Topeltklõps faili nimel või ikoonil avab faili. Programmifaili korral käivitatakse vastav programm, dokumendifaili korral käivitatakse kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud, ja siis avatakse konkreetne dokument. Kui Windows Explorer ei suuda tuvastada, millise programmiga on antud tüüpi dokument tehtud, siis küsitakse, millise programmiga Te soovite seda dokumenti vaadata. Kui vaatereziimiks on valitud selline, kus alamakausta sisu näidatakse samas aknas, tuleb kataloogipuus vastupidises suunas liikumiseks (alamkaustast ülemkausta) teha hiireklõps nupureal asuval nupul Up one level. See nupp on tähistatud kohvrikesega, mille peale on joonistatud ülespidi otsaga kõvernool. Kui nupuriba ekraanil näha pole, siis selle saab sinna tuua käsu Toolbar abil menüüst View. Kui tagasi soovitakse liikuda mitu astet, on kiirem valida soovitud ülemkaust või ketas nupuribal asuvast loendiboksist. Selles loendis on
Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? FTP (File Transfer Protocol) – kasutatakse failide transportimiseks. Võimaldab failide (tekstid, programmid, pildid, video jne) transporti Internetti ühendatud arvutite vahel. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Iga päringu alguses ei ole vaja edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastusena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (nt 331 Username OK). HTTP (Hyper Text Transfer Protocol) – veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d (transpordikihi protokoll, asub ainult lõppsõlmedes). Olekuta protokoll, st veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt 404 – page not found). Samuti on ära näidatud serveri tüüp,
Alustame projekti tegemisest. Teeme uue projekti. Anname sellele nime. Otsime selle kataloogi puust üles ja leiame source'i (src). Lisame sinna uue paketi ja paketi sisse ühe uue klassi. Nõnda loome aluse lihtsa ühe klassiga programmi kirjutamiseks. Paketile ja klassile tuleb anda nimi. Anname paketile nimeks näiteks ,,paki" ja klassile ,,Program". Paketi loomine: Klassi loomine: Nüüd, kui klass pole veel avanenud, teeme kataloogipuus sellele topelt klõpsu, meile avaneb selline pilt: Et meie ühe klassiga programm töötaks, peame me tegema sellest klassist Main klassi, sest nagu eelnevalt öeldud, iga programm peab sisaldama Main klassi. Kirjutame main juurde järgneva funktsiooni. Funktsioonidest konkreetsemalt teeme juttu pärast poole. Seega näeb asi peale muutmist välja nii: II. Lihtsa programmi kirjutamine, muutujad. 1. Nagu igas teiseski keeles, on programmi lahutamatu osa informatsiooni väljastamine.
View menüü käskude lühikirjeldus Toolbars tööriistaribade aktiveerimine ja ekraanile toomine Status Bar olekuriba info kuv amine Identify Results... välja valitud objektide atribuutinf o kuvamine v astavas aknas Refresh kaustade/andmebaaside sisu värskendamine (oluline selleks, et kuvatav info oleks adekvaatne) Go menüü käskude lühikirjeldus Up One Level Andmete/f olderite kataloogipuus liikumine ühe hierarhia võrra ülespoole Tools menüü käskude lühikirjeldus ArcMap ArcMap aplikatsiooni aktiv eerimine Macros makrode käiv itamine / Microsoft Visual Basic akna aktiv eerimine Customize töökeskkonna seadistamise valikud (tööriistaribade, käsunuppude v alik ja ekraanile toomine, lühikäskluse klahv ide määramine) Extensions laiendprogrammide aktiveerimine Options... ArcCatalog aplikatsiooni kasutajakeskkonna seadistamise nupud
Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll: Need protokollid ei olnud aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti oma asukohta kohanduv. Kasutatakse, kui on ummistus või ebaõnnestumine. ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error wtiting file) 28.Link state marsruutimisalgoritm Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 15
Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 14. FTP + File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21 Kasutatakse failide transportimiseks. Juhtkäskude ja andmete vahetamiseks kasutatakse tavaliselt erinevaid porte. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 ++-- Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel
Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp. 11.FTP File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21 Kasutatakse failide transportimiseks. Juhtkäskude ja andmete vahetamiseks kasutatakse tavaliselt erinevaid porte. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 12. Elektronpost. SMTP Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad
arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. //// ==> FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti ka oma asukohta kataloogipuus. // Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error writing file). /// ((( Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. ))) 15. ELEKTRONPOST, SMTP, MIME JA POP3 Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP
arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. //// ==> FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti ka oma asukohta kataloogipuus. // Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error writing file). /// ((( Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. ))) 15. ELEKTRONPOST, SMTP, MIME JA POP3 Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks
Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. „331 Username OK“ või „452 Error writing file“). Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. 15. Elektronpost, SMTP, MIME Elektronpost koosneb kolmest komponendist: meiliklient (user agent), meili server ja neid siduv SMTP. o User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju.
mese kanali esimene partitsioon (Serial ATA); 3 File Allocation Table 4 New Technology File System 5 UNIX File System 6 Hierarchical File System 41 · D:, E: jne. teised partitsioonid ning laserkettaseadmed jm. kettaseadmed. UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemides (Linux, BSD jmt.) kettatähti ei ole. Kõik seadmed ja fai- lid paiknevad ühises (virtuaalses) kataloogipuus, mis algab juurkataloogist /. Seadmetega suhtlemine toimub seadmefailide (device files) kaudu, mis asuvad kataloogis /dev. Disketi- seadmete, laserkettaseadmete ja kõvaketaste kõigi partitsioonide jaoks on olemas oma sead- mefail. Kõvaketaste seadmefailide tähised alluvad järgmisele numeratsioonile. Element Linux FreeBSD Parallel ATA eesliide hd ad 1. kanali esmane a 0 1
täiendavaid tingimusi seadmata. SELECT eesnimi, loomanimi FROM lemmikloomad, lapsed Juku Miisu Kati Miisu Mati Miisu Ats Miisu Siiri Miisu Siim Miisu Mari Miisu Juku Pauka Kati Pauka Mati Pauka Ats Pauka Siiri Pauka Siim Pauka Mari Pauka Seos sama tabeliga Esimese hooga võib tunduda imelik, miks peaks olema vaja siduda tabelit iseenesega. Aga rakendusi kirjutades tekib selliseid seostamiskohti üllatavalt palju. Näiteks kui kataloogid on kataloogipuus, siis seda struktuuri saab tabelisse salvestada nii, et iga kataloogi puhul kirjutatakse eraldi tulpa tema ülemkataloogi ID. Ning juurkataloogi puhul see arv näitab iseenesele või ei näita kuhugi. Samuti foorumi kirjade puhul, kui tahetakse meeles pidada, milline kiri millisele vastab. Siin aga vaatame, kuidas seos sama tabeliga toimub sünniaastate kaudu. Esialgu koostatakse päring, kus näidatakse kõikide laste paarid nendega samal aastal sündinud lastega. Et saaks tabelit
annaabi.ee 
