P(T<=t) two-tail 0,036 t Critical two-tail 2,179 Reageerimine visuaalsele signaalile, Reageerimine ms helisignaalile, ms 169,9 145,5 Psühholoog soovib kontrollida, kas inimese reageerimiskiirus heli 153,3 133,2 erinev. Kontrollimiseks valitakse juhuslikult välja 50 katseisikut ja m 179,2 151,7 reaktsiooniaeg kummalegi signaalile (millisekundites). Otsustada olulisuse nivool 0,01, kas inimese regeerimiskiirus visua 340,4 320,4 on erinev. 195,4 155,0 204,5 177,5 137,9 101,2
Need tulemused annavad põhjuse teha veel samalaadseid uuringuid ja avastada midagi veelgi suurejoonelisemat. Samas olid testid küllaltki väikesehaardelised. Positiivsed tulemused 2m ja 20m jooksus ei anna meil põhjust arvata, et lühiajalisel uinakul on ka teistele sportlikele tulemustele selline positiivne mõju. Uuringule võib ette heita ka väga vähest osalejate arvu ja nende valikut osalejate suhtes. Esiteks on 10 katseisikut ilmselgelt liiga väike arv ning teiseks on uuring väga ühekülgne. Selle põhjal, et 23 aastaste meeste seas saime sellised tulemused, ei saa me väita, et need tulemused kehtiksid vanemate meeste, laste või naiste osas. Uuring oleks andnud palju täpsemad tulemused, kui osalejateks oleks olnud eri vanusegruppide ja sugude esindajad. Veel sarnastest uuringutest o NASA uuringus astronautide ja pilootide peal selgus, et 40min. uinak suurendas
Ta jäi ellu, aga kui uks ööpäeva möödudes lahti tehti, oli õhk teraskastis inimese ebameeldivaid lõhnu raskelt täis. 1960ndate aastate jooksul viimistlesid Vene teadlased Marsi simulaatorit Bios-3 nii, et lõpuks suutis see toota ja taaskasutada 85% kolme inimese jaoks vajaminevast veest. Ringlusesse õnnestus lisada ka söödavaid taimi, niiet katseisikuid said oma toidu ise kasvatada ja korjata. Siberis tehtud katsete kulminatsioon oli aastal 1972, mil kolm katseisikut- kaks meest ja üks naine- veetsid isolatsioonis 180 päeva. Selle aja jooksul kasvas ühest vea tõttu süsteemi sattunud seemnest ilus ja tugev kask. Venelastele avaldas muljet, kui kiiresti puu mõõtmed kunstliku päikese all suurenesid. Puu tüvest tehti hiljem suveniir. Nende ja paljude teiste kogemuste põhjal tegid Vene teadlased kindlaks, et inimesed ei sõltu taimedest mitte ainult seetõttu, et need on ühise ökosüsteemi osa, vaid ka psühholoogilistel põhjustel
kaasõpilaste ning iseenda kohta. Siingi võetakse arvesse keskmised tulemused. Q-andmed saadakse isiksuse küsimustike abil. Isiksuse küsimustikud on subjektiivsed enesearuande testid. Q-andmed on subjektiivsed ja sisaldavad enam moonutusi. O-andmed saadakse objektiivsete testide abil. Objektiivsete testide puhul luuakse spetsiaalsed mikroolukorrad, mis soodustavad isiksuse põhiomaduste esiletulemist. Testide objektiivsus tagatakse sellega, et katseisikut ei informeerita mõõdetavatest omadustest. Cattell töötas välja süsteemi MAVA, mis paljude näitajate arvestamise järel võimaldas anda hinnangu inimese päritolu ja keskonna mõjust tema isiksuse eri omadustele. Burrhus Frederic Skinneri neobiheivioristlik teooria Burrhus Frederic Skinner sündis 1904. aastal Pennsylvania lähedal juristi pojana. Omandades kõrghariduse New Yorgi osariigi Hamiltoni kolledzis inglise kirjanduse alal, ei olnud tulevasel
vööd, vastutasu pakkumine, viitamine autoriteedile, rollisuhetele viitamine, emotsionaalne surve jne · Järeleandlikkus kui isiksuseomadus. On teatud inimtüübid, kes on järeleandlikumad ja mõjutatavamad. Allumine · Allumine survele. Käsutäitmine. · Stanley Milgrami eksperimendid: allumine autoriteedile (1963) · Tagapõhi: II MS ja massilised, mõistetamatud allumisnäited. Katse sisu: · Vabatahtlik laboratooriumisse · Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli · Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga · Õpetaja silme all pannakase õpilasele külge elektroodid · Instruktsioon: vale vastuse eest karistuseks elektrilöögid, mis algavad 15 voldist, iga järgmise vale vastuse puhul suurendatakse pinget 15 voldi võrra. Maksimum 450 volti.
Noorukieale 3 põhilist lähenemisviisi: 1. Biogeneetiline. S.Hall-rekapitulatsiooniteooria Zeller- seostavaks lüliks somaatilise ja psüühilise arengu vahel kehaehitus, mille arengu järgi võib hinnata psüühilist arengut. Geselle- kasvamine ja arenemine sünonüümid.Tunnistab vähesel määral ka kultuurilisi mõjusid, kuid tema arvates kultuuri osa ei ole suur. Tema arvates noorukiiga 11-21 aastani. Eriti tähtis periood 11-16 aasrtat. Pikaajaliste uurimiste alusel (165 katseisikut) kirjeldab noorukite küpsemise iseärasusi. 11a.- algab organismi ümberkorraldumine. Muutub impulsiivseks, negativism, meeleolude vaheldumine. Mässab vanemate vstu. 12a.-suhtumine maailma veidi positiivsem, iseseisvumine perkonnast, suureneb eakaaslaste mõju. Peamised jooned: arukus, kannatlikkus, huumorimeel. Muretseb välimuse eest. Hakkab huvi vastassoo vastu 13a.- pöördumine sissepoole. Muutub introvertsemaks. Enesekriitiline, väga tundlik teiste kriitika suhtes
Järeleandlikkus kui isiksuseomadus Allumine Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele Klassika: Stanley Milgram'i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited Milgrami katse ülesehitus Vabatahtlik laboratooriumisse Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga Õpetaja silme all pannakase õpilasele külge elektroodid Instruktsioon: vale vastuse eest karistuseks elektrilöögid, mis algavad 15 voldist, iga järgmise vale vastuse puhul suurendatakse pinget 15 voldi võrra. Maksimum 450 volti. Õpilane (eksperimendis osaleja) reageerib elektrilöögile: algul (kuni
kõrvale. Tänapäevasemad variandid, kognitiiv-kätumuslikud lähenemised on selle puuduse ületanud. Kaudse e. sotsiaalse õppimise teoreetikutele on ette heidetud, et nad kaasasündinud eeldustele liiga vähe tähelepanu pööravad. Väga suur puudus see nüüd ka pole, sest isiksuse püsivust on senises psühholoogias tublisti üle hinnatud. W. Mischel’i “isik- olukorras” (person-in-situation) lähenemine on vähemasti niisama õigustatud kui püüd katseisikut oma “isiksuse varjamises” paljastada juhul, kui ta harvaesinevas uudses situatsioonis üllatavalt käitub (või vastupidi - rõõmustada, et “nüüd alles on ta oma tõelise isiksuse paljastanud!”, mida ju näiteks alkoholijoobest või ekstreemolukorrast vahel loodetakse). Tõsisem on etteheide, et õpiteooriad ei suuda näidata, kuidas õpitud käitumisviisid ühtseks isiksuseks integreeritud saavad. KOGNITIIVKÄITUMUSLIKU LÄHENEMISVIISI NÄIDE: ÜKS UURIMUS
vööd • Järeleandlikkus kui isiksuseomadus Allumine • Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele • Klassika: Stanley Milgram’i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile • Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited Milgrami katse ülesehitus • Vabatahtlik laboratooriumisse • Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli • Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga • Õpetaja silme all pannakase õpilasele külge elektroodid • Instruktsioon: vale vastuse eest karistuseks elektrilöögid, mis algavad 15 voldist, iga järgmise vale vastuse puhul suurendatakse pinget 15 voldi võrra. Maksimum 450 volti. • Õpilane (eksperimendis osaleja) reageerib elektrilöögile: algul
maailma erinevalt. Depressioonis olev inimene näeb hästi küll suurt plaani, kuid suure pildi detaile näeb ta üsna hägusalt. Selline järeldus ilmnes Ameerika teadlaste Julie Golomb´ ja ta kolleegide uurimustest Yale´i Ülikoolist. Näiteks ühes katses vaatasid 32 inimest arvutiekraani, mille peal liikusid hallil ja mustal taustal valged jooned. Inimesed said seda rohkem punkte, mida kiiremini nad joonte liikumise suuna ära arvasid. Kokku osales 32 katseisikut, millest pooled ei põdenud depressiooni, kuid pooled pidasid äsja depressiooni. Katses ei osalenud inimesi, kes eksperimendi sooritamise käigus oleks põdenud depressiooni. Mõlemad pooled said suure pildi lahendamisega peaaegu võrdselt hästi hakkama, kuid väikese pildi lahendamisega võttis rohkem aega nendel inimestel, kes alles äsja põdesid depressiooni ja püüavad sellest paraneda. Varem arvati, et
Depressioonis olev inimene näeb hästi küll suurt plaani, kuid suure pildi detaile näeb ta üsna hägusalt. Selline järeldus ilmnes Ameerika teadlaste Julie Golomb´ ja ta kolleegide 45 uurimustest Yale´i Ülikoolist. Näiteks ühes katses vaatasid 32 inimest arvutiekraani, mille peal liikusid hallil ja mustal taustal valged jooned. Inimesed said seda rohkem punkte, mida kiiremini nad joonte liikumise suuna ära arvasid. Kokku osales 32 katseisikut, millest pooled ei põdenud depressiooni, kuid pooled pidasid äsja depressiooni. Katses ei osalenud inimesi, kes eksperimendi sooritamise käigus oleks põdenud depressiooni. Mõlemad pooled said suure pildi lahendamisega peaaegu võrdselt hästi hakkama, kuid väikese pildi lahendamisega võttis rohkem aega nendel inimestel, kes alles äsja põdesid depressiooni ja püüavad sellest paraneda. Varem arvati, et
annaabi.ee 
