Haagise tüübid 1. Bokstreiler Suletud koormaruumiga, jäikade külgseinte ja katusega poolhaagis, mis omab laes valgustust ja seintel ning põrandal hulgaliselt kinnituskohti lasti kinnitamiseks koormarihmadega. 2. Kardintreiler- tenttreiler, mille külgi on võimalik avada ka kardintreileri katust. Kardintreilerid hõlbustavad külg- ja pealtlaadimist. Katusematerjal laseb läbi päevavalgust, mis hõlbustab laadimistöid päevavalguses ja suurendab tööohutust laadimisel. 3. Külmutustreiler- 4. Megatreiler- Poolhaagis kõrgusega 3,0m, mille koormaruumi maht on ca 100m3. Megatreileri haakesadula kõrgust teepinnast on 960mm ja selle all kasutatakse tavatreilerite omadest väiksema läbimõõduga rehve. 5. Tenttreiler- Poolhaagis, mille koormaruum on kaetud veekindla katte- tendiga. 6
5.Regioonid maailmas, kus on teravamad toiduprobleemid. teravad probleemid aaasias aafrikas andide piirkonnas 6.Arengumaade toiduainetetööstuse mahajäämuse põhjused. põuad, halb majandusseis 7.Peamiste põllumajanduskultuuride (riis, nisu, mais, kohv, tee, suhkruroog, puuvill) kasvatuspiirkonnad ja kasutusalad. RIIS-piirkond: kasutus: NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia, LA, Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid, koogid, loomasööt, katusematerjal MAIS-piirkond:Kaspia mere läh, Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,Kirde- India,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,ravi SUHKRUROOG- piirkond: Kasutus: loomasööt PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. KUIVENDAMINE-palju niiskust,
saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauakesed. Nende pikkus on 40- 60cm, laius 7-14cm (või ka nii laiad kui pakust välja annab saagida) ja paksus ühest otsast 3-5mm ja teisest 12-14mm. Kimmkatus tehakse kolmekihiline, kimmid naelutatakse üksteise kõrvale
toiduinetetööstuse ning neid abistavad tootmis-ja teenindus harud. N.kuivatid, külmhooned, põllumaj. masinad, väetisetööstus, pakenditööstus, teadusnõustamine Spetsialiseetud suurtalu talus kasvatatkse ühte-kahte kultuuri võipeetakse 1-2 looma. Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja arengutasemega riikides. NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia, LA, Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid, koogid, loomasööt, katusematerjal MAIS-piirkond:Kaspia mere läh, Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,KirdeIndia,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,raviks PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie Põllumajanduse mõju keskkonnale. Terasspõllud (erosioon); Liigniiskus, liigne väetamine, sooldumine, keskkonna
Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm. Katusele paigaldatakse "Rannila" Klassik S katusekate 25x100mm laudisele. Aluslaudise samm on maksimaalselt 200mm. Katuseharjal, räästal ja läbiviikude ümbruses on roovitus tihedam, roovituslaudade samm 125mm. Neelude alused ja murdekohtade alused tuleb lahendada vastavalt "Rannila" katusepleki ja valtspleki paigaldusnõuetele (aluseks tihe laudis). Korrosioonikaitse. Terasplekk on kaetud Pural pinnakatte värviga
Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Tõsi on, et päikeseenergia kasutuse vallas on inimesed möödunud sajandi lõpus palju edu saavutanud. Siiamaani on töötatud aina rohkem selle kallal, et päikeseenergiat paremini kätte saada ning produktiivselt ära kasutada. Näiteks USA's leiutati uudsed päikesekollektorid. Need on seadeldised, kus poolringi paigutatud tasapinnalised peeglid e. heliostaadid peegeldavad päikesekiirguse kesksele neelajale. Lisaks on leiutatud majade katusematerjal, mis muudab sinna peale paistva päikeseenergia elektrienergiaks. Mida tuleks teha? Et lahendada päikeseenergia kasutamisega seostuvaid probleeme, tuleks lihtsalt leiutada aina võimsamad päikesepaneelid, mis suudaksid ka vähesest päikesenergiast palju elektri- vm. energiat toota. Tehnoloogia areneb iga aastaga ning leiutatakse uusi võimalusi päikeseenergia kogumiseks, nii et arengut tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata. 2. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970
Kindlasti on vee ärajuhtimiseks vajalikud välised veeärastusavad ja vihmaveetorud vi sisemised katusekaevud ning äravoolutorud. Sisemise äravoolu korral juhitakse vesi torude kaudu läbi hoone (Euroopa tihedasti asutatud piirkondades, kus vett näpib, kasutatakse seda ära majapidamisveena). Probleemne on ka katuselehtrite, avade ja torude jäätumine kulmal ajal ning katuselehtrite ummistumine sügisel. Lahendus tuleks leida juba projekteerimisetapil. Et katusematerjal päikese käes liigselt ei kuumeneks (materjalile kahjulik!), kaetakse see heleda värviga vi ühtlase jamedateralise kruusa kihiga. Viimasel juhul on takistatud katusekatte hilisem remont. Seepärast v ib kruusapuiste teha vaid laitmatult ehitatud ja heast materjalist katusele. Paljud tänapäevased materjalid on juba tehases kaetud (varvilise) ülepuistega. Lamekatust saab soovi korral viilkatuseks ümber ehitada. Ümberehitamise
soojustusmaterjale) 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS Polüuretaan, XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? seespoolt 18. Mis eesmärki täidavad teljed? Nimeta vähemalt 3 Aitab joonist lihsamalt lugeda;.....;..... 19. Miks vanadel palkmajadel alumised palgid mädanevad? Nimeta vähemalt 3 põhjust Niiskus, ilm(päike,vihm,tuul, lumi), paigaltatud liiga raske katusematerjal 20. Miks olemasoleva hoone kõrvalt ei tohi vundamenti täies ulatuses lahti kaevata? Et niiskus ja vesi ei satuks vundamendi alla 21. Millised on välisseinale esitatavad nõuded? Tuli ei tohi levida, soojapidavusnõuded 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Lakke, põrandale, on ka juhused, kus pannakse seintele, hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis?
soojustusmaterjale) 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS Polüuretaan, XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? seespoolt 18. Mis eesmärki täidavad teljed? Nimeta vähemalt 3 Aitab joonist lihsamalt lugeda;.....;..... 19. Miks vanadel palkmajadel alumised palgid mädanevad? Nimeta vähemalt 3 põhjust Niiskus, ilm(päike,vihm,tuul, lumi), paigaltatud liiga raske katusematerjal 20. Miks olemasoleva hoone kõrvalt ei tohi vundamenti täies ulatuses lahti kaevata? Et niiskus ja vesi ei satuks vundamendi alla 21. Millised on välisseinale esitatavad nõuded? Tuli ei tohi levida, soojapidavusnõuded 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Lakke, põrandale, on ka juhused, kus pannakse seintele, hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis?
Katusesindli immutamiseks kasutatakse peamiselt tõrvaõli ja tehnoloogiliselt saab sindleid immutada kas enne paigaldamist need ca 50% ulatuses läbi kastes või peale paigaldamist ja lõpliku kuivamist sindlite välimist kihti üle võõbates. Muinsuskaitsealustel hoonetel kasutame lisaks ka katuste tõrvamist, kus katusekatte kaetakse tulel või muul allikal soojendatud vedela tõrvaga. Laastkatus Laastukatused on olnud Eestis enamlevinud puidust katusematerjal, nii võime tänapäevalgi avastada vananeva eterniitkatuse alt just laastu- ja pilpakatuseid. Katuselaastud on ajalooliselt tuntud hiljemalt 18. sajandi lõpust. Laiemalt levisid nad siiski 19. sajandi lõpuks ja 20 alguseks, kõigepealt asendati seoses rehepeksumasina laiema levikuga õlgkatused Lõuna- Eestis ja 1922 aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled katused. Katuselaastu toorainena on kasutusel erinevad puuliigid, valiku esmaseks kriteeriumiks peaks
piltlikult jõuab päevane päikesesoe läbi tellisseina tuppa ööseks ja öine jahedus jahutab palaval päeval tuba. Tellismaja elanik teab, et seal on meeldiv sisekliima! KORAMIC katusetellised Keraamilistest tellistest fassaadiga majale sobib kõige paremini ehe keraamiline katusetellis Koramic katusetelliste valikust! Katusetellis ehk keraamiline katusekivi on aastatuhandeid vana katusematerjal, mis on kaitsnud ehitisi muutuvate ilmastikuolude eest ning on olnud ajalooliselt tähtis materjal tulekahjude leviku piiramisel linnades. Tänapäeval on katusetellisel veel lisaks oluline osa mugava elukeskkonna loomisel. Katusetellis, massiivse materjalina tasakaalustab katusetarindi soojustasakaalu temperatuuride vahetumisel päeval ja öösel. Katusetellis tagab ka hea müraisolatsiooni sademete korral. Katusetellis
Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Tõsi on, et päikeseenergia kasutuse vallas on inimesed möödunud sajandi lõpus palju edu saavutanud. Siiamaani on töötatud aina rohkem selle kallal, et päikeseenergiat paremini kätte saada ning produktiivselt ära kasutada. Näiteks USA's leiutati uudsed päikesekollektorid. Need on seadeldised, kus poolringi paigutatud tasapinnalised peeglid e. heliostaadid peegeldavad päikesekiirguse kesksele neelajale. Lisaks on leiutatud majade katusematerjal, mis muudab sinna peale paistva päikeseenergia elektrienergiaks. Et lahendada päikeseenergia kasutamisega seostuvaid probleeme, tuleks lihtsalt leiutada aina võimsamad päikesepaneelid, mis suudaksid ka vähesest päikesenergiast palju elektri- vm. energiat toota. Tehnoloogia areneb iga aastaga ning leiutatakse uusi võimalusi päikeseenergia kogumiseks, nii et arengut tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata. Vee-energia
okaspuid vähe. Haavapalkidest hooned on püsinud 100–150 aastat. Näiteks metsavahimaja Erastvere metskonnas Piigandis on ehitatud 1890. aastal. Kõrvalhooneid (näiteks aidad, saunad) on haavapalkidest ehitatud ka Soomes: ilmastikuolude ja ultraviolettkiirguse mõjul hallikaks värvunud haavapalgid kestavad senikaua, kuni katus vett peab. Haavapuit ehitusmaterjalina ei ole tundmatu teisteski Põhjamaades, eriti Norras. Haavalaast oli põhiline katusematerjal vanavene puuarhitektuuris. Haavalaastudega on kaetud kõik Kiži kirikute kuplid, just haavalt pärineb nende kaunis hõbedane läige. Ka meie taluhoonete katusteks on sageli kasutatud haavalaastu, mida saadi laastumasinaga haavapakku hööveldades. Mõnda aega oli haavalaast Eestis kadunud, kuid viimasel ajal on mitu laastumasinat (näiteks AS-is Tarmets Tartus, AS-is Tammepakk Viljandimaal jt.) uuesti käivitatud, sest nende toodang leiab tarbijaid.
Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel 1:100. Hoone plaanid koostatakse horisontaalsete lõikepindadena 1, 5 m kõrguses põrandapinnast ja sellele vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad aknad uksed jne. Sellest lõikepinnast pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata või märgitakse kerge punktiiriga. Plaanidel täheldatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, suitsu ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusematerjal. 35. Mis kantakse tööprojekti joonistele? Projektijoonistele lisatakse täiendavalt puhta vee ja kanalisatsiooni torud, keskkütte ja ventilatsiooni torud, elektriseadmed ja kilbid. Hooneplaanid 1:50 suhtes. Aknad ja uksed ning nende avanemissuunad, trepiastmed, ahjud, seinalõõrid, vaod, torustikkude kanalid, avad, nisid, sanitaarseaded. Punktiiriga antakse talade asetus. Mööbli paigutus. Piisavalt mõõtmeid, et ei oleks vaja arvutada. Plaanidele kirjutatakse 36
hl=et&langpair=en|et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Polyvinyl_chloride (29.11.2011) 22. Protan katusekatted [WWW] www.maleko.ee/index.php/256/ (29.11.2011) 26 23. Kaitsmata Protan kattega katus. Avaneb PDF-is [WWW] www.maleko.ee/link.php3? id=2217&filename=kaitsmata_protan_kattega_katused__tehnilised_joonised.pdf (29.11.2011) 24. Protan PVC kattematerjalide paigaldamine [WWW] http://www.maleko.ee/index.php/259/ (29.11.2011) 25. PVC Katusematerjal [WWW] http://www.kivilinn.ee/pvc.html (29.11.2011) 26. SBS Kinnitamine [PILT] http://www.katusetood.ee/images/stories/teksti_pildid/aurutoke-fassaadid.jpg (30.11.2011) 27. Tulekahju areng [WWW] http://cmsimple.e-ope.ee/tulekahju/? Tulekahju:Tulekahju_areng (30.11.2011) 27
efektiivselt eelkõige külglaadimist. Külgkardinad on valmistatud tugevast materjalist, mille alus- põhjaks on spetsiaalne kootud kangas. Hõlpsasti avatav on ka selle lagi (katus). Kergelt libisevat katust saab avada nii ette- kui ka tahapoole. Katusematerjal laseb läbi päevavalgust, mis võimaldab teha laadimistöid päevavalgel ilma täiendava valgustuseta. Kuna kardintreileril puuduvad põrandast kõrgemale ulatuvad külgluugid, tuleb laadimisel kinnitada poolhaagise põranda ja esiseina külge suurem osa pakkeüksustest. (Pildid 3.13, 3.14 ja 3.18)
annaabi.ee 
