Poliitökonoomia uuringu keskpunktis on meediainstitutsioonide omandi- ja kontrollisuhted ning majandusliku konteksti surve ideoloogilisele taastootmisele. lähtutakse eeldusest, et selleks, et garanteerida maksimumkasum, üritab massimeedia vältida ebapopulaarseid vaatekohti ja jälgida kõige laiemalt aktsepteeritud ja legimiteeritud väärtusi ning eeldusi. Lähenemise põhilised autorid: Peter Golding, Graham Murdock, Nicholas Garnham, Dallas Smythe (auditooriumi kaubastumine) ja Herbert Schiller (ringhäälingu rahvusvaheline kommertsialiseerumine). uuringud keskenduvad meedia omandi- ja kontrollisuhetele (st võimusuhetele), aga ka meedia(kaupade) tootmis-, levitamis- ja tarbimisprotsessidele. massimeedia on eeskätt majandusüksus, millel on nii otsene majanduslik roll lisandväärtuse tootjatena (meedia)kaupade tootmise ja vahendamise abil kui ka kaudne roll läbi reklaami, millega kasvatatakse lisandväärtust teistes tootmissektorites (Garnham 2005).
Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents Arengu eeldus 3: kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt K. Marx: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal - talupoeg, kapitalist - tööline jne). Võõrandumine (kaubastumine): • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: • Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu • Alahindab mitte - majanduslike huvide rolli
Aitab vältida õelate ja pahatahtlike inimeste pikaajalist valitsemist Vähendab sõdade tõenäosust Jõukamad kui mittedemokraatlikud riigid Demokraatia tänased probleemid Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majanduslik maailmastumise mõju) Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID Võimude jaotamise tasandid: Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud on erinevate rollidega; kujundada erinevad riigiaparaadi osad, millel on enam-vähem samad otsustamise tasandid, aga piiratud otsustusvõime. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu eristamine
vahendit postsotsialistlikule riigile, räägitakse tiigrihüppest, kui Eesti võimalusest maailmas. Otsitakse Eesti Nokiat. ← • “Peldikuseina kriis” – Info ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ning esmajoones Interneti desakraliseerumine. Internet muutub tavaliseks igapäevanähtuseks, mida mitte ainult ei kiideta, vaid ka kritiseeritakse ja mille kvaliteeti kahtluse alla seatakse. ← • „Kaubastumine“ – IKTd müüakse kui elustiili. Infoühiskonna areng Eestis rakenduste kaudu Järgneva liigituse on välja pakkunud Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm (2001). Esmane levik – Internet on võõrkeelne ja kättesaadav vaid üksikutele isikutele Alternatiivne kanal omakeelsele meediale – Internetti kolib omakeelse sisuga traditsiooniline meedia Kahepoolne kommunikatsioonikanal – kõik kohalikud
Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse Kapitalistlik tootmine Kapitali kogunemine lõputus ringluses (Raha kaup edasimüümine/investeerimine uuesti rohkem raha) Võõrandumine (kaubastumine) Majanduskasv tugineb töölikste ärakasutamisel, tööjõud on kui kaup, töötajad müüvad oma tööjõudu Inimene tunneb, et ta on ära lõigatud, puudub kontroll tööprotsessi üle, tööline pole enam iseenda peremees, töö ei paku sisemist rahu, tööd ei teha enam enda jaoks, inimesed võõranduvad üksteisest Erinevus töölisklassi ja kapitalistide vahel suurenes järjest enam EMILE DURKHEIM (1858-1917) "Tööjaotus ühiskonnas" 1893
.läbielamine kaasaegses maailmas :Kultuurilise meediateooria probleemid massikultuur ja populaarne kultuur - kommunikatsioonitehnoloogia toimed - kultuuri kaubastumine tarkvara - globaliseerumine - kultuuriline identiteet - sooline eripära ja subkultuurid - kriitikud on jätkuvalt rünnanud kultuurilise allakäigu ärilisi allikaid, pidades töölisi .halvemateks
polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust. Sotsiaalsed muutused on seotud otseselt majandusega. o Ühiskonna struktuur ja sotsiaalne elu tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas). o Väärtused, ideed, institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klassida huve (superstruktuur). o Võõrandumine e kaubastumine: majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele (tootmisvahendite omanikuna võõrast tööjõudu oma huvides ära kasutama). Tööline võõrandub tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud = kaup. 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; o Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus
Kapitali akumuleerumine lõputus ringluses Kapitali akumuleerumine lõputus ringluses M-C-M’ (Money – Commodity – resold/reinvested for (more) money) M-C-M’ (Money – Commodity – resold/reinvested for (more) money) Võõrandumine (kaubastumine): Võõrandumine (kaubastumine): Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb
Polüarhia tunnused 1. Ametikandjate valimine 2. Vabad ja ausad valimised 3. Üldine valimisõigus 4. Õigus kandideerida riigiameteisse 5. Väljendusvabadus 6. Õigus alternatiivsele teabele 7. Ühinemisõigus Demokraatia tänased probleemid n Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest n Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majandusliku maailmastumise mõju) n Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) Meedia sotsiaalse vastutuse käsitlus n Meedial on ühiskonna suhtes kohustused ja meedia omandus tugineb avalikule usaldusele n Uudistemeedia peaks olema tõepärane, täpne, õiglane, objektiivne ja asjakohane n Meedia peaks olema vaba ja isereguleeruv n Meedia peaks järgima kokkulepitud eetika- ja ametijuhendeid n Teatud juhtudel on vajalik valitsuse sekkumine avalike huvide kaitseks
Horisontaalne ja vertikaalne mobiilsus n Vilfredo Pareto ning eliidi ringluse käsitlus: isalõvide ja emarebaste tasakaal, eliidi pidev täienemine või pöördelised muutused Moderniseerumine 1 n Industrialiseerumine e tööstuslikustumine: üleminek põllumajandusühiskonnalt tööstusühiskonda n Rahvastikunihe e demograafiline teisenemine: rahvastiku hulga ja elupaikade muutus n Majandussuhete kommertsialiseerumine ja kaubastumine, muudest tegevusaladest suurem sisemine eristumine n Kapitalismi tõus: üleminek feodaalselt turumajandusele ja kapitalistlikule tootmisviisile n Suurenev spetsialiseerumine ja tööjaotus n Teadusliku mõtlemisviisi tõus ning kasvav rakendamine algul tööstuslikustatud tootmisele ja hiljem ühiskonnale laiemalt n Mõistuslikkuse e ratsionaalsuse käsitluste teisenemine, sotsiaalse ja füüsilise maailma tajumine plastilisena
annaabi.ee 
