Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni. Kasutades alg- ja lõpp pikkuseid, saime leida erinevate materjalide katkevenivuse. Samuti leidsime arvutuse teel materjalide tugevuspiiri (Rm) ning panime kirja ka tingliku voolavuspiiri(Rp). Ülejäänud andmed tabeli täitmiseks saime graafikult. JÄRELDUSED Erinevad materjalid on erineva tugevusega. Katsetest sai järeldada, et osade materjalide voolavuspiir oli suurem kui teistel, mõni materjal purunes kohe ilma venimata. Samuti oli ka materjale, mis ei purunenudki lõplikult, vaid lihtsalt ületasid voolavuspiiri.
eemaldamist kujumuutused säilitada. b. Materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. c. Materjali võime purunemata taluda pinget. d. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. e. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Vali üks: a. Katkevenivus on sitkusnäitaja b. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm² ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. c. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. d. Katkevenivus on tugevusnäitaja Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Vali üks: a
3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 8. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 9. Mis on sitkus? Materjali võime purunemata taluda koormust 10
A. Katkeahenemine on nii plastsus kui ka sitkusnäitaja B. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides C. Katkeahenemine on plastsusnäitaja. D. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused Score: 6/6 9. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Student Response Feedback A. Katkevenivus on tugevusnäitaja B. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega C. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 (ruudus) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. D
protsentides b. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused c. Katkeahenemine on plastsusnäitaja. d. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja Score: 6/6 Küsimus 9 (6 points) Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 (ruudus) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. b. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega
protsentides b. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused c. Katkeahenemine on plastsusnäitaja. d. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja Score: 6/6 Küsimus 9 (6 points) Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 (ruudus) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. b. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega
Score: 2,1/3 8. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response A. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured v B. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemisko C. Katkeahenemine on plastsusnäitaja. D. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja Score: 0/3 9. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Student Response A. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 (ruudus) ja saa B. Katkevenivus on sitkusnäitaja C. Katkevenivus on tugevusnäitaja D. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine p Score: 3/3 10. Kus kasutatakse plastsusnäitajaid? Student Response 1. Materjali keevitatavuse hindamisel 2
Küsimuse tekst Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Vali üks või enam: 1. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 2. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused 3. Katkeahenemine on plastsusnäitaja 4. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Vali üks või enam: 1. Katkevenivus on tugevusnäitaja 2. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm² ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. 3. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 4. Katkevenivus on sitkusnäitaja Küsimus 7 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Vali üks või enam: 1
Tõmbetugevus: Tõmbetugevuse katsetulemuste põhjal saan öelda, et kõige suuremat jõudu materjali purunemiseks nõudis teras, sellele järgnesid komposiidid, plastid ning polüestervaik. Plastidest talus suuremat jõudu PMMA, komposiitidest komposiit X. Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20. Katkevenivuse näitaja oli suurim ABS-il (57%), millele järgnes teras C20 (14%), kusjuures, terase pikenemiseks võtsin enda mõõdetud tulemuse, kuna tabelis antud pikenemine oli kogu teimiku suhtes (tabelis antud pikenemist arvestades oleks katkevenivus olnud 47%). Katkevenivus oli kõige väiksem polüestervaigul (2%), komposiitide X ja II puhul oli see vastavalt 6 ja 5 protsenti, PMMA-l 12%. Tõmbetugevuse katsetulemusi analüüsides võib öelda, et igal materjalil on oma head ja halvad
Student Response A. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaj B. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused C. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides D. Katkeahenemine on plastsusnäitaja. Score: 0/3 9. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Student Response Student Response B. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 (ruudus) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. C. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega D. Katkevenivus on tugevusnäitaja Score: 3/3 10.
Score: 3/3 8. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response A. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja B. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides C. Katkeahenemine on plastsusnäitaja. D. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused Score: 3/3 9. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Student Response A. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega B. Katkevenivus on tugevusnäitaja C. Katkevenivus on sitkusnäitaja D. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 (ruudus) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. Score: 3/3 10 . Kus kasutatakse plastsusnäitajaid? Student Response 1
828,7; 475,1 10,7 _ _ _ _ Malm 203.1 _ 2947,2; 10,6 420 240 2505,2 Vastata küsimustele 1. Mis on tõmbepinge, kuidas seda määratakse? Tõmbepinge on pinge mis rakendatakse kehale tõmbamisel. Rakendatakse tõmbeteimil voolavuspiiri, tõmbetugevuse, samuti ka materiali plastsusomaduste määramisel, katkevenivuse ja katkeahenemise määramisel. Tugevusomadused antakse pingeühikutes- Mpa. 3. Missugust materjali omadust iseloomustavad tõmbetugevus ja voolavuspiir? Tõmbetugevus iseloomustab tugevusomadusi(voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), ja samuti ka materjali plastsusnäitajaid(katkevenivus ja katkeahenemine). 5. Mida kujutavad detailides pingekontsentraatorid, kuidas mõjutavad need detailide tugevuse ja plastsuse omadustele?
Tõmbetugevus Määratakse silindriliste katsekehadega- metallid Määratakse ristkülikuliste ristlõikega katsekehadega- plastmassid Sitked materjalid enne purunemist omavad voolamis piiri ja katse kehas tekib kaev, koormise edasisel suurenemisel katsekeha puruneb(kaelakohast). Purunemisel maksimaalne jõud määrab pinge mida loetakse pinge Rm materjali tugevuseks. Rm=Fmax/S (N/mm2) Katsekeha pikenemist määratakse suhtelise katkepikenemisega. Mõõtes alg- ja lõpppikkuse võime kirjutada katkevenivuse valemi A=-L-L 0/L0*100% Väände tugevus määratakse analoogselt painde tugevusele, väände momendi kaudu ja vastupidavus momendi kaudu. Dünaamilised tugevused määratakse materjalidele, mis peavad vastupidama löögilisele ja pulseerivale koormisele Löögisitkuse tugevus- määratakse löögipendli abil. Pinnakõvaduse määramine -kuulub mitte purustavate katete liiki. -määratakse materjali pinna deformeeritavuse põhimõttel, sell eesmärgil kasutatakse
tähtaega. Kestustugevuse nähtus sunnib registreerima kõrgel temperatuuril töötava seadme tööaega. Koormamiskiiruse mõju: Deformeerumiskiiruse suurenedes sama materjali käitumine muutub. Elastset deformeerumist väljenduva sirgjoone kulg jääb samaks, kuid plastse deformatsiooni arenemine pidurdub ja platse materjali tõmbediagramm hakkab lähenema hapra materjali omale. Tõusevad nii voolepiir kui ka tugevuspiir koos samaaegse katkevenivuse vähenemisega. Vahelduvkoormuse mõju: Sageli mõjuvad konstruktsioonielementidele (masina – ja sõidukidetailidele) sellised koormused, mis tekitavad ajas muutuvaid vahelduvpingeid, millega kaasnevad vastavad vahelduvmoonded. Pinge paljukordsel vaheldumisel võib element hapralt puruneda tugevuspiirist märksa madalama pinge juures. Soodsates tingimustes põhjustab vahelduvpinge materjalidefektidega seotud mikropragude arenemist, mis võib viia makroprao tekkele
euronormide järgi 4 rühma: - EN 499 - legeerimata ja madallegeerterastele, - EN 1599 - kuumustugevatele terastele, - EN 757 - kõrgtugevatele terastele, - EN 1600 - roostevabadele ja kuumuspüsivatele terastele. Elektroodide tähistuse näide: ISO 2560 E 51 3 B 160 2 0 H ISO 2560 - ISO standardi number (mittelegeer- ja madallegeerterased), E - käsikaarkeevituselektrood, 51 - õmblusmetalli tõmbetugevus 51...65 kgf/mm2, 3 - õmblusmetalli katkevenivuse ja purustustöö tunnusnumber löökpaindel (etteantud temperatuuril), katkevenivus 24% ja purustustöö -20ºC juures 27J, B - elektroodikatte tüüp, aluseline kate, 160 - elektroodimetalli väljatulek 160%, 2 - kõik keevitusasendid, v.a. ülalt-alla, 1- kõik asendid 3- Pa, Pc, Pf asendid 4- PA, PE, asend [soovitatakse ( ülespidi vann-V ja allapoole vann asndis )] 0 - vastupolaarne alalisvool, H - Keevismetalli madal H2 sisaldus. Elektroodide ja keevitusparameetrite valik
Algristlõike- pindala A0 Algmõõte- pikkus L0 A Kaela teke F Mõõtepikkus peale katkemist L a) b) Sele 2.4 Katkevenivuse määramine. a) b) Survekatsed Tõmmekatsed Sele 2.5 Katsekeha purunemispilt. a) sitke (plastne materjal), b ) habras materjal. 12 Väsimusteim Konstruktoripraktikas esinevad sagedamini vahelduv-korduvad (tsüklilised) koormused,
teimikuid: - V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, soone ümardusraadius 0,25 mm, - U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm. Katsetamine löökpaindele toimub löökpend- liga. Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. Selleks kulutab osa pendli energiast. Sele 1.4. Katkevenivuse määramine -9- Kulutatud energiat (teimiku purustamiseks 55 10 a kulutatud tööd purustustööd) tähistatakse järg- miselt: R 0,25
annaabi.ee 
