*puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup: nõud elup: *kõige liigirikkam ja tähtsam hõimkond nõud elup: *niiskus *kasvavad kõikjal kasvuvormid: *niiskus *vari kasvuvormid: *rohttaimed(1a,2a,püsikud) *valgus kasvuvormid: *okaspuud *puittaimed(puud,põõsad,puhmad) kasvuvormid: *sõnajalad *puittaimed paljunemine:
Talluses elavad seeneniidid sümbioosis eristada vart ja lehti, kuigi põõsakujulisel põdrasamblikul tunduvad need osad olemas olevat. rohevetikate/sinikutega(tsüanobakter)|Samblikud kasvavad: puudel, maja katustel, kividel, Sambliku keha on kõikjalt sarnase ehitusega, sellepärast ei saa sellel organismil eristada kaljudel, (seal ka kus on ebasoodne neil) mullapeal jne.| S. Kasvuvormid: 3 rühma: erinevaid osi, vaid kogu keha kohta öeldakse tallus. Talluses elavad seeneniidid sümbioosis koorik(kaartsamblik), leht(seinakorp), põõsasamblikud (habe-,põõsasamblik)| Paljunevad rohevetikate/sinikutega(tsüanobakter)|Samblikud kasvavad: puudel, maja katustel, kividel, vegetatiivselt: kas talluse küljest mudruvate tükikeste abil või ainult samblikele omaste kaljudel, (seal ka kus on ebasoodne neil) mullapeal jne.| S
cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks. Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüüm nitraatreduktaas, mida taimed üldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast. Vegetatiivne paljunemine toimub maapealsete võsundite (stoolonite, lisapungade) abil või mugulate või sigipungade abil. Kasvuvormid: Perekonda saab jaotada parasvöötme- ja lähistroopikavormideks. Parasvöötmevormid: Nende hulka kuuluvad kõik Euroopas leiduvad liigid.Talvitumiseks moodustub neil talvituspung ehk hibernaakel, millest nad kevadel uuesti üles kasvavad (selliseid taimi nimetatakse hemikrüptofüütideks). Mõnel sellisel liigil (pikalehine huulhein, vahelmine huulhein) on ka lähistroopikas või troopikas kasvavad vormid, mis talvitumist ei vaja ning talvituspungi ei moodusta. Juured:
+S +mikroelemendid kahe kuu tagant. suvi sügis 6 Kokkuvõte Käesolevas referaati on kogutud praktilist teavet, millest on kasu kõikidele aiandushuvilistele. Aiapidamine on tänuväärne harrastus ja aiatööd pakuvad looduslähedasi puhkehetki argipäevarutus. Taimede värvid ja lõhnad ning erinevad kasvuvormid toovad meie ellu vaheldust ja mu muudavad ümbruse meeldivaks. Loodussõbraliku aiapidamise eesmärgiks on ilusad ja terved taimed, loodusvarude säästlik kasutamine ja puhas keskkond. 7 Kasutatud kirjandus Ajakiri Biolan Rohenäpu aiateadmik Ajakiri Kemira Teeme koduaia kauniks Kemira GrowHow Põllumehe käsiraamat www.biolan.fi www.kemira-growhow.com http://www.nordgarden.ee/index
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets
endosümbiootilistelt bakteritelt. Eksisteerib ka endosümbioose, mis võib ühele osapoolele olla kahjulik . Klassifitseerimisel kasutatakse mükobiondi nime. Sümbioos - seen saab vetikalt orgaanilisi aineid ning seen annab CO2 ning pakub keskkonda, et saaks toimuda fotosüntees Sambliku ehitus: Ülemine koorkiht on tihedalt läbipõimunud seeneniidistik. Võib olla eraldi vetikakiht kui ka südamekiht, või need võivad olla läbipõimunud. Samblikul võib olla olemas ka alumine koorkiht. Kasvuvormid: -kooriksamblikud: -näevad välja substraadi peal laikudena (puudel, kividel, aial) -puuduvad alumised koorkihid -pole võimalik substraadilt eraldada, mureneb enne -kõige suurema ökoloogilise amplituudiga (mingisuguse teguri vahemik, mis on organismile sobilik) õhusaaste suhtes -lehtsamblikud: -neil on olemas ka alumine koorkiht
pinnakihti. 4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal? LITORAAL - taimedest hõivatud vöönd järves või meres (tavamõistes). Eesti järvedes kasvavad kaldaveetaimed enamasti kuni 2 m sügavusel. Jõgede kaldapiirkonda nimetatakse ripaaliks. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? Vastavalt vee sügavusele on erinevad kasvuvormid. Erinev lehekuju võib tuleneda ka temperatuuri erinevustest või vee liikumise tugevusest. 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja –kudede iseärasusi see veetaimedel tingib? Milliseid ühendeid kasutavad veetaimed süsinikuallikana? Vees kasvamine nõuab: 1) toimetulekut valguse- ja O2 -puuduses; 2) vastupidavust kõrgemale rõhule, vee liikumistele ja veetaseme muutustele; 3) kohastumusi
Elustrateegiad - kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 1.r-strateegia - järglasi on palju, nad on nõrgad ja väikesed. Lühiealised ja kohastunud eluks keskkonnas, mida iseloomustab sage häirimine. Populatsioonidünaamikat iseloomustavad suured kõikumised. 2. K-strateegia - järglasi on vähe, need on suured ja tugevad. Kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, ka konkurentsiks. Populatsioonidünaamika stabiilne. Klonaalse kasvuvormid ja parameetrid - Suur hulk taimi on klonaalsed, seega määravad klonaalse kasvutunnused(risoomiosa pikkus; risoomi hargemisnurk) ära nende edukuse koosluses ja sobivuse ühtede või teiste tingimustega. Kasvusrateegiad Grime`i järgi: S-taimed – stressitaluvad taimed. Kohastunud eluks keskkonnas, kus on väga vähe ressursse -> varjutaimed. 6 C-taimed – konkurentsitaimed
Probleem on enneaegne sündimine. Samuti ka üleaegne sündimine. Postembrüonaalne areng Algab: a) koorumine ( munejate järglased (linnud), munast poegijad munad on emaorganismis, kõhuõõnes, loode saab toitu, munavaruainetest, kooruvad kõhus (roomajad: rästik, kõhrkalad: emakala e. kiviluts, b) sündimine pärisimetajad. 1. Kasv organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu enamasti pöördumatu suurenemine ajas. Kasvuvormid: 1) Anorgaaniline põhineb vee ja soolade kiirel omastamisel. Nt. vetikate mõõtmete kiire suurenemine pärast vajalike toitainete omastamist, inimesel vee lagunemisest tekkinud tursed. 2) Orgaaniline toitainete omastamine ja ümbertöötlus. a. Suurenevad rakkude mõõtmed. Nt. skeleti lihasrakud, närvirakud: aju suurenemine, taimerakkudel venimiskasv, vastsete rakud b. Suureneb rakkude arv. i
mitme aasta jooksul); 9.vegetatiivse liikumise kiirus tütarrameti kasvukoha kaugus emarameti kasvukohast; vegetatiivse paljunemise kiirus emarametil aastas 10.vegetatiivselt tekkinud tütarrametite arv; 11.tütarrametite arv emarameti kohta selle eluea jooksul; 12.risoomi hargnemisnurk nurk emarisoomi ja tütarrisoomi kasvusuundade vahel. Taimede vegetatiivse paljunemise iseärasuste põhjal eristatavad kasvuvormid: Vegetatiivse liikumise kiirus Rameti eluiga Puudub Väike Keskmine suur Ramet Aaslina, väike robirohi Valge kastehein, suur Võsaülane,kuutõverohi, h. raudrohi, üheaastane(annuaalne) aruluste, käbihein sinihelmikas h.hiirehernes, pune
• Indutseeritud madalatest temperatuuridest • Karastumise aste koeti erinev (kõige tundlikum meristeem) • Kasv seiskub • Vakuoolid jagunevad • Osmootikumide hulk suureneb • Biomembraanid ja valgud asendatakse Karastumise võime on evolutsiooniline • Eriti tugev külma kliima taimedel Adaptatsioonid madalate temperatuuride talumiseks • Puhkeperiood ja sellega kaasnevad metaboolsed muutused • Külmast hoidumine (mattumine lume alla, kasvuvormid) • Pigmentatsioon (võimaldab ajutiselt temperatuuri tõsta – seotud antotsüaanide kõrge kontsentratsiooniga) Madalate temperatuuridega kaasnevad sekundaarsed mõjud • Fotoinhibitsioon (madala temperatuuri tõttu neeldunud kiirguse fotokeemiline kustutamine vähem efektiivne – oksüdatiivne stress). Selle vastu antioksüdandid, eriti kõrgmäestiku liikidel • Füsioloogiline põud (vesi pole mulla või ksüleemi külmumise või madala temperatuuri tõttu
Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel. Seente paljunemine eoste ja pungumise teel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses. Põhimõisted: ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisa. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 3. klassis on õpitud seente eluavaldusi ja mitmekesisust, söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning kuidas vältida mürgiste seentega seotud 16
massiline viibimine on lubatav vaid piiranguvööndis või kaitsealasid ümbritsevates puhvertsoonides paiknevates spetsiaalsetes ettevalmistatud kohtades. Uuringute tulemused on näidanud, et üldiselt niiskemad alad on koormusele vastuvõtlikumad (Cole 1984, Roosaluste 1988) ja võivad taastuda halvemini (Roosaluste, 1988) või vastupidiselt just kiiremini (Cole 1984). Tiheda võra all kasvavad varjutaluvad liigid on kohanenud kõrgema niiskustasemega ja tavaliselt nende kasvuvormid on tallamise suhtes tundlikumad (Cole 1984). Taimede tallamiskindlust mõjutab ka ilmastik (Cole 1984, Roosaluste 1988). Taastumine pärast esimest aastat on nõrk, teise aasta möödudes taastumise määr küll kasvab, kuid katse-eelset taimestiku katvust ala lähiaastatel ei saavuta. Uuringute tulemused on näidanud, et soo kuivemas osas on soovituslik tallamiskoormus kuni 50 külastust vegetatsiooniperioodi jooksul. Niiskemas osas on lubatav 40 külastust
annaabi.ee 
