Hahkhallitus(Botrytis elliptica) Laigud lehe servades – madal pH Penitsilloosne mädanik (Penicillium sp.) Lehtede põletus, kõrvetus Pungade varisemine ja kuivamine Toitainete vajadus, väetamine: Enne istutamist 3-4 nädalat teha põhjalik mulla analüüs. Soovitav toiteelementide vahekord võiks olla järgmine N:P:K 12:10:18. Seda on soovitav anda 3-4 kg 100 m²-le, pool istutuseelselt ja pool esimeste võsude ilmumise ajal. Kasvuaegsel väetamisel kasutada analoogse toitainete vahekorraga kompleksväetise 0.1-0.2% lahust. Lisavalgustus, varjutamine: Liiliad vajavad lisavalgust oktoobrist märtsi keskpaigani, kusjuures valgustatud aja kogupikkus peaks olema 16 tundi. Selleks kasutatakse 400 w spetsiaalse reflektoriga päevavalguslampe, milliste tihedus on selline, et 1 m² valgustatava pinna kohta tuleb 60-80 w. Aasia hübriididel kõige kriitilisem periood on 1-2 cm pikkuste õienuppude faasis,
vaod põhja-lõuna suunas. See suurendab mugula saaki keskmiselt 4,2%, tärklise saaki 4,4% ja mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja
vaod põhja-lõuna suunas. See suurendab mugula saaki keskmiselt 4,2%, tärklise saaki 4,4% ja mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja
3. Väetiste, kemikaalide mullaga segamine 4. Mullapinna tasandamine Sügavus 5-15cm Freesimine Mulla ettevalmistamine külviks ühe töövõttega, 10-25cm sügavuselt. 57. Künd, künnisügavus, künniaeg 58. Äestamise ülesanded, mõju mulla õhu- ja veereziimile Külvieelsel mullaharimisel: · Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine · Mullapinna tasandamine · Veevarude säilitamine · Mulla õhustamine · Umbrohtude hävitamine · Väetiste ja mürkide segamine mullaga Kasvuaegsel mullaharimisel: · Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine · Veevarude säilitamine · Mulla õhustamine · Lühiealiste umbrohtude hävitamine 59. Rullimise ülesanne, mõju mulla õhu- ja veereziimile 1.mullapinna tihendamine 2.mullapinna tasandamine 3.mullapankade purustamine 4.väikeste kivide mulda surumine Mullapinna tihendamine omakorda muudab mitmesuguseid mulla omadusi: · Rullimine annab suurt efekti parasniisketel muldadel · Märgade muldade rullimine tekitab koorikut
· Põhiline mullaharimisvõte, mis reguleerib mulla omadusi pindmises 30 cm sügavuses kihis Künnisügavused: ·Teraviljadel 18 23 cm ·Rühvelkultuuridel 25 30 cm7 58. Äestamise ülesanded, mõju mulla õhu- ja veereziimile Äestamise ülesanded Külvieelsel mullaharimisel: · Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine · Mullapinna tasandamine · Veevarude säilitamine · Mulla õhustamine · Umbrohtude hävitamine · Väetiste ja mürkide segamine mullaga Kasvuaegsel mullaharimisel: · Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine · Veevarude säilitamine · Mulla õhustamine · Lühiealiste umbrohtude hävitamine 59. Rullimise ülesanne, mõju mulla õhu- ja veereziimile Rullimise ülesanded 1.mullapinna tihendamine 2.mullapinna tasandamine 3.mullapankade purustamine 4.väikeste kivide mulda surumine Mullapinna tihendamine omakorda muudab mitmesuguseid mulla omadusi: · Rullimine annab suurt efekti parasniisketel muldadel
laastulõikamisega siin tegemist ei ole. 23. Mullafreesi ülesanne, agronõuded ja liigitus. Mullafrees on sundaktiivne mullaharimismasin, mille tööseadiseks on sundajami abil ümber rõhttelje pöörlev ja vetruvate või jäikade tööosadega (nugadega, sõrmedega, konksudega) varustatud rootor freestrummel. Mullafrees on kasutatav mittekivilistel muldadel külvieelsel, künnijärgsel ja künnieelsel harimisel, samuti reaskultuuride kasvuaegsel hooldamisel (reavahede harimisel) ja põldude töötlemisel pärast saagikoristust. Vastavalt sellele on mullareesil järgmised ülesanded: 1) mulla intensiivne kobestamine ja segamine külvieelselt; 2) umbrohu hävitamine juurte läbilõikamise ja väljarebimisega, ning umbrohuseemnete mullaga katmisega; 3) väetiste mullaga segamine; 4) künniviilide ja -mätaste purustamine; 5) rohukamara (söödimaa) purustamine; 6) teravilja-, maisi jms tüüstiku purustamine ja mullaga segamine;
kuni taim hävineb. Sügiskünd- umbr teiskordselt tärkamisel tavaliselt küntakse Võib ka vastupidi, enne künd ja siis koorimine. 75. Külvieelne ja kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje. Külvieelse ülesanded: 1) pindmise mullakihi murendamine, kobestamine, mullapankade purustamine 2) mullapinna tasandamine 3) veevarude säilitamine 4) mulla õhustamine 5) umbrohtude hävitamine 6) väetiste ja taimekaitsevahendite segamine mullaga Kammäke, varb-rulläke. Kasvuaegsel mullaharimisel 1. Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine 2. Veevarude säilitamine 3. Mulla õhustamine 4. Lühiealiste umbrohtude hävitamine 76. Kaetud masinatega harimine, viiviskülv. Viiviskülv – nt porgand külvatakse 5-8 päeva pärast viimast mullaharimist (madalalt 2-3 cm sügavuselt); kultuurid külvatakse nende tavalisest külviajast veidi hiljem (1-2 näd) 77. Äestamine (pimeäestamine). Äestamise mõju umbrohtudele. Nt
vajavad aeglaselt mõjuvaid väetisi. Nitraatioone iseloomustab aga negatiivne füüsikaline neeldumine, mille tõttu nitraatväetiste lämmastik on väga kiire toimega, sest ta on mullas väga liikuv. Lämmastikväetistest kasutatakse meil kõige enam ammooniumsalpeertit ehk ammooniumnitraati ja karbamiidi, vähem ammooniumsulfaati ja kaltsiumnitraati. Kõiki lämmastikväetisi kasutatakse kas kevadel põhiväetisena või suvel kasvuaegsel väetamisel. Paiklikul väetamisel võib lämmastikunormi vähendada 15...20%. Üle 100kg/ha N normi korral soovitatakse anda lämmastikväetis jaotatult. Esimene annus (⅔) külvi eel või ajal, teine (⅓) taimekasvu ajal. Fosforväetised ja nende kasutamine Fosforväetiste tooraineks on loomse päritoluga fosforiidid ja apatiidid. Suuremad toorainevarud paiknevad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas. Märkimisväärsed on fosforiitide varud ka Eestis, kus on 1..
väetisi enne külvi, väetis viiakse mulda äestamisega Külviaegsel mullaharimisel on väetamise ülesandeks: 1) pindmise mullakihi kobestamine 2) veevarude säilitamine, kapillaarkanalite lõhkumine Äke on külviku järgi, sest see parandab rullimise kvaliteeti. Rull suurendab mulla aurumist, tihendab mulla ära, st vesi jõuab mulla pinnale.Võib olla ka ees, kui on vaja mulda kobestada. Kasvuaegsel mullaharimisel: 1) pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine 2) mullakooriku purustamine mulla õhustamiseks 3) veevarude säilitamine, kapillaarkanalite lõhkumine (teraviljaorase, herne, köögivilja jt kultuuride äestamisel) 4) lühiealiste umbrohtude hävitamine Äkked võiks jaotada järgmiselt: 1) otstarbe järgi: mullaharimis- ja hooldusäkked 2) tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked
Umbrohutõrje vajadus ja efektiivsus sõltuvad väga mitmetest teguritest (keskkonnatingimused, kultuuride ja umbrohuliikide bioloogilis-morfoloogilised omadused, mullaviljakus, umbrohutõrje tehniliste seadmete seisund ja kasutamise oskus). Seetõttu peab umbrohutõrjel arvestama konkreetsete soovituste rakendamisel oma viljelustingimusi, oskusi ja võimalusi. Järgnevalt vaatleks mida peaks silmas pidama kasvuaegsel mehaanilisel umbrohutõrjel. Põllukultuurides on umbrohtude hävitamiseks pärast külvi mitmesuguseid mehaanilisi vahendeid: erinevate piidega äkked, vaheltharimiskultivaatorid, pöörlevate harjadega puhastid jne. Harimisriistad on sobivad, kui kultuurtaimed omavad vastupanueelise võrreldes umbrohtudega. Mehaaniline umbrohutõrje põhineb esmajoones umbrohuidukeste mulla alla matmises ja ainult 2030% nende välja rebimisel.
annaabi.ee 
