delayed muscle soreness · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust
ka trummiõõneks) kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), ja edasi kanduvad ovaalakna kaudu sisekõrva. · Sisekõrv on luuline keeruka ehitusega lümfivedelikuga täidetud labürint, kus paiknevad nii tasakaalu- kui kuulmisorgan. Kuulmisega tegeleb sisekõrva osa, mille nimi on (välise sarnasuse tõttu) tigu (cochlea). Heli paneb võnkumbasilaarmembraanil paiknevad karvrakud (1 seesmine rida ja 3-4 välist rida, kokku umb 24 tuh rakku), nende deformatsioon kattemembraani vastu tekitabki impulsid teonärvis. · Kohateooria (ehk resonantsiteooria) järgi (H.von Helmholtz) on basilaarmembr.eri osade karvrakud tundlikud erineva kõrgusega helide suhtes- st reageerivad erineva sagedusega võngetele). (maksimaalse väljundi koht on olemas iga sageduse jaoks) NS interpreteerib basilaarmembraani erinevate osade võnkeid erinevate helikõrgustena (membraani algusosa reageerib kõrgematele sagedustele; basilaarmembraani jäikus
Helilained, mis jõuavad välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kanduvad mööda kuulmeluukeste ahelat esikuaknani ja panevad võnkuma esikuastriku perilümfi. Helikotreema kaudu kandub võnkumine trummiastriku perilümfile, mille kaudu jõuavad võnked ümaraknani. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaarmembraanis ja kanduvad üle spiraalelundile, põhjustades retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise nende kohal oleva kattemembraani vastu. Karvrakkude mehaaniline ärritus transformeeritakse närviimpulssideks, mis suunduvad mööda kuulmis- ehk teonärvi aju silla kuulmistuumadesse, sealt aga edasi suuraju oimusagara koorde, kus paikneb kuulmiskeskus. 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte: Sisekõrva elundi retseptoorsed rakud → teonärv (kuulmisnärv) → sild → väikeaju ja seljaaju motoneuronid. 177. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte:
· Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja sarkolemmi vahel) · Satelliitrakud migreeruval (liiguvad) kahjustatud piirkonda · Satelliitrakud diferentseeruvad müoplastideks ja edasi toimub müotuubulite formeerumine TREENITUS · Kehalise treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerumine (kohanemine) kehaliste koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus · Treenitus on spetsiifiline, sõltudes kasutatud kehalise koormuse iseloomust
karvarakud. Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu edasiseks töötlemiseks ajju suunduvad Poolringkanalite talitlus. Sisekõrv: a Poolringkanalid: ehitus: asetsevad 3-l erineval tasapinnal, sisaldavad vedelikku, seintes meelerakke Talitlus: 1) keha asendi liikumisel hakkab vedelik liikuma 2 meelerakkudes tekib erutus
Välis- ja keskkõrva eraldab trummikile. Õhurõhk kahel pool trummikilet tasakaalustub kuulmetõrve abil, mille kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde. Trummikile võnkumisi antakse edasi sisekõrva kuulmeluukeste – vasara (malleus), alasi (incus) ja jaluse (stapes) – kaudu. Kui võnked on jõudnud sisekõrva teojuha basilaarlestmeni ja kandunud üle sellel asuvale spiraalelundile ehk Corti elundile, siis hõõrduvad viimase retseptoorsete rakkude karvakesed nende kohal oleva kattemembraani vastu. Tekkinud närviimpulss suundub teonärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidi pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus." VÄÄR 168.Kuidas nimetatakse alltoodud mõisteid ja definitsioone võõrsõnaga? a) Kaugenägevus → Hüperoopia, b) Normaalne silma optiline süsteem → Emmetroopia, c) Silmaläätse optilise tugevuse reguleerimine → Akommodatsioon, d) Pupilli ahenemine → Mioos,
karvarakud. Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu edasiseks töötlemiseks ajju suunduvad. Poolringkanalite talitlus. Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrva esik- ja poolringkanalid. Luulisi poolringkanaleid on kolm, need algavad ja lõpevad ovaalsopises. Poolringkanalid asuvad üksteisega ristuvates tasapindades. Iga poolringkanali üks algusosa on laienenud ampulliks
rakkudest ja kahest tunnelist (sisemine ja välimine) Corti organis eristame meelerakke ja nelja liiki tugirakke Olulisemad rakud on sisemised ja välimised karvarakud – paiknevad falangirakkudeks nimetatavate tugirakkude peal Vestibulaarhuulelt ulatub Corti organi kohale suht jäik kattemembraan Helivõngete jõudmisel sisekõrva surutakse karvarakkude stereotsiiliad vastu kattemembraani, mis põhjustab nende asendi muutumise käivitab karvarakkudes protsessi, mis viib lõppkokkuvõttes kuulmisaistingu tekkele SEEDEORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. KESTAD, KIHID. PINNAEHITUS, EPITEEL, NÄÄRMED. Seedetrakt koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest – suuõõnes paiknevad organid, kõhunääre, maks ja sapipõis Seedimine on toidu keemilise ja mehhaanilise töötlemise protsess, millele järgneb nende protsesside käigus tekkinud ainete
edasi andmisele (närvirakk koos oma jätketega) ja mõjutusele kiirelt vastamisele (lihasrakk), on erutuvus suurem kui teistel rakkudel. Erutuvus muutub eriolukordades, näit. väsimisel. Erutuvuse tasemel on suur tähtsus üksikute rakkude ja kogu organismi talitlusele. Närvi ja lihaste erutuvust määratakse tavaliselt elektriärrituse abil. 49. Bioelektrilised nähud kudedes. Närvi- ja lihaskiud on kaetud lipoidide ja valkude molekulide peene kihiga. See kiht moodustab kiu kattemembraani. Membraani läbilaskvus pole eri ainete suhtes ühesugune. Bioelektriliste nähtuste tekkimiseks on eriti tähtis asjaolu, et membraanil on valikuline läbilaskvus eri ioonide suhtes. Nii läbivad kaaliumioonid membraani kergesti, naatriumioonidele on aga jõudeseisundis membraan peaaegu läbimatu. Samuti on membraan peaaegu läbimatu ka paljudele orgaanilistele anioonidele, milliseid leidub suurtes hulkades kiu sisemuses. Kiu sisemus ja rakkudevaheline vedelik on eraldatud
kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmiskeskusesse. Kuna kuulmekeeled on erineva pikkusega, siis on nad spetsialiseerunud: ühed madalamate, teised kõrgemate toonide vastuvõtuks. Loomadel esineb kuulmishäireid teo mittefunktsioneerimise tõttu tihti kaasasündinutena valge karvavärvusega noorloomadel. Neil puudub kas tigu üldse või on alaarenenud. Lisaks teo ja kuulmisnärvi funktsioneerimise häiretele
Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmiskeskusesse. Kuna kuulmekeeled on erineva pikkusega, siis on nad spetsialiseerunud: ühed madalamate, teised kõrgemate toonide vastuvõtuks. Loomadel esineb kuulmishäireid teo mittefunktsioneerimise tõttu tihti kaasasündinutena valge karvavärvusega noorloomadel. Neil puudub kas tigu üldse või on alaarenenud. Lisaks teo ja kuulmisnärvi funktsioneerimise häiretele
annaabi.ee 
