Kui ruumi on vähe, saab pelleteid osta ka 1525-kilogrammistes kottides ning kasutada katlamajas väiksemat mahutit. Siis peab nad aga ise väiksesse mahutisse kallama. Tavaliselt kasutatakse umbes 300-liitrisi mahuteid, millesse mahub vähemalt nädalajagu kütust. PELLETIKÜTE SUURTELE KATLAMAJADELE Soojuse suurtootjate pelletitarbimine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Ainult pelleteid põletavate katlamajade koguvõimsus on Eestis praegu 20 MW. Üha rohkem kohalikke katlamaju ehitatakse ümber fossiilkütustelt pelletitele. See aitab soojatootmisel raha kokku hoida ning on kasulik ka keskkonnale. Tänu puhtusele sobivad pelletid ideaalselt linnakatlamajadele. Eestis pakuvad pelletitootjad ka soojatootmisteenust võtavad enesele soojatootja rolli ning fikseerivad sooja hinna kuni kümneks aastaks. PELLETIKÜTUSE ENERGIASISALDUS JMS kütteväärtus 4,7 - 4,9 kWh/kg energiasisaldus ca 3 MWh/m3
Kuigi varasemalt on Kallastel olnud keskkatlamaja, siis hetkeseisuga on selle tegutsemine lõppenud ning katlamaja ruumides tegutseb autoremonditöökoda. Lõiguti on säilinud osa kunagi kasutuses olnud maa-alustest küttetrassidest, kuid nende täpne seisukord on teadmata. Eelduslikult on säilinud küttetrassi osad olulises mahus amortiseerunud. Linna administratiivhooned (kool, tervisekeskus, lasteaed ja linnavalitsus) omavad lokaalseid vedelkütust (kütteõli) kasutavaid katlamaju, mistõttu on igatalvised küttearved väga suured. Samuti on lokaalsed katlamajad ehitatud enamustesse linna kortermajadesse, kuid erinevalt linna administratiivhoonetest kasutatakse kortermajade kütmisel peaasjalikult kivisütt ja puitu ning õli kasutavad katlamajad on vähemuses. Kivisöe ja puidu kasutamisega kaasneb talvisel ajal ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tugev õhureostus. Olmejäätmed veetakse kogu valla ulatusest välja, eesti suurematsse prügilatesse.
Uue koostootmisjaama väljaantav elektriline võimsus saab olema 2 MW ning soojuslik võimsus 8 MW. Soojusega hakatakse varustama Paide linna, elekter läheb Eesti Energia võrku. Enefit Power and Heat Valka (90%): Enefit Power&Heat toodab täna Valkas soojust 2012. aastal valminud koostoomisjaamas. Tipukoormuse rahuldamiseks ja reservvõimsustena kasutatakse biokütusel ja kütteõlil töötavaid katlamaju. Valka uue biomassil töötava koostootmisjaama väljaantav elektriline võimsus on 2,4 MW, soojuslik võimsus 8 MW. KASUTATUD ALLIKAD 8 1) https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrienergia_tootmine 2) https://www.energia.ee/polevkivist-elektri-tootmine 9
Tegemist on järjekordse majanduspoliitilise otsusega, et läbi efektiivsuse säilitada küll senine heaolu, kuid täita ka Euroopa keskkonnakahjude vähendamise põhimõtteid. Renoveerimistoetusi väljastab KredEx nii era-, kui ka kortermajadele. Lisaks pakub ka EAS ettevõtetele erinevaid sarnaseid lahendusi tootmise efektiivsemaks muutmiseks. (Ibid) Olulisi samme on Eesti astunud ka seniste energiatootmisüksuste toetamiseks. Renoveeritud on suur hulk Nõukogude aegseid katlamaju ning kasutusele on võetud uued ning efektiivsemad tehnoloogiad. Euroopa lootustega vastuolulise, kuid Eesti jaoks tähtsa otsuse tulemusena otsustati toetada Eesti elektrijaamale uue üle 100 miljoni euro maksnud väävlipuhastussüsteemi soetamist. Tegemist oli kriitilise investeeringuga, et kohaneda 2012. jaanuaris jõustunud uus senisest 2,4 korda karmima väävliühendite õhku paiskamise kokkuleppega ning ilma investeeringuta oleks pidanud elektrijaama seisma panema. (Smirnov. I., 2012)
hakkepuitu. Hööveldamiseks kasutatakse kõrge kvaliteedilist nelikanthöövelpinki. Põhiliselt toodab firma erinevate profiilidega põranda ja voodrilaudu ning liistu, võimalikud on ka keerulised profiilid. 4) Hakkepuidu tootmine Hakkepuidu toomist alustas firma 1996. aastal, kasutades selleks Soome päritolu Farmi hakkurit. Toorainena kasutatakse puidujäätmeid: küttepindu, küttepuid ja raielankide jäätmeid. Hakkepuitu toodetakse aastaringselt, peamiselt varustatakse katlamaju. Kütteperioodil toodab firma hakkepuitu 1700-2000 tm haket kuus. Vastavalt vajadusele ja kokkulepetele on seda kogust võimalik kahekordistada. Hakkepuitu pakub firma koos transpordiga, kasutades veokit mahuga 70 m/3. Teenusena teeb firma ka puiduhakkurite terade ja lihtsamate höövliterade teritust. 5) Kaubaaluste valmistamine Firma valmistab tellimuse alusel ühekordseid kaubaaluseid, kasutades põhiliselt okaspuu materjali. Levinumad mõõdud on: 1000 x 1200 mm
kasutusmäära, sätestab maapõueseaduse ning turba maksimaalseks aastaseks kasutusmääraks on 2,65 mln tonni. Võttes arvesse turba märkimisväärset energeetilist võimekust, selle kohalikku päritolu, head kättesaadavust ning soodsat hinda, tuleb parandada võimalusi turvast kasutavate seadmete kasutuselevõtmise soodustamiseks. Turba kasutamist on piiratud katlamajades ning elektri- ja soojuse koostootmisjaamades, kuid leidub mitmeid koostootmisjaamasid ning katlamaju, mis turvast kasutavad (Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017). Looduskaitse arengukavas aastani 2020 öeldakse, et kuivendatud sood on tööstuse järel teiseks oluliseks süsihappegaasi emissiooni allikaks. Turba aastane juurdekasv on üle hinnatud ja tegelik aastane juurdekasv ei ole märkimisväärne, mistõttu loetakse turvast taastumatuks loodusvaraks. Jääksood on taastamata ja nende soostumisprotsesside
hüdrokülvil ja murumattide kasvatamisel. Turvas on leidnud ka mõningat kasutamist keemiatööstuses turbakoksi, söödapärmi ja vaha tootmisel. Taasiseseisvumisega on turba kasutamine kohapeal suurmajandite ja aiandite likvideerimisega vähenenud poole võrra. Uuesti seoses kütusekriisiga (hinnatõus ja rahapuudus, sest vedelkütuste osatähtsus soojamajanduses oli suur) tuli päevakorda turvas, kui kohalik ja suhteliselt odavam kütus. Linnad ehitasid katlamaju ümber turba kasutamiseks. Võeti suuri laene soojamajanduse arendamiseks (Tartus). Arengukavades nähti turba osatähtsuse kasvu energeetika bilansis. Masinaehitusfirmades konstrueeriti ja ehitati uusi tükkturba tootmise masinaid. Praegu kasutatavad turbamaardlad moodustavad ligikaudu 1% Eesti soode pindalast, ammendunud ja mittekasutatud turbavälju on ligikaudu 2% soode pindalast. 11. Eestimaal algas turba tootmine suuremas ulatuses 18. saj lõpul seoses mõisates viinapõletamise algusega
millele kohe uut kultuuri rajada ei saa. Kinnitallatud oksavall, osaliselt masinate rataste poolt purustatuna ja pinnasega segatuna, kõduneb 5...6 aastaga ja moodustunud koheval huumusel hakkavad tavaliselt kasvama kasetaimed. Kõvematel pinnastel, kus ilmtingimata pole vaja teha kokkuveoteele oksapatja, võib oksad kokku koguda (näiteks langi äärde hunnikutesse) ja lasta toota sellest hakkpuitu. Eestis on tegutsemas juba mitmeid hakkpuidul baseeruvaid katlamaju. Maailmas kasutatakse okste kokkukorjamiseks ka teist meetodit oksad kogutakse langi äärde hunnikusse ja spetsiaalse okstepakkimismasina abil pakitakse nad tihedatesse pakkidesse. Eeliseks on oksapakkide hõlbus vedu tavalise metsaveoautoga. Okste pakkimise meetod kogub järjest enam populaarsust Rootsis ja Soomes, aga ka mujal. 17. Laole esitatavad nõuded. Koht kuhu ladu rajatakse peab olema kuiv ja tasane. Talvel võib rajada ka märjale kohale, kuid pinnas peab olema hästi külmunud
on Baltimaades väga vähene, näiteks Eestis umbes 13 000 tonni aastas. AS Graanulinvest on asutanud koduturul pelletite müügiks tütarfirma AS Pelletiküte. Firmal on toodangu tarbijani viimiseks pelletite pneumaatilise peale- ja mahalaadimisega paakauto. Kuna pelletite tööstuslikud tarbijad ja katlamajad Eestis puuduvad, siis kavatseb AS Pelletiküte väiksematele asulatele pelletite asemel soojuse müümist alustada, ehitades selleks kuni 5 MW võimsusega katlamaju. Pelletite toodang ühe elaniku kohta on Eestis maailmas suurim, aastal 2010 oli see 292 kilogrammi inimese kohta. 2007. a toodang oli 289 kilogrammi elaniku kohta ja kogutoodang moodustas Euroopa pelletitoodangust 7% (allikas: www.pelletsatlas.info). AS Rait AS Rait alustas tegevust 1991.a., ostes Tartu lähedal Reolas väikese ja vanamoodsa saeveski. Täna on neil kaks saeveskit, Viiratsi Saeveski (koos AS Lemeksiga) tootmisvõimsus on 100 000 m3 ja Aegviidu Saeveskil
annaabi.ee 
