Keskusjuhtplokk juhib: -sisevalgustust -tagaluugi kesklukustust -kokkupõrkeandurite signaali -sõidukiirussignaali -katuseluugi juhtplokki -diagnoosi K-liini -immobilaiseri signaali jne. 7. Uste juhtimine 18 19
cm suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katuse puhul piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud harja juures paikneva käiguteega korstnate, antennide ja muude katusel paiknevate seadmete juurdepääsuks, koos redeliga pääsuks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed peavad olema vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega ja kindlalt kinnitatud.
üle 12 m. 48. Katusele pääsu luugid ja redeleid. Käigutee korstna juurde Kuni 8 m kõrgune räästas seinaredel, võib alata maapinnast alates 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kättesaadav kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Enam kui 8 m kõrgune räästas luuk 60x60 cm (puhas ava), vahekaugus 100 m. Katus, mille kalle ületab 1:10 katuseharja juures käigutee korstnate, antennide jm juurde. Lisaks redel pääsemiseks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed on vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega, kindlalt kinnitatud. 8 Kui katuse kalle on 1:4 ja räästa kõrgus üle 8 m peavad katuse ja käiguteede juures olema ankrud turvavööde kinnitamiseks. 9
suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katuse puhul piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud harja juures paikneva käiguteega korstnate, antennide ja muude katusel paiknevate seadmete juurdepääsuks, koos redeliga pääsuks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed peavad olema vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega ja kindlalt kinnitatud. Kui katuse kalle on 1:4 ja räästa kõrgus üle 8 m peavad katuse ja käiguteede juures olema ankrud turvavööde kinnitamiseks. 11
8 Puistevill. (2000). AT Herete OÜ [WWW]. http://www.atherete.ee/?page=22. (29.04.2010). 9 Puistevilla tehnilised andmed ja sertifikaadid. (2000). Puistevilla OÜ [WWW]. http://my.tele2.ee/puistevill/tehn.htm. (29.04.2010). 10 Pehmed rull- ja plaatvillad. (2010). Puumarket [WWW]. http://www.nael.ee/?op=body&id=2&prod=116. (29.04.2010). 10 valmis ehitatud, näiteks korstna, katuseluugi juurde või tehnoseadmete hooldamiseks. Kõik kütte-, vee-, elektri- ja ventilatsioonitööd peavad eelnevalt olema lõpetatud ning torustikud isoleeritud. Alad, kuhu puistevilla ei pääse paigaldama, peavad olema eelnevalt isoleeritud. Laeluukide ümber peab olema ehitatud piisavalt kõrge raam, mis oleks vähemalt samas tasapinnas puistevilla ülemise kõrgusega. Ehituspraht ning muud jäätmed peavad olema koristatud
tuntud tervist kahjustanud ja paigaldamisel torkinud klaasvill on ajaloo prügikastis koos teiste vene ajal Läänest kopeeritud tehnoloogia abil toodetud nõukogude saavutustega. Klaasvill koosneb kuni 80% ulatuses ringlusest hangitud klaasist. 6 Lisaks kergele kaalule on klaasvillade eeliseks et näiteks kui katuseluugi lahtiununemise korral sisse pääsev niiskus jääb klaasvillal pealiskihtidesse, kui kivivillades niiskus valgub alumistesse kihtidesse nii et pealispind jääb kuivaks. KIVIVILLA soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,050 W/mK seega mõne kivivilla soojatakistuse omadused pisut madalamad kui seda on klaasvillal. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla
cm (puhas ava) suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katusele pääsuks piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones kättesaadavas kohas paiknema kantav redel seinaredelile pääsemiseks - katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud katuse harja juures paikneva käiguteega korstnate, antennide ja muude katusel paiknevate seadmete juurde pääsemiseks, koos redeliga pääsuks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed peavad olema vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega ja kindlalt kinnitatud. - juhul kui katuseräästa kõrgus maapinnast ületab 8 m ja katuse kalle on suurem kui 1:4, peavad katusel ja käiguteede juures olema ankrud turvavööde kinnitamiseks - katusel paiknevad aknad, ventilatsiooniavad jms. mõõtmetega üle 60 x 60 cm peavad olema varustatud kaitseabinõudega, mis väldivad inimese läbikukkumise võimaluse. Katuseakende
hoonetel tuleb ette näha üks pääs katusele kogu hoone pikkuse iga 100m kohta. Kui pööningu sisekõrgus on vähemalt 600 mm peab olema võimalus sinna suunata kustutusjuga tulekindla ukse või luugi kaudu vähemalt ühest trepikojast iga tuletõkke sektsiooni kohta. Katuslaega hoone puhul tuleb rajada üks pääs katusele iga 1000m 2 kohta. Pööninguluugi minimaalmõõdud on 800 x 600 mm. Hoonetel kõrgusega kuni 8,5 m ja juhul kui katuseluuki pole ette nähtud päästetöödeks võivad katuseluugi mõõtmed olla 600 x 600. Järsk trepp Järsul trepil paremaks liikumiseks võib kasutada ,,õigejala treppi ,, või ,,lipa-lapa" treppi. Pandus on kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade vahel, sealhulgas hoonetesse pääsemiseks. Panduse pikikalle võib olla kuni 6% järsema kaldega pandus on üldjuhul keelatud. Ühesuunalise panduse laius on 1 meeter, kahesuunalisel 1,8 meetrit. Panduse pikikalde puhul kuni 5% vahetasandeid pole vaja. 6% kalde juures on vajalik 1,5 m
Tuleb vältida õhu- ja aurutõkkesse aukude ja läbiviikude tegemist ning kõik läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Kui laelaudist ei eemaldata (vt. Joonis 13.16), tuleb õhu ja aurutõke paigaldada laetalade vahele, muldlaelaudise peale. Kuna pööningu vahelae soojustamine ei nõua täiendavaid tarindimuutusi, võib soojustuse paksus olla 20…40 cm. Taladevahelise vana täite (liiv, saepuru vms.) võib eemaldada, siis saab tulemuslikumat soojustust paigaldada rohkem. Korstna ja katuseluugi juurde või teistesse liikumispiirkondadesse tuleb rajada käiguteed, et soojustust ära ei tallutaks. Joonis 13.15 Pööningu vahelae lisasoojustamine olemasoleva laelaudise eemaldamisel/asendamisel: renoveerimiseelne olukord (vasakul), renoveerimisjärgne olukord (paremal). 229 Joonis 13.16 Pööningu vahelae lisasoojustamine olemasoleva laelaudise säilimisel:
Tuleb vältida õhu- ja aurutõkkesse aukude ja läbiviikude tegemist ja kõik läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Kui laelaudist ei eemaldata (vt. Joonis 9.18), tuleb õhu ja aurutõke paigaldada laetalade vahele, muldlaelaudise peale. Kuna pööningu vahelae soojustamine ei nõua täiendavaid tarindimuutusi, võib soojustuse paksus olla 30…50 cm. Taladevahelise vana täite (liiv, saepuru vms.) võib eemaldada, siis saab tulemuslikumat soojustust paigaldada rohkem. Korstna ja katuseluugi juurde või teistesse liikumispiirkondadesse tuleb rajada käiguteed, et soojustust ära ei tallutaks. Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.13 Pööningu vahelae lisasoojustamine olemasoleva laelaudise eemaldamisel/asendamisel. Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.14 Pööningu vahelae lisasoojustamine olemasoleva laelaudise säilimisel.
saavad teda tõsta, hoides ühe käega kaenla juurest kandeaasast ja toetades teise käega põlvede alt. Abiliste sõrmed peavad patsiendi põlvede all tugevasti põimuma, et oleks välistatud vigastatu nihkumine või mahalibisemine. Koos tõstetakse patsient sõidukist välja ja asetatakse valmispandud vaakummadratsile. Korralikult korsetti pandud patsienti on võimalik sõidukist päästa ka läbi vastaskülje ukse, katuseluugi või tagaakna kaudu. Veelgi sujuvam on patsiendi väljavõtmine kui kasutame lisaks seljalauda või kühvelraami. 828 Pilt 51.33. KED-lahasega patsiendi tõstmine raamile Selleks tõstetakse patsient KED-lahase külgmiste kandeaasade abil veidi üles ja nihutatakse seljalaud või kühvelraam tema istmiku alla. Seljalaud või kühvelraam on õiges asendis, kui patsient kogu pikkuses sellele lamama mahub. Jalad paigutatakse lülisambaga paralleelsust
annaabi.ee 
