8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku. Katkul ei olnud nii viljakad maad, kui Kõrbojal. Katku pinnas oli kuivem. Katkul olid ilusad maad. 2. Villu sattus sellepärast vanglasse, kuna tappis inimese. Omal väitel ta kaitses Eevit, kuna see mees tüütas teda.( Künka Otto). 3. Katku Jüri suhtub Villusse põlgavalt, kuna Villu tegi alati oma tahtmist mööda. Ehitas kivist hooned, keldri. Läks lõhkuma kivimäele. Jüri ütles, et ta ei oska kunagi midagi õieti teha, ainult pahandustesse sattuda. 4
masendav. Miks? Teose peategelane Katku Villu on hea südamega ja töökas mees, kuid kellel ei lähe elus kuigi hästi ning keda saatus väga ei hellita. Tänu äkilisele iseloomule on ta kaotanud palju väärtuslikku aega oma elust. Ta oli noorena metsas jooksnud ja silma kaotanud, hiljem purjus peaga naise pärast inimese mõrvanud ning selle eest vangis istustunud. Vanglast vabanedes oli Villu endasse tõmbunud ja hoidis inimestest eemale. Ta tegi Katkul kõvasti tööd, et minevikku unustada ja omamoodi eluga edasi minna. Kuid edevus ja alkohol viisid selleni, et ta plahvatuses käe kaotas ja peale seda oli ta täiesti sant ning peaaegu töövõimetu. Nii teiste kui ka enda jaoks ei olnud ta enam täisväärtuslik inimene. Temast hoiti meeleldi eemale, sest seal, kus oli Villu oli alati riid ja tüli. Villu elus oli ka armastust ja unistusi. Tema südames oli Kõrboja perenaine Anna, kuid kelle ettepanekust tulla tema majja peremeheks
1. Millega teos algab? Teos algab sellega, kuidas sulane Jaan sõi mõisa sahvris seepi ja jäi sellest haigeks ning kuidas rehepapp ta sellsest välja aitas. 2. Miks arvasid külainimesed, et sulane Jaan on lollakas (too mitu näidet)? Sest ta sõi seepi, 3. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Tema kratt oli tehtu lumest, ning ta kratt teadis palju rohkem kui teised kratid. 4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud mõisaga seotud inimesi. 6. Iseloomusta Imbit ja Ärnit.
ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval täis peaga kive laskma läinud Villu jääb sandiks, varemalt oli ta ühest silmast pime, Anna torkas tal selle ühe silma välja, tahtmatult, nüüd oli tal käsi kah haige ja teine silm ei näe ka eriti hästi. Ühel hetkel hakkas Villu mõtlema, kas ta sobib Katkule, sellisena? Ja ta jõuab järeldusele, et ei sobi, ta laseb end maha. Ning tema isa ja ema olid
ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval täis peaga kive laskma läinud Villu jääb sandiks, varemalt oli ta ühest silmast pime, Anna torkas tal selle ühe silma välja, tahtmatult, nüüd oli tal käsi kah haige ja teine silm ei näe ka eriti hästi. Ühel hetkel hakkas Villu mõtlema, kas ta sobib Katkule, sellisena? Ja ta jõuab järeldusele, et ei sobi, ta laseb end maha. Ning tema isa ja ema olid
tuleks Kõrbojale. Kuid Villu ei vasta midagi sellele, kuigi Maret ütles, et ta võib võtta Eevi ja oma poja siia kaasa. Kuid Villu läks koju ja lasi end maha.. enne seda rääkis ta Maretile, kuidas ta paremast silmas pimedaks jäi.. ja Maret tundis end nüüd eriti süüdi. Eevi ema suri samal päeval, millal Villu ja ka Kõrbojal olev koer suri ära. Seal kus koer ära suri(Pingi all) pani uus pink ja selle alla maeti koer. Maret läks vaatama, miks Katkul koer nagu hull hulub. Sinna jõudes sai ta teada, et Villu oli surnud. Villu ema süüditas teda, et Villu end maha lasi, kuid Villu isa arvas, et enese tapmine oli kõige mehisem tegu tema elus, kui selle-eest loll, et ta vastu ei võtnud peremehe kohta Kõrbojal. Kui Maret hakkas edasi liikuma, siis märkas ta Eevit oma pojaga. Ta kutsus Eevi omale tallu. Nii sai Kõrboja omale ka pereme Villu poja.
Peategelane on Katku Villu, kellel ei lähe elus kuigi hästi ning keda saatus väga ei hellita.Kõik teavad, et elu, armastus ja surm on kuidagi ühenduses, kuid kas need seda ka Villu jaoks olid? Katku Villu oli 29aastane mees, kes noorena metsas endal silma peast jooksis ning hiljem purjus peaga naise (Eevi) pärast inimese mõrvas ja selle eest aasta vangis istus.Vangla kasvatas Villust tööka inimese, mistõttu ta sealt vabanedes Katkul aina töötama ja kive lõhkuma hakkas, millest ta nii pöördesse sattus, et edevuse ja purjus pea tõttu endal käe otsast plahvatas.Peale seda oli ta täielik sant ja peaaegu et töövõimetu, mistõttu ta uhkus ei lubanud Kõrboja perenaise Anna kutsele Kõrbojale peremeheks minna jaatavalt vastata ning tappis end.Anna ei tahtnud Kõrbojale kedagi peale Villu peremeheks, kuid kuna kuna armastuses loeb kindlasti ka inimeste soontes
kirikus käinud ja Jumalale näidanud, et nad teda austavad. Ta ütles, et inimesed suhtuvad Jumalasse valesti. Nad teavad, mis on patt, kuid ei hoidu neid tegemast. Nad teevad pattu ja siis kui viitsivad, lähevad armu ja halastust küsima. Kuid Jumala juures peab olema kogu aeg, tihti peab käima kirikus, siis on see alles tõeline asutus Jumala vastu. Kahjuks ei ole raamatus mainitud kas inimesed tõesti nii palju pattu tegid või kas linn oli räpane, aga kindlasti oli katkul mingi põhjus, miks ta levima hakkas. Midagi ei juhtu ilma põhjuseta. 4. 4)Rieux püüdis olukorda kõigest väest parandada. Kuid õige pea oli ta ükskõikne ja automaatselt diagnoosis patsientidele katku. Lõpuks ta ei lootnud enam tulevikku, vaid tegi seda, mida ta tegema pidi. 5. 5)Tarrou oli salapärane mees, kes oli väga rikas ja tuli täiesti põhjuseta sinna linna. Tarrou arvates kandis iga inimene endas katku, aga see väljendub ainult siis kui inimene kardab seda
Kas tõesti Anna tuleb ja jääb,ning hakkab perenaiseks? Kõrboja vajas uusi inimesi,lapsi,naisi, noori mehi. Muidu rohtuvad põllud ja rägastuvad heinamaad. Reaalne Kõrboja oli väga halvas seisus ,elamumajas on vihmavesi palgivahel mädaniku sünnitanud,katus laseb läbi,viljapuuaiast on järele jäänud vaid riismed,aiasaadused on nakatunud ja rohkem ussi süüa kui inimese. Elumajad on ripakil ja aastatega vaid mädanenud ja viletsaks muutunud. Villu aga murdis Katkul tööd teha. Kunagi polnud ta mõelnud,et Katkul nii palju töid ja tegemisi oleks. Ja kuigi Villu tegi palju tööd,tundis ta, et väheks jääb.Peab rohkem ja rohkem tegema. Ema hakkas muretsema, et Villu enesele liiga ei teeks,kuid isa oli rahul. Esimest korda elus tundis Villu,et on tulevane Kõrboja peremees. Vanasti arvas ta, et vend Juhan on selleks sobilikum. Poleks tollel päeval Villu oma silma peast jooksnud, oleks ehk temagi rahus puhanud. Kuid nüüd on palju vaja
Villu päris pimedaks silmist ei jää palub ta Villut Kõrbojale peremeheks, kuid Villu enesehinnang ei luba Kõrbojale sandist peast tulla, sest kellele ikka santi vaja on. Anna palub ikka Villut kuid Rein on absoluutselt vastu sellele, et Villu Kõrbojale peremeheks tuleks ning Villu läheb Eevi juurde kes nüüd ema surma tõttu oli sunnitud saunas koos oma pojaga elama ning palub Eevit et too tuleks Katkule perenaiseks. Kuid Villu vanemad on Eevi vastu sest Eevi oli kunagi Katkul teenjatüdruk olnud ning see et temast nüüd Katku perenaine saab, on Katku rahva silmis häbistav ning mitte lubav. Armuvaludes ei pea aga Villu närvid vastu ning ta teeb enesetapu. Anna otsustab peale Villu enesetaputeadet Kõrboja plaanid lõplikult maha jätta ning tagasi linna kolida. Teel kohtub ta Eeviga ning palub Eevit tulla Kõrbojale elama, ära sealt saunast. Reinule seletab ta, et Eevi pojast kasvab tubli uus Kõrboja peremees ning nad kasvatavad koos
Seejärel otsustas Anna, et Eevi ja ta poeg tulevad Kõrbojale elama. Saavad toa, kasvõi Madli oma. Anna valis Kõrbojale peremeheks Eevi poja Villu. Tegelaste iseloomustused: Villu: Töökas, kohati sant, tahtejõuline( olid unistused ja tahtis neid ellu viia), joomamees, tugeva iseloomuga(pärast haiglat), jäärapäine(ei andnud järele ning lõhkus kive edasi ka peale seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. * Elas Katkul Anna: Pikk preili, kindla haridusega, abivalmis, kindla eesmärgiga( Villu Kõrbojale( tahtis Villut, kuid Villu Kõrbojale ei soovinud ) ) * Tuli linnast Kõrbojale Rein: Eelarvamustega( Ei taha Villut Kõrbojale ), unistav( raamatust lk. 31), kannatlik(premehe suhtes lk 26), illusioonidega(mõtles ideaalse Kõrboja peale) * Anna isa Jüri: Otsekohene( Ei pea Villut meheks), oma arvamustega( Kivimäe suhtes ), ei näita välja
osati ka sauna Eevi pärast. 3. Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. . Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga.Tema elukäiku mõjutas väga tema lapsepõlv. Kord Annaga heinapõllul joostes puudutas tema silma oks. Ta jäi oma silmast ilma. Samuti mõjutas teda aastapikkune vanglakaristus. 4.- 5. Villu ehitas keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval läks Villu täis peaga kive laskma kivimäele. Ta tahtis näidata Annale kuidas ta dünamiitidega kivid taevasse laseb. Tal läks midagi nässu ja kivi plahvatas enne kui Villu oli jõudnud end ära peita. Ta jäi sandiks, varemalt oli ta ühest silmast pime, nüüd ei olnud tal enam kätt ja teine silm nägi ka väga halvasti. 6
Annaga olid nad lapsepõlves head sõbrad olnud ja Anna pärast oli Villu oma ühe silma peast jooksnud. Nüüd kui Anna oli sirgunud preiliks ja linnas õppinud ei tahtnud lihtne Villu teda näha. Ta ei tahtnud üldse kedagi näha, sest kõik oleksid talle vangisistumist meelde tuletanud. Selle asemel hakkas teda huvitama Katku, tema isa talu. Varem ei huvitanud see teda üldse. Nüüd tahtis ta ise töös kaasa lüüa ja Katkul midagi paremaks muuta. Villu oli väga kangekaelne ja sellepärast juhtuski, et ta hakkas Kivimäel kive õhku laskma. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks teha, et sinna põllud rajada. Teised ütlesid talle, et ärgu ta seda tehku, sellest sünnib ainult tüli ja pahandust. Samal ajal sai Kõrboja endale uue perenaise. Vana Rein oli Anna sellepärast koju kutsunud, et ta tahtis talu kogu täiega temale anda. Algul ei tahtnud Anna kohta vastu võtta, kuid lõpuks võttis ikka
Talupojaromaan, armastusromaan, sest kõik sündmused saavad alguse armastusest. Kõik vihjeline armastuse suhtes. Ei Anna ega Villu isa pole õiged peremehed. Lootus, et Eevi pojast saaks uus ja sobilik peremees. Anna isa pigem unistaja ja ei teinud midagi Kõrbojal ära. Villu isa oli kõigi uuenduste vastu. „Kõrboja peremees“ Tegevusaeg, koht: esimese Eesti Vabariigi alguskuud, 1918. aasta varakevadest varasügiseni. Tegevus toimub külas, kahes metsatalus: Katkul ja Kõrbojal. Lühikokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Teda ootavad koju perekond ning Eevi ja tema poeg. Kaua ei leia tormakas külapoiss oma kutsumust. Tegutseb läbimõtlematult, libastub seiklustesse. Olles lapsepõlves kaotanud ühest silmast nägemise, jääb ta kivisid õhates ka teisest silmast pool pimedaks. Anna kutsub teda Kõrbojale peremeheks, kuid Villu arvab, et ta ei ole vääriline sellele kohale. Teose lõpus
Mina küll kunagi ei hakka uuristama jalajälgi ega mõtlema sellest kellele need küll kuuluda võivad. Võib- olla sellepärast see mind äkki nii huvitavama hakkaski. Raske seletada aga lõpuks jõudsin selleni välja, et need jalajäljed kuulusid naisele ja koerale. Lapsepõlve sõbra Kõrboja Anna ja tema vigase koera Mousi jäljed. Katku Villu murdis tööd teha, ta murdis tööd niisuguse jõu ja püsivusega, et esimene kord elus isagi temaga rahul oli, sest veel kunagi polnud Villu Katkul nõnda tööd teinud. Villul oli ka olnud vend Juhan, kes sai sõjas surma. Alati oli olnud isa tema üle uhke. Ma sain sellest põhjusest aru, miks nende isa Juhanit rohkem austas. Villu oli ju vangis istunud. Kuid siiski tuleks mõlema poja üle uhke olla. Villu küll rüsis tööd teha aga ta tegi seda Kivimäel. Kive togides, neid lõhkudes. Ehitas isegi uue keldri. Seda tööd tehes sai ta alati kõigest mõelda. Seal oli nii rahulik. Hakkas lähenema jaanipäev
Jah, selle ajani magatakse, ja see on lohutuseks, sest rahutu südame suurimaks igatsuseks on armastatud olenidga lakkamatult koos olla, või kui tuleb lahusoleku aeg, siis matta see olend unenägudeta unne, millest ei tahaks ärgata enne jällenägemise päeva. Päike ja katk tuhmistasid kõik värvid ja peletasid minema rõõmu. ,,Ma olen liiga kaua töötanud haiglates, seepärast ei saa kollektiivne karistuse idee mulle kuidagi südamelähedane olla."---,,....,et katkul on oma hüved, et ta avab silmad, paneb järele mõtlema." --- ,,Kui saa aganäed häda ja valu, mida katk toob, siis peab olema hullumeelne, pime või argpüks, et temaga leppida." Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta. Ja igast maailma äärest, tuhandete kilomeetrite tagant katsusid tundmatud vennalikult hääled
operatsioonide ja ravimismeetodite kohta on avaldatud ning hiljem ka tõlgitud väga mitmetesse keeltesse. Uurimustöö nimi on Chirurgia magna ning see valmis 1363. aastal Avignonis. Sellest sai väga oluline teos meditsiinis järgmise 200 aasta jooksul.2 Katku olemus Üks katkuesinemisvormidest on muhkkatk, mis levis kirbuhammustusega. Kirp sai endale bakteri ning vajas võõrustajat, kelleks olid rotid ja ka inimesed. Bakter, mis hakkas Aasiast levima on Yersinia pestis. Katkul oli kolm esinemisvormi- muhkkatk; bakter, mis tekitab sepsise ja kopsukatk. Kopsukatk levib õhu kaudu otse kopsudesse ning kui ohver köhatab, hakkab viirus aktiivselt levima. Muhkkatk oli kõige levinum kõigist kolmest. Muhkkatku peamiseks sümptomiks olid muhud lümfisõlmedes, samuti palavik, köha, oksendamine ja iiveldamine. Peale nakatumist inimene piinles umbes 8 päeva ja üldjuhul suri. Vähesed suutsid selle välja ravida. Kopsukatk oli teine kõige levinum ning sümptomid
(moodustab 95% juhtudest). Harvemini võib areneda kopsuvorm eoste sissehingamisel. Haruldaste juhtude hulka kuulub antraksi soolevorm saastunud loomaliha söömisel. Siberi katk ei levi inimeselt inimesele. Uueks nähtuseks on siberi katku haigusjuhtude esinemine süstivatel narkomaanidel tingituna saastatud uimastite tarbimisega. Spooride sattumisel inimorganismi veenisiseselt võib kujuneda sepsis ehk veremürgitus. 9 Haigusnähud Siberi katkul on kolm vormi: naha-, soole- ja kopsuvorm. Nahavormi korral ilmub pärast nakatumist 3-5 päeva jooksul nahale valutu sõlmeke, mis muutub sissetõmbunud keskkohaga vesivilliks. Haigusele on iseloomulik suure villi ümber tekkivad väikesed villid. Villid lõhkevad ja 24-36 tunni jooksul tekib nahal villidega ümbritsetud haavand, mis kattub iseloomuliku pruunjas-musta koorikuga. Haavand ei ole valus, mäda sealt ei eritu. Pärast ravi alustamist kuivab haavand 1-2 nädalaga ja koorik eraldub
13 3. TEOSE ANALÜÜS ,,Kõrboja peremees" See on romaan saatuslikust ja traagilisest armastusest. Katku Villu ja Kõrboja Anna saatusliku armastuse algus oli ammusel teismelise eas. Möödus palju aastaid , kui nad ei kohtunud või isegi vältisid üksteist. Annast sai liinas veedetud ajaga haritud naine . Kõrbojas kutsuti Annat preiliks. Villu äritses sellle aja sees , üritas Katkul majandust reformida, lõi kakluses teise mehe maha ja istus vangis, olles jätnud ennast ootama Kuusiku sauna Eevi koos pisikese ka Anna, kellele isa tahab Kõrboja suurtalu juhtimise üle anda. Anna hakkab Villuga uuesti tutuvust uuendama, Villu uuendab suhteid Eeviga. Anna pole Villu vastu ükskõikne, kuid ta ei näita seda välja. Kirjandus uurijad on seletanud Villu kaksikpidiseid tundeid Anna vastu püüdega hoida kõrvale oma saatusest.
Terror töökojas, vabrikus, koosolekusaalis või massidemonstratsioonidel saavutab alati edu, kui talle ei vastandata samatugevat terrorit. Siis muidugi tõstavad sotsiaaldemokraadid kohutavat ulgumist. Nemad, olles alles hiljaaegu eitanud igasugust riiklik-ku võimu, pöörduvad nüüd selle poole abi saamiseks ja saavutavad taas jälle midagi: "kõrgemate" ametnike seast leia-vad nad eesleid, kes aitavad sellel katkul võidelda oma ainsa tõelise vastase vastu, kuna need eeslid loodavad niiviisi eneste suhtes sotsiaaldemokraatide silmis ära teenida mõningast heatahtlikkust. Seda, millist muljet jätab edu laiadele massidele, kui sotsiaaldemokraatide pooldajatele või vastastele, võib taibata ai-nult see, kes tunneb rahva hingeelu mitte raamatute vaid elava tegelikkuse järgi. Sotsiaaldemokraatide pooldajate ridades võetakse saavutatud võitu vastu kui tõendit tema
annaabi.ee 
