Katendi defekti analüüs (0)

Liisa Hiob Katendi defekti analüüs Õppeaines: Teede hooldus ja korrashoid Ehitusinstituut Õpperühm: KTE71 Juhendaja: lektor Sven Sillamäe Tallinn 2021


SISUKOR LÄHTEÜLESSANNE............................................................................................................3 1 ASUKOHT..........................................................................................................................4 2 DEFEKTI OLEMUS...........................................................................................................5 3 PIIBELEHE TÄNAVA ANALÜÜS...................................................................................7 3.1 Liiklussagedus........................................................................................... 7
3.2 Katend....................................................................................................... 8
3.3 Defektid katendis......................................................................................9 4 KOKKUVÕTE..................................................................................................................11 LÄHTEÜLESSANNE...........................................................................................................3 1 ASUKOHT.....................................................................................................................4 2 DEFEKTI OLEMUS......................................................................................................5 3 PIIBELEHE TÄNAVA ANALÜÜS..............................................................................7 3.1 Liiklussagedus.......................................................................................7 3.2 Katend................................................................................................... 7 3.3 Defektid katendis...................................................................................8 4 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10


LÄHTEÜLESSANNE Mõnelt   Eesti   riigiteelt   tuleb   leida   defekt,   see   jäädvustada   ning   koostada   selle   alusel
aruanne ja analüüs, mis hõlmab järgmisi punkte:  on vaja teada defekti võimalikult täpset asukohta (mis tee ja mitmes kilomeeter)
võimaldamaks märkida selle asukoht kaardile, millest tuleb selgelt välja defekti
asukoht;   tuleb kirjeldada defekti tüüp ning kuidas seda inventeeritakse;  samast teelõigust (vähemalt 500 m pikk, mis sisaldab leitud defekti), kus valitud
defekt   asub,   tuleb   Teeregistrist   võtta   väljavõte   andmetest,   millega   kirjeldatakse
vaadeldava   tee   seisukorda.   Andmeid   tuleb   analüüsida   otsimaks   võimalikke
põhjuseid defekti tekkeks (kõiki järgnevaid andmeid ei pruugi Teeregistris olla või
on need kasutamiseks aegunud (nt mõõdetud 3 või rohkem aastat tagasi): - kandevõime koos SCI, BDI ja BCI parameetritega; - defektide olemus ja hulk; - liiklussagedus ja selle koosseis; - vajadusel ka andmed tasadusest, roopast, katendikihtidest, ehitamise ajast, tehtud remontidest jms.  Tuginedes   loengumaterjalis   kirjeldatule   (vajadusel   otsida   lisamaterjali   muudest
allikatest),   Teeregistrist   kogutud   andmetele,   visuaalsele   pildile   defektist   ja   tee
ümbruskonnast, leida defekti tekkimise põhjus;  Määrata   defektile   sobiv   remondimeetod   (kusjuures   arvestama   peab   ka   seda
ümbritseva teelõigu olukorda) ja põhjendada valikut. 


1 ASUKOHT Valitud katendi defekt asub Tallinna linnas, Piibelehe ja Mustjõe tänava ristmikul. Pilt 1 Asukoht kaartil Pilt 2 Defekti pilt


2 DEFEKTI OLEMUS Koormused teekonstruktsioonile jagunevad kolmeks peamiseks rühmaks:   Liikluskoormus   Ilmastikukoormus   Omakaalukoormus  Kõik nimetatud tekitavad teekonstruktsioonis deformatsioone, pingeid ja vajumeid.  Liiklus ehk teel liikuvad masinad on peamine teekonstruktsioonile mõjuv koormus. Sellele lisaks   mõjutavad   teed   märkimisväärselt   ümbritsevast   keskkonnast   tulenevad   tegurid, milleks   on   külmakerked,   temperatuurimuutused,   sademed,   lumi   ja   selle   sulamine   ning päikesekiirgus.   Teede   hooldeviisid   nagu   soolatamine   ja   lumetõrje   lisavad keskkonnategurite koormust.  Raskeliikluse ehk veokite ja busside koormus vaheldub veel suuresti sõltudes nende poolt kantavast   koormusest  (ehk kas  auto  sõidab  tühjalt   või  kannab  maksimaalset  koormat). Autode   koormus   jaguneb   tee   ristlõikes   ebaühtlaselt.   Koormus   koondub   tugevalt sõidujälgedesse, mille asukoht vaheldub vastavalt tee laiusele. Koormuskohta mõjutavad veel aastaajad.  Keskkonnategurites   on   põhjamaises   kliimas   eriti   suur   roll   külmakerkel   (või   maapinna külmumisel   olles   küllastunud   veest).   Külmumise   tagajärjeks   on   erinevad   tegurid. Teekonstruktsiooni füüsikalised omadused muutuvad selle jäätudes (näiteks kandevõime on   võrreldes   sulanud   olekuga   mitmekordselt   suurem).   Otsesed   koormused   tulenevalt külmumisest   on   põhjustatud   kerkest.   Probleeme   tekib   ka   sulamisel   kui   sulamisveed hakkavad mõjutama kandevõimet.  Temperatuurimuutused   mõjutavad   eriti   tee   sideainega   seotud   kiht,   tekitades   tõmbe-   ja survepingeid.   Lisaks   tekitab   temperatuur   bituumeniga   seotud   kihtides elastsusmoodulimuutusi, mis omakorda mõjutavad vastupanuvõimet liikluskoormusele ehk kandevõimet.  Sademed   ja  lume  sulamine   suurendavad   teekonstruktsiooni   veesisaldust  ja  põhjustavad kandevõime vähenemist. Sademete hulgal on otsene seos põhjavee kõrgusele ja läbi selle külmakerkeohtlikkusele. Vesi tee pinnal omakorda mõjutab katte vastupidavust. 


Keskkonnakoormused võidakse jagada kolmeks peamiseks rühmaks: temperatuur, vesi ja külm.   Temperatuuri   all   mõistetakse   siin   olukordi,   mil   teekonstruktsioon   on   sulanud. Temperatuurimuutused   mõjutavad   eriti   sideainega   (peamiselt   bituumen)   seotud   kihte. Teekonstruktsioonis olev vesi mõjutab jälle peamiselt sidumata kihtide materjale. Vesi tee pinnal mõjutab ka katte toimivust (märg teepind kulub kuivast kiiremini, niiskus ja sool rikuvad bituumeni ja täiteaine vahelist sidet tekitades pikema aja möödudes löökauke).  Külmumise (külmakerke) mõju teekonstruktsioonile tekib peamiselt sidumata kihtidest ja aluse kaudu. Külmakerke mõjud ulatuvad tervele teekonstruktsioonile ning see on ka üks suurimaid keskkonnakoormuse mõjureid.  Külmakerge tekib (või on väga piiratud) vaid siis, kui on täidetud kõik kolm järgnevatest eeldustest:   Aluspinnas on külmaohtlik   Aluspinnas külmub   Põhjavee tase on kõrge  Külmakerked   on   tihti   ebatasased   tingituna   aluses   kasutatud   materjalidest, külmumistingimustest   ja   konstruktsioonilistest   iseärasustest.   Tekkinud   kahjustused   on tavaliselt erisugused praod kattes, näiteks piki- ja põiksuunalised praod, kuid võib esineda ka   täiesti   ebamääraseid   pragusid.   Praod   rikuvad   teed   ja   kiirendavad   selle   enneaegset deformeerumist   ning   vähendavad   tee   teenindustaset.   Lisaks   nendele   ebaühtlased külmakerked vähendavad sõidumugavust.


3 PIIBELEHE TÄNAVA ANALÜÜS 3.1 Liiklussagedus Kuna tegemist eramajade rajooniga on antud tänaval liiklussagedus väga madal. 


3.2 Katend Piibelehe tänaval ja Mustjõe tänaval on asfaltbetoonkate Pilt 3 Tallinna operatiivinfo väljavõtt AS TREF Nord rajas ristmikule 2020 juuli kuus künnise, mille ehitamiseks kasutas AC 12 surf 45% gr asfaltbetoonsegu ja AC 8 surf 45% gr asfaltbetoonsegu. Antud segunõudeid aga   ei   saa   kasutada   olemasoleva   asfaltbetoonkatte   tüübi   määramiseks,   kuna   need   on spetsiaalselt künnise rajamiseks mõeldud asfaltbetoonsegud.


Küll aga saab olemasoleva pinnase oletusliku segumargi teada Mustjõe tn 41 maja jaoks gaasitrassi ehitamise projektist. Projekt algab nimelt antud ristmikul ning liigub mööda Mustjõe tänavat 100m. Antud projektis kasutati katete taastamiseks AC 32 base segu ning AC 16 surf segu. Pilt 4 Piibelehe tn ja Mustjõe tn ristmiku taastusremont 3.3 Defektid katendis Kuna katendi taastamise projektist sain teada, et katendi ehitamisel on kasutatud 
kahekihilist pinnasekatet, ning teada on ka, et tegemist on väga väikse liikluskoormusega 
alaga, kus sõidavad üldjuhul ainult sõiduautod, siis antud löökaugu puhul oleks üks 
loogilisi tekkepõhjuseid see, et juba AC 16 surf segu paigaldades tekkisid probleemid. Nimelt pakuksin välja, et kui pealmist kihti asfalteeriti siis antud kohta sattud asfaltsegus 
olnud segregeerunud koht. Ehk siis nii öelda „pesa“ kus on kogunenud suuremad kivid 
ühte väiksele alale, kus puudub piisav nake killustiku ja bituumeni vahel. Selline olukord 
tekib näiteks siis, kui tehases segu toodetakse märjast killustikust või kui segu on toodetud 
küll hästi, kuid hiljem seisis segu veoauto kastis liiga kaua. Segregeerunud killustike kohtades tekivad kiiresti löökaugud, kuna kivide omavaheline 
nake on halb, siis liikluse all pudenevad kivid veel rohkem laiali ning nii kujunebki auk.  Antud katendit saaks parandada kas seda täites pindamise meetodil killustikupuru ja 
bituumeniga, lõigata välja defektne ala ja teha nii öelda lappimine või siis täita auk 
reaktiivasfaldiga.  


Pilt 5 Defekt katendis Pilt 6 Defekt katendis


4 KOKKUVÕTE Segregeeritud kohti asfaldis on raske ehituse käigus parandada. Paratamatult on see asi, mis   juhtub   tähest   tahtmata.   Ainukene   lahendus   on   jälgida   defektset   ala   ning   esimeste mõrade puhul hakata seda ala juba parandama. Teine,   kallim   ning   kohati   katendi   elueale   halvem   variant,   oleks   defektse   ala   välja lõikamine/freesimine ning selle alal lappimine. Sellega aga tekitataks liialt uusi vuuke, mis võivad samuti kiiresti lagunema hakata.

Document Outline

• Lähteülessanne
• 1 Asukoht
• 2 Defekti olemus
• 3 piibelehe tänava analüüs
  • 3.1 Liiklussagedus
  • 3.2 Katend
  • 3.3 Defektid katendis
• 4 Kokkuvõte