docstxt/12361068965852.txt
enam sinna ilmuda.22. mail 1888 oleks 5 aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75- aastaseks. Selle aastapäeva puhul avaldas Nietzsche raamatu nimega „Wagneri juhtum. Muusikuprobleem“.Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt.1901. aastal ilmus Nietzsche „Võimutahe“ („Der Wille zur Macht“), raamat, mida ta tegelikult ei kirjutanud, vaid mille konstrueerisid nn järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Heinrich Köselitz.1908. aastal oleks Nietzsche saanud 64- aastaseks. Samal aastal ilmus tema autobiograafia „Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse“. Allikad: http://et.metapedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche http://www.hot.ee/i/indrme/niet.htm konspekt Freud Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja
nüüd huvitas neid ainult see mis teisigi, nende ideed olid kõige üldisemat laadi. Katku tippstaadiumis oli olukorda kirjeldatud tõelislt süngelt ja muserdavalt. Staadionitele pandi telgid, kus saaks inimesi ravida. Inimesi maeti juba öösiti, nad lihtsalt visati kraavidesse. Toiduvarud hakkasid lõppema. Kohvikutes võis märgata silte, millel oli kirjas, et kohvi pole või paluti kaasa võtta oma suhkur. Kahtlemata oli üks emotsionaalsematest katkenditest see, kui Orthoni poja peal katsetatakse seerumit, kuid ta sureb. Kirjeldatakse väga detailselt, kuidas laps võitleb oma elu nimel, ta oigab ja nutab. Ta üritab kõigest väest ellu jääda, kuid see ei õnnestu. Sel hetkel võis märgata ka Rieux’ murdumist, ta ei suuda sellist ebaõiglust kannatada. Samuti oli üheks meeldejäävaks stseeniks see, kui ooperilaulja suri laval keset esitust. See näitas elu karmi reaalsust – katk lihtsalt võtab oma ohvrid aega ja kohta valimata
kunstnik Silver Vahtre Valge Daami osas Annika Mihkelson 2003 ,,Legend Valgest Daamist" Libreto Andreas W, lavastaja Jarmo Karing, muusika Sen & Max ja ansambel Melotrap, kunstnikud Piret Räni ja Andres Rattasepp Valge Daami osas Karin Rask (Läntsim) 2004 "Valge Daam" Lugu ja lavastus Ago-Endrik Kerge, kunstnik Liina Pihlak, muusikaline kujundus Viive Ernesaks, koreograaf Janek Savolainen 2005 "Valge Daam läbi aegade" ehk kontsertentendus parimatest katkenditest 1979-2003 2006; 2007 "Võõras" Lavastaja Andres Lepik, käsikiri Peeter Volkonski, muusika: viisid Creedence Clearwater Revival, laulutekstid Peeter Volkonski, live esitus ansamblilt Melotrap, kunstnik Priit Pangsepp Valge Daami osas Marin Mägi 2008; 2009 "Legend Valgest Daamist ehk saamise lugu" Käsikiri Paul Kilgase ainetel ja lavastus Indrek Pangsepp, muusikaline kujundus Arno Suislepp ja Sirje Kaasik, kunstnik Erno Võsa, kostüümikunstnik Margit Saarsoo (http://www.haapsalulinnus
mõttemaailma. Paljud piibliväljendid muutusid rahvapärasteks vanasõnadeks (Vahtre 2000). Piiblit ei jaksanud või ei pidanud oluliseks osta iga eestlane. Võttis aega, enne kui see jõudis igasse peresse. Seevastu 18. sajandi teise aastakümne lõpus ilmuma hakanud odavad talurahvakalendrid saavutasid märksa laiema leviku. Peale Peale kalendaariumi sisaldasid need veel nn. kalendrisaba, mis esialgu koosnesid Piibli katkenditest, hiljem aga venisid pikemaks ja hakkasid sisaldama mitmesuguseid, enamasti õpetliku sisuga kirjatükke. Esimesena hakkas kalendreid välja andma Tallinnas trükkal Jakob Köler. 5 Tema alustatud kalendrisari jäi ainsaks eestikeelseks peaaegu terve 18. sajandi jooksul (Vahtre 2000). Esimene talupoegadele mõeldud juturaamat oli lõunaeestikeelne. Selle avaldas 1737 Urvaste pastor. Siiski ei kujutanud tema jutustused ega teised sellelaadsed väljaaanded
Repin jälgis kuidas Tolstoi tegi väsimatult tööd kuni õhtuni. Ta kiitis Tolstoi vastupidavust ja püüdlikust ning maalis temast ka pildi ,,Tolstoi Kündmas". Tolstoi sundimatutest vestlustest kirjutas Vinogradov ja Veressajev. Tolstoi lahkusest kirjutas Sergejenko ja Kuzminskaja. Sergei tööle pühendumusest kirjutas Pasternak ja Tolstoi öeldud tsitaate ning tema suhtumist kõigesse ja kõigisse tõi välja Goldenweiser oma katkenditest. Tsitaadid: · ,,See on ju lihtsa inimese eriline kõlbeline seisund. Ta rahuneb, toibub, kahetseb paljusid vigu; selle aja sees ärkavad kõik tema vaimu- ja hingejõud ning on nõrgale tahtele ja saamatusele heaks ravimiks." Lk 24 · ,,Kõige halva tagajärjeks, mida inimene teeb, on kogu see kannatus, mis ei tule inimestelt, vaid jumalalt ja mida ka Anna Karenina tunda sai." Lk 31
G. Genette: intertektsuaalsuse liigid Intertekst- tsitaadid, võõra teksit jäljed,vihje võõrale tekstile-allusioon Paratekst-põhiteksti ümbritsev abitekst, epigraafid(illustratsioonid) (annutatsioon(lühikokkuvõtte) Metatekst-kriitilised,kommenteerivad artiklid, silub ilukirjanduslikule tekst teed Arhitekst-teksti tüübi v zanri määratlus,laulud Hüpertekst- olemasolu sõltub originaaltekstist- paroodia, pastiöhe?-teiste tekstide katkenditest koostatud tekst Genette'i hüpertekstid Transformeerivad: mänguline (paroodia), satiiriline (travestia), tõsine (transpositsioon) Imiteerivad: mänguline (pastiche), satiiriline (sarz), tõsine (võltsing) 5.Narratoloogia e jututeooria, ühendab psühhe,teadlasi,kino jne, palju laiem kui lissalt kirj teksti haru,tnp narratoloogia algas muinasjutu uurimisest Vladimir Propp "Võlumuinasjutu morfoloogia" (1928; ingl. 1958)
Transformatsioon Paroodia Travestia Transpositsioon Imitatsioon Pastiss Sarz Võltsing Paroodia on stiili muutumine ilma süzee muutumiseta. Transpositsioon on tõsise teksti muutumine, terve teksti transformatsioon; teksti süzee ülekandumine teise aega ja ruumi, nt Joyce'i Ulysses või Romeo ja Julia ekraniseering Leonardo di Caprioga. Pastiss on väära teksti katkenditest kokkupandud tekst. 11. Luuletekst. Rütm ja meetrum. Värsisüsteemid Luulekeele tunnuseks on värss. Vabavärss, kus puudub riim ja rõhulisus. Värss kr k rida, ld k pööre, tagasipöördumine luulerea algusesse. Vanagermaani rõhulises luules oli värsile toeks alliteratsioon (vokaalide kordumine) polnud aga seotud eufoonia nõudega, kuigi seaduspärane. Stabreim = alliteratsioon. Hiljem, 11-12.saj Saksamaal ja Inglismaal tekib riimitud värss, mis asendab rõhulise alliteratsioonivärsi
Ülihirmus, verepeni öeldakse linnatungivate vene vägede kohta. Kui emotsionaalne on linnakujutus? Kuivõrd on õnnestunud Hansul kirja panna Tartu hävimine? Pole puine asjade ülesloetlemine, vaid on tunda kaasaelamist, kahjutunnet ja kaotusevalu, mis linna hävimise ja inimeste hukkumisega kaasnes. Üks põhjus oli keeleoskus (Hans kõneles iga päev eesti keelt), mistõttu võis luuletus elavalt kirja saada. 1956 jäeti venelasi ja küüditamist puudutavad teemad välja, mistõttu ei ole katkenditest tervikpildi saamisel abi. Mülleril on ainult pastori-argumendid, aga Hansul on peale jutustajapositsiooni ka ajalookirjutaja kuju (manifesteerib ajalookirjutust). Räägib ka mittetoimivatest ajaloosuhetest. Mitmekülgne vaatepunkt lisab objektiivsust. Tekst vaatleb, mitte ainult ei hinda. Vaatepunktid on suhteliselt tasakaalus. Tekst ei jõudnud kunagi trükki, leidus ümberkirjutusi. Levis suuliselt ja oli populaarne. Tekst erines rahvaluulest, kuna selles kasutatakse lõppriimi
Tolstoi lõpuks loobub oma kavatsusest. Materjal ei allu talle, ta ei saa sellega hakkama. Ta alustab hoopis tulevase Anna Kareninaga. Ta tahab jätkuvalt luua perekonnaromaani. Tal tekib huvi Schopenhaueri vastu. Erinevalt Turgenevist valis Tolstoi ainult need lõigud, mis teda isiklikult huvitasid. T loeb naisuurimuse peatükke. Teine autor, keda ta tundma õpib, on Puskin. Puskini puhul huvitavad teda lõpetamata katkendid kõrgema seltskonna elust. Nendest katkenditest hakkab välja kasvama Anna Karenina süzee. Tal tekib idee kirjutada romaan abielunaisest, kes petab oma meest. Tolstoile on ka olulised pr kirjanduse traditsioonid. Hiljem tekib alles mõte lisada teksti midagi muud. Ta kirjeldab kaasaegse ühiskonna elu. 33 22. oktoober 2009 ,,Anna Karenina" Tolstoid hakkab vaevama küsimus lugejaskonnast. Tema tekste loeb väga väike osa lugejaskonnast
annaabi.ee 
