Latent defect varjatud defekt. Defekt, mida ei olnud vedajal ega tema agendil võimalik avastada kauba vastuvõtul-üleandmisel, olenemata poolte vajalikust hoolikusest. Kakao-oad võivad, vaatamata kvaliteedisertifikaadi olemasolule olla lubatust suurema niiskusesisaldusega ja reisi jooksul rikneda 8. Mis on "Subrogation" Subrogatsioonivorm kui kaubaomanikul on kaubakindlustus ja kaup saab vedaja süü tõttu kahjustada, siis korvab kaubaomaniku kahjud kindlustus. Kaubaomanik saadab kindlustusele subrogatsioonikirja (õiguste loovustamise kiri) ning selle alusel pöörab kindlustus nõuded vedaja vastu. 9. Kohtu- ja vahekohtu (arbitraazikohtu) kasutamise pluss- ja miinuspooled Vahekohtu süsteem on merevedajale reeglina eelistatum, kuna võimaldab arbiterite valikut kvalifitseeritud erialaspetsialistide hulgast, laialdast ekspertide kaasamist ja seetõttu küsimuse sisuliselt kvalifitseeritumat läbivaatamist
Tramplaevanduses on peaaegu eranditeta vedaja ja kaubaomaniku suhteid reguleerivaks dokumendiks prahileping (mida nimetatakse ka tsarterveolepinguks) ning selle juurde käiv konossement, liinilaevanduses liinikonossement. Prahilepingu ja konossemendi vahe?? Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama. Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist. ,,reeder" isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Prahiraha lepinguga määratud veotasu Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed. Poolte soovil lisaandmed. Mereveolepingu kaks põhiliiki: 1. Prahileping ehk tsarterveoleping 2. Liinikonoss...
omavat legaalset kaupa või muud legaalset omandit seda ametlikult aktsepteeritud transpordivahendiga vedades. Kindlustust vajab see osapool, kellele langeb tarneklauslite järgi vastutus kauba eest veo ajal ja kes soovib nii kindlustada ennast võimalike majanduslike kahjude eest või kellel on kaubalepingu eeskirjade kohaselt kindlustuskohustus (CIF- ja CIP-klauslites). Veosekindlustus on viis kaitsta majanduslikult kaubaomaniku ärihuvi transpordi ajal juhtuvate kahjude puhuks. Kui kaup on kindlustatud, võidakse nii ekspedeerija kui ka vedajate vastutuse piiratus unustada ja kontsentreeruda sellele, millest sõltub kõige rohkem ettevõtte tulevik ehk äritegevusele (ibid). Vedaja vastutus. Vedaja vastutus on alati piiratud. Vastutus transporditava kauba eest on määratletud eraldi igale veoliigile seaduste, määruste ja rahvusvaheliste lepingutega (konventsioonidega). Kui vedaja
kindlalt kinnitatud ja seda selleks, et lastimisel laev liiguks minimaalselt ja seda selleks, et ei tekiks laevale ega lastile mingeid vigastusi. Kui otsad olid pollarite külge kinnitatud, siis tuli panna laevatrapp, mida mööda saab laeva ja laevast välja ning seejärel, kui see oli tehtud, siis saabus laeva piirivalvur, kes kontrollis, et laevas ei oleks midagi ebaseaduslikku ning kui igakordne käik oli tehtud võisid minna laeva muud isikud. Üldjuhul läks järgmisena laeva kaubaomaniku esindaja, kes tegi laevas mõõtmised, et teada saada, kui palju laeva tegelikult kaupa läheb. Kui kaubaesindaja oli ära käinud, siis oli stividori kord, kes kontrollis lastiruumide seisukorda ja puhtust ning enne lastimise algust allkirjastab laevapoolse valmisoleku teatise (Notice of readiness). Sama jutu käigus kooskõlastatakse laeva kapteniga ka lastiplaan (Cargo plan)sealhulgas ka tekilasti paigutamise skeemi ja stividor edastas need kraanajuhtidele
Latent defect varjatud defekt. Defekt, mida ei olnud vedajal ega tema agendil võimalik avastada kauba vastuvõtul-üleandmisel, olenemata poolte vajalikust hoolikusest. Kakao-oad võivad, vaatamata kvaliteedisertifikaadi olemasolule olla lubatust suurema niiskusesisaldusega ja reisi jooksul rikneda 8. Mis on "Subrogation" Subrogatsioonivorm kui kaubaomanikul on kaubakindlustus ja kaup saab vedaja süü tõttu kahjustada, siis korvab kaubaomaniku kahjud kindlustus. Kaubaomanik saadab kindlustusele subrogatsioonikirja (õiguste loovustamise kiri) ning selle alusel pöörab kindlustus nõuded vedaja vastu. 9. Kohtu- ja vahekohtu (arbitraazikohtu) kasutamise pluss- ja miinuspooled Vahekohtu süsteem on merevedajale reeglina eelistatum, kuna võimaldab arbiterite valikut kvalifitseeritud erialaspetsialistide hulgast, laialdast ekspertide kaasamist ja seetõttu küsimuse sisuliselt kvalifitseeritumat läbivaatamist
talle lähevad üle ka laevapere ülalpidamiskulud. Prahtija võtab nad oma palgale, millega vabaneb laevaomanik laevapere ülalpidamiskuludest • teist tüüpi laevapereta ajatšarter, mille alusel võtab prahtija üle laeva ilma laevapereta. Sel juhul jääb prahtija mureks nii laeva mehitamine kui ka laevapere ülalpidamine. Ajatšarteri eritüüp on nn osatšarter (slot charter), mille järgi võtab prahtija kasutusse kindla 1 Tramplaevanduses on peaaegu eranditeta vedaja ja kaubaomaniku suhteid reguleerivaks dokumendiks prahileping (mida nimetatakse ka tšarterveolepinguks) ning selle juurde käiv konossement, liinilaevanduses liinikonossement. osa laevast (ühe või mitu trümmisektsiooni, lastitanki vms). Kõige rohkem kasutatakse osatšarterit konteineriveo liinidel, kus mitu liinioperaatorit jagavad omavahel suure konteinerlaeva kaubamahutavuse. Liinilaevanduses eristatakse lähimerevedusid (short sea shipping) ja ookeanivedusid (deep sea shipping)
komplekteerimine, markeerimine 5) Terminalid(läbiv kaubavoog, lõppaadress olemas) ja laod(seisev kaubavoog) on kaupade töötlemiseks ja varude hoidmiseks 6) Tolliterminal veel tollimata kauba ajutiseks säilitamiseks. 7) Tolliladu on tolliametniku järelvalve all olev territoorium tollimata kauba pikema ajaliseks hoidmiseks. 8) Tolliagent on väliskaubanduse spetsialist, kes tegutseb kaubaomaniku nimel. 9) Toll on riiklik järelvalve organ, riigi majandusliku halduspoliitika elluviimiseks. 10) Riskimaandus kauba kindlustamine 11) Veondus 12) Infoedastus, infosüsteemid 13) Finantsvoogude juhtimine Mikro- ja makrosüsteemid logistikas Makro: Riigid, EU, NATO, OPEC Mikro: Ettevõtte tasand(seesmised ja et. Vahelised), vallad, linnad, tööstusharudevahelised, reg, ühendused. Klienditeenindus logistikas
olulisim asjaolu, kohus ei võta arvesse kogenud kliendi kaebust, et talle ei seletatud mingi dokumendi olulisust millised on konkreetsed esinduse tingimused? olgugi, et spd püüavad oma lepinguid kokku suruda dokumendi vormi, viitavad kliendid sp töötajate ütlustele Kohtule on kogu otsustus: kas agent või printsipaal ikkagi "fakti küsimus". Selgituseks eeltoodule USA kaasus Speditöörid tõrjusid kaubaomaniku nõude transiidil tekkinud kahjustustele mõlemad olid välja andnud konossemendi. Kohus leidis, et määrav ei ole mitte dokumendi nimi, kohustuste iseloom, mida see sisaldas mõlemad esitasid kliendile täisarve veoteenuse eest. Kohtud ei pidanud seda määravaks. Leiti, et ekspedeerija tulu peab olema vastavuses tema rolliga kohtud käsitasid poolte vaheliste tehingute ajalugu, oldi
Laevaomanik või tema volitatud agent annab iga veoks võetud kaubapartii kohta välja konos- semendi, mille järgi võtab endale vastutuse kauba eest reisi ajaks. Liinilaevanduses on laevaomanik paljudel juhtudel laeva liinioperaatorile ajatšarteri alusel üle andnud, mistõttu lasub vedaja vastutus kaubaomaniku ees liinioperaatoril, kes annab ka välja oma nimel liinikonossemendi. Ajatšarterisse oma laeva üle andnud laevaomanik on enamikul juhtudel vaba vastutusest liiniklientidele tekitatud kahju eest, küll aga jääb ta rahvusvaheliste regulatsioonide kohaselt teatud juhtudel vastutavaks kol-
annaabi.ee 
