubandusesjõe- ja mereveondus. Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km.
hinda. Täiuslik konkurentsi tavaliselt transpordis ei eksisteeri, sest tajutavad ja tegelikud kulud võivad oluliselt erineda. Transporti saaks muuta veelgi konkureerivaks, kui inimesed oleksid teadlikud tegelikudest kuludest. Täiuslik konkurents on samuti harv juhus transpordis, osaliselt selle tõttu, et vaba sisenemine turule ei eksisteeri alati. Konkurentsi seos turvalisusega. Pidev konkurents võib vähendada turvalisust. Seda on näidanud ka reisijate- kaubaveos ja isegi õhutranspordis. 80- ja 85 aasta aktide tulemusena on tehtud turvalisuses edusamme. Konkurentsitihedust mõjutavad faktorid. Oligopoli suurimaks katsumuseks on marginaalse tulu kindlaks määramine iseseisvuse tõttu. Täiusliku oligopoli puhul on tootedja teenused tarbija silmis homogeennsed, mittetäiusliku oligopoli puhul aga erinevad. Monopolid. Flat rate. (kindel maksumäär vms). Paljus EU riigid kasutavad seda süsteemi oma bussiliikluses
lipu all sõita. Nt. Panama lipu all sõidavad USA laevad ning Libeeria lipu all sõidavad Euroopa laevad. Mida tähendab merevoorimees ja kes seda pakub? · Ühed riigid veavad teiste riikide kaupu maailmamere meredel. Seda teenust pakuvad Norra, Taani ja Kreeka. Millised riigid on suured veoteenuste pakkujad ja millised suured veoteenuste ostjad? Põhjenda. · Ostjad: Venemaa- transiitveod läbi Eesti ja Läti; USA- kasutab Panama lippu kaubaveos; Jaapan ja Austraalia- oma laevastik on väike. · Pakkujad: Holland- vahendab kogu Mandri-Euroopa kaupu; Taani- Põhjamaade kaubavedu; Libeeria- pakub Euroopale mugavuslippu; Panama- USA mugavuslipp; Egiptus- läbi Suessi kanali toimuv vedu. Millist rolli mängib side maailmamajanduse globaliseerumises? · Side arengul on tähtis roll, sest ta on üks globaliseerumise eelduseid, kuna see võimaldab laiemat rahvusvahelist suhtlust.
aastaks ning kvaliteetne ja suure läbilaskevõimega võrk 2050. aastaks koos vastava teabeteenusega. • Ühendada 2050. aastaks kõik põhivõrku kuuluvad lennuväljad raudteevõrguga, soovitatavalt kiirraudteevõrguga; tagada kõigi põhivõrku kuuluvate meresadamate piisav ühendus raudtee kaubaveosüsteemiga ja võimaluse korral ka siseveeteede süsteemiga. • Täielikult kohaldada põhimõtteid „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ ning kaasata era- sektor, et kõrvaldada moonutused, sealhulgas kahjulikud toetused, kasvatada tulusid ja tagada transpordisektorisse tulevikus tehtavate investeeringute rahastamine.
annaabi.ee 
