hommikune pidi aga terve elu tööd rügama, et ots otsaga kokku tulla. Üle Eesti oli tava, et laps võeti vastu vastassugupoole riietesse, poiss naistesärki ja vastupidi. Seda tehti selleks, et tagada, et laps kindlasti abielluks. Seoses ristiusu levikuga kandusid mõned vanad lapse pesuveega seotud tavad üle ristimisveele. Kindlasti tuli pesuvette panna hõbedat, seda iidsetest aegadest ohvriks toodud ja kurja tõrjuvat metalli. Esimeseks oluliseks sündi tähistavaks pidustuseks oli katsikul Peale sündi käimine. Sama küla abielunaised tulid last vaatama ning tõid kindlasti kaasa süüa ja kingituse lapsele. Esimesed katsikulised ei tohtinud olla vaesed ega vanad, sest siis kasvas lapsest vaene inimene. Katsikul käidi niikaua kui sünnitanu (nn nurganaine) lamas ja see aeg võis kesta paarist päevast mõne nädalani. Lapse jaoks oli aeg sündimisest kuni ristimiseni kõige ohtuderohkem. Last ei jäetud kunagi üksi ja öö läbi põles tuli. Kurja silma jõu
sündida närviline või kergesti ärrituv laps Sünnitati saunas Ämmaks oli vanem naine Lapse isa sünnituse juures ei viibind Õnne ei soovitud, küsiti, kas on ,,peremees või minia?" /"kas isa abi või ema abi?" Pärast sünnitust Kuus nädalat oli tite-ema aeg Ema ei tohtinud käia külas ega kirikus Ei tohtind perelauas süüa Võis hoiduda raskematest töödest kolmeks kuuks Katsikud Enne ristimist käisid inimesed katsikul titte ja nurganaist vaatamas Kaasa võeti titeriideid, magushaput leiba, putru võisimlaga või muud suupärast Mehed katsikul ei käinud Ennustati lapse välimuse järgi Tite toitmine Toideti rinnapiimaga Oksendaja- hea laps, pasandaja- paha laps Hakati varakult andma ka muud toitu Ema näris toidu suus peeneks ja pani lapsele sõrmega suhu Luti eest oli narts, mille sees oli suhkur või leivapudru meega
Mõnes peres pidi naine kohe peale sünnitust ahju kütma või muid toimetusi tegema hakkama, hea ja abivalmi mehe ja ämma korral sai ta siiski paar päeva puhata. [3] Sageli läks naine sageli juba järgmisel päeval peale sünnitust põllule tööle, võttes lapse hälliga kaasa. [3] 6 3. KATSIKUD Esimeseks oluliseks sündi tähistavaks pidustuseks oli vastsündinu külastamine ehk katsikul käimine. See kuulub nii meie kui ka teiste Euroopa rahvaste põliste ning tänaseni au sees olevate peretraditsioonide hulka, mida lisaks talupojakultuurist pärinevatele rahvapärastele tavadele toetas 20. sajani algusest ka eestikeelne moodne kombeõpetus: Talupojakultuuris käidi vastsünnitanul külas kuni ristimiseni või senikaua, kuni nurganaine voodis oli. [1, lk 38] [5] Katsikul käisid üldjuhul vaid abielus naistuttavad või -sugulased, kes tõid kaasa sööki ja kingitusi lapsele
katsikud- Katsikul käimine tähendab, et minnakse külla, kui kellelgi tuttaval laps sünnib kosjad -Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima pulmad-ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik. talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kol...
keedetud vee või boorilahusega ära puhastama. Laste toitmiseks pidi veel ka pea rätikuga katma ja näo pidi katma marlitükiga. Esimestel elupäevadel toideti vastsündinut magusa veega, või toitis teda hoopis mõni teine naine. Esimene emapiim on aga väga tähtis lapse üleminekuks platsentaarselt toitumiselt piimatoidule. Piimaga toitmine kaitseb ka erinevate nakkushaiguste eest. Laps peab saama rinnapiima vähemalt 6-8 kuud. KATSIKUL KÄIMINE Nii linnas kui ka maal on katsikul käimise kohta erinevaid arusaamu. Katsikul käimine oli vanasti rohkem tavaks maal kui linnas. Arvatavasti seetõttu on ka toidukraami viimise komme olnud maakohtades varem kombeks, kui linnas. Erinevused ei pruugi kombestikus ilmneda just maa- ja linnarahva vahel, vaid hoopis selles, kuidas suhtuti asja perekondades. Erinevalt toimiti ka katsikule tulnud inimeste kingitustega. Kui kingituseks toodi kringel või
Olat häiris pilt seinal ning protseduuridel räägiti vabadusest. 2 ebameeldivat vahejuhtumit: reostatud vann ning peale hommikukohvi kohvikus püüdis neid rahvamalevlane kinni ja viis miilitsasse. Ola tundis, et on kui rippsild, millele ei või kindel olla ja mis kõigub õrnemaski tuulehoos. Uus laps sündis lõikuskuul. Ola oli väga väsinud ning Silver tegi palju kodutöid. Irina käis last ja Olat vaatamas tihti. Kitsukeses Kassisaba toas toimus katsikul käimine. Tuli ka Kaida, kes rääkis, et tema emale ei läinud see ukrainlane üldse peale. Sündinud laps oli poiss, Velvo. Ola tundis, et kirg hakkas jahtuma. Ola oli välissuhete referent. Oli "Carmeni" maiball. Silver oli ka seal, kuid Apo kutsus Ola tantsima. Silver ja Ola kohtusidki tantsuõhtul Silver tundis, et armastus ja Tammsaare käivad talle üle jõu. Ola oli ekskursioonil kui kohtas Apot, kes avaldas talle armastust. Ola tahab Silverit maha jätta,
Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga.Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus
dateeritud 2800.a.e.Kr. Söödi ka odratangudest valmistatud putru polentat. Hiljem õpiti valmistama odraviskit. Eestlaste vana aja kombestikus oli odral aukoht. Jõuludeks keedeti odratanguputru, tehti verivorsti , pruuliti odraõlut ning küpsetati "ennustuskakku" - näärist. Kevadpühadeks keedeti odratangudest urvaputru, mihklipäevaks aga suppi odraklimpidega. Pulmad ei möödunud tanguvorstita, õllesupita ning odrakohvita, katsikul käidi kruubipudruga ning varrudel odraleiva e. varrukakuga. Õlut on eestlased pruulinud paikkonniti ja väga erinevatel viisidel. Eesti koduse õlletegemise algus ulatub I aastatuhandesse. Kõige meisterlikkumateks õllepruulijateks peetakse tänaseni Lääne-Eesti saarestiku õllemeistreid. 6 3.1.3. Rukis
sajandini. Vanimaks võib pidada terarooga (uhmris kestadest puhtaks tambitud odrateradest, keedetud). Odratangudest ja jahust keedetud puder ja leem oli kogu maal armastatumaid sööke. Odrajahust tehti käkke, küpsetati karaskit, ahjutule paistel paistekakke. Odrast valmistati ka tähtsamaid jooke alates õlust, kaljast, taarist huni hapurokani. Eriti armastatud olid oder tavanditoitude valmistamisel. [] Tanguputru pakuti pumades, ristsetel, matustel, katsikul nurganaisele, hingede käimise ajal esivanemate hingedele. Seda keedeti sõnnikuveo, lõikuse jt suuremate põllutööde lõppepudruks. Samuti pühapäeval ja omal ajal pühaks peetud neljapäeva eelõhtuteks laupäevaks ja kolmapäevaks. Odratoidud kuulusid ka mitmete kalendritähtpäevade juurde, nt tanguvorst oli kindel jõulutoit. [] Odrajahust küpsetati hapendamata karaskit, mille taigen segati peti, rõõsa või
Liigitus : Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga.Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab
Liigitus : Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga
Milliseid üleminekuetappidega seotud rituaale sinu elus on olnud ja mida on nad tähendanud? Soomlaste elutee (-kaare) etapid Vanal ajal jaotati soome laste elu viieks osaks: mitteinimese osa, imev inimene, varajane lapsepõlv, varajane noorus ja noorus. Laps sündis maailma mitteinimesena, endale ja keskkonnale ohtlikuna. Kristlikul ajal puhastas ristimine või palve lapse ja liitis ta ühiskonnaga. Katsikul käimine ja hambaraha maksmine viitas ühiskonna soovile võtta uus tulija omaks. Rinnast võõrutamise järel, oli 12aastane laps iseseisev isik. Kõndimine ja rääkimine tegid temast mänguealise. Varajane lapsepõlv ulatus 7aastani. Lapselt ei oodatud enne seda töö tegemist ja karistused olid leebed. 12 aastasena siirduti noorusesse. Laps oli nüüd sugu omav olend