Kas õpetajatele on tarvis eetikakoodeksit? Materjal: http://arvamus.postimees.ee/822298/mikk-salu-kleitides- poisid,http://www.eetika.ee/et/haridus/kool,http://www.eetika.ee/et/haridus/haridus_ja_yhiskond,htt p://www.eetika.ee/et/haridus/kutse 1) Ei poolda, sest naised ja mehed on bioloogiliselt erinevad ja neid ei saa võrrelda kui võrdne võrdsega. Seega ei poolda sooneutraalset kasvatust, sest sellega laps ei hakka mõistma erinevusi. Kasvatusteadlased on välja toonud, et sooneutraalne kasvatus on probleemi eitamine ja see ei muuda ühiskondliku ebavõrdsust nagu palgalõhe jms. ,,Tallinna ülikooli kasvatusteaduste dotsendi Tiiu Kuurme hinnangul ei vähenda sooneutraalne kasvatus lasteaias soolist vägivalda ega väärtusta naisi, vaid pigem vaesustab ühiskonda." 2) Õpetajatele on tarvis eetikakoodeksit, sest võrreldes õpilastega asuvad õpetajad kõrgemal positsioonil ja nende töö on avalik hüve
) isegi pehme käpaga pai! Kõigepealt vaatlen, mis võiks õigupoolest oma olemuselt olla lapse arengu hindamine. Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses eas, imikueas ja lapsepõlves. (Smith & Cowie & Blades, 2008) Areng, mida me hindame, toimub kolmes dimensioonis: vaimne ehk intellektuaalne areng; teiseks sotsiaalne areng ning kolmandaks kehaline (sh psühhomotoorne) areng. Kasvatusteadlased on leidnud, et kõik muutused on korrapärased ja need on nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed (Veisson, Nugin). See, et muutused on korrapärased, on meile oluliseks teabeks, kuna see aitab arengu vaatlejatel ette aimata vaatlusaluse arenemise suunda! Võrdpildiks võib tuua, et bioloogil on lihtsam jälgida taime arenemist sibulast saati, kui ta teab ette selle kasvu arengutsükleid. Inimene areneb koostoimes teda ümbritseva keskkonnaga, mis tähendab seda, et kultuuriline
Ka 1988. aastal korraldatud katse näitas, et seos sotsiaalsete vajaduste ja huvide ning akadeemilise intelligentsuse vahel on null. Kohmakate suhtlejate elu pole kerge. Madal SI toob kaasa inimese isoleerituse, ko olilastel näiteks v& auml;ga valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õppimis- või töötulemused, ka ei kipu ülemused veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus... Kasvatusteadlased armastavad väita, et lapsed omandavad sotsiaalsed oskused jälgimise ja matkimise teel, aga ka sihipärase harjutamise teel. See on küll õige, ent mitte ainuõige. Neuropsühholoogid on leidnud, et eduka suhtlemise võime sõltub ka aju ehitusest. Näiteks vigastuse tõttu suurajukoore esisagaras võib valikuliselt nõrgeneda sotsiaalne intelligentsus, kuigi muud võimed jäävad endiseks. 6 Käehoidmise tähtsus
seal laiali jaganud on tänapäevaks tärganud palju vilju, kes nüüd omakorda neid seemneid ja elutarkusi edasi kannavad. Seega on jõudnud temast suur osa edasi ka tänapäeva. 9 6 SÕNUM TÄNAPÄEVALE Ajaga ja raskest elust inimesed muutuvad, aga Enn Koemets ei muutunud. Kui palju elu teda ka räsis ja jooksutas, siis tema jätkas ikka enda kindlat rada ja tal oli enda missioon. Usun, et see just ongi see, mida ka tänapäeva kasvatusteadlased ja tegelikult kõik inimesed peaksid omaks võtma. Nii jõuaks meie ühiskond palju kiiremini palju kaugemale. Ka raamatus „Kuidas Õppida“ ütles, et ta jäi pedagoogiks elu lõpuni, kuigi teda sageli lausa tõrjuti ja murda taheti. Ta säilitas enda mina, au ja uhkuse igas olukorras. Täpselt samuti peaksime meie tegema ka tänapäeval. Teiste arvamus pole oluline ja sellepärast ei pea jätma enda unistusi, tegemisi ja eesmärke, kui kellegile teisele sinu tee ei meeldi
ebaadekvaatsustunne ning kalduvus neurootilisusele (kõrgele emotsionaalsele erutuvusele, närvilisusele). Tavaliselt sisendataksegi sellise kohtlemisega lastele alaväärsustunnet, mis pikapeale internaliseerub ehk muutub sisemiseks probeemiks. (Krull 2000: 148-149) Raske on otsustada, milline peaks olema õige kasvatusstiil. Ka on keerukas mõelda, milline peaks olema ,,õige" laps. Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. Ülemäärane armastus põhjustab lastel tihti egotsentrilisust või minnalaskmistunnet. Äärmused ranguse-kõikelubatavuse skaalal toovad samuti kaasa suuri häireid lapse isiksuse kujunemisel. (Krull 2000: 149) Eestis tehtud uurimusest
uus ja tugevam isiksus, üllatades sageli nii vanemaid kui ka teisi inimesi. Üleminekuaja laste kasvatamisel on oluline teada, et nad näivad küpsemad kui nende vanus eeldaks. Sellegipoolest ei ole nad veel valmis oma elu eest täit vastutust võtma. Oleks arukas, kui vanemad oma lapse suunamist liiga vara ei lõpetaks. INDIGOLAPSED MUUDAVAD MAAILMA Moon Meier Viimase kahekümne aasta jooksul sündinud ja kasvanud lapsed on hoopis teistsugused kui eelmised põlvkonnad, on avastanud kasvatusteadlased. Uut generatsiooni kutsutakse indigo- või tähelasteks. Tähelapsed ei mahu seni kehtinud käitumistavade raamidesse, nad esindavad täiesti uut maailmapilti. Nende erilisus tekitab palju probleeme, sest ühiskond ei ole valmis uute vajadustega ilmakodanikke vastu võtma. Hädas on nii koolisüsteem kui vanemad. Lapsed ise ka. Indigolaps kui käitumishäirete diagnoos 80ndate algul hakkas USAs psühholoogide ja nõustajate poole pöörduma aina enam
viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt! Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid.
funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak). à Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera lapsik jutt! Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk Psüühika on võimalik ainult (!) 3 bloki koostöös.
ebaadekvaatsustunne ning kalduvus neurootilisusele (kõrgele emotsionaalsele erutuvusele, närvilisusele). Tavaliselt sisendataksegi sellise kohtlemisega lastele alaväärsustunnet, mis pikapeale internaliseerub ehk muutub sisemiseks probeemiks. (Krull 2000: 148-149) Raske on otsustada, milline peaks olema õige kasvatusstiil. Ka on keerukas mõelda, milline peaks olema ,,õige" laps. Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. Ülemäärane armastus põhjustab lastel tihti egotsentrilisust või minnalaskmistunnet. Äärmused ranguse-kõikelubatavuse skaalal toovad samuti kaasa suuri häireid lapse isiksuse kujunemisel. (Krull 2000: 149) Eestis tehtud uurimusest
funktsiooniga: lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis – holistlik (parem) vs analüütiline-järjestav (vasak) 116 Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt! 117 Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk
Perekonna mõju. Isiksuse kujunemise üheks kõige tugevamini mõjutavaks sotsiaalseks faktoriks on perekond. Kaaslastega suhete kujunemine. Vahetu elukeskkonna ja massikommunikatsiooni mõju. 9. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? Rangu – Kõikelubavus Armastus - Vaenulikkus 10. Millist perekondlikku kasvatusstiili peetaks tavaliselt optimaalseks? Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. 11. Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks? Üheks laste ja noorukite eakaaslastega lävimise iseloomu kajastavaks aspektiks on sõprussuhete loomine ja areng. 12
MÄNGIDES ÕPPIMINE · Vali lapsele tuttavad esemed, mida ta on harjunud kasutama - juuksehari, lusikas, tass jne. · Pane asjad põrandale ja istu nende juurde. · Võta mõni ese, näiteks juuksehari, ja tee, nagu kammiksid juukseid. · Tõsta kordamööda kõiki asju ja mängi nende kasutamist. · Palu lapsel ise mõni asi võtta ja näidata, mida sellega tehakse. UURINGUTE ANDMETEL on aju-uurijad tõestanud selle, mille üle kasvatusteadlased kaua vaidlesid: inimese intelligentsus rajaneb varastel sotsiaalsetel ja emotsionaalsetel kogemustel. Lapse ajus tekkinud seosed aitavad tulevikus kergemini õppida. See tore mäng arendab lapse mõtlemisoskust ja aitab tal kujutleda ühe eseme erinevaid kasutusviise - näiteks et tassist saab juua ja sinna saab midagi valada. NIMEDE LAULMINE · Istu koos lapsega põrandale. · Ütle mõne toas oleva ja lapsele tuttava eseme kohta näiteks: "Ma näen kaisukaru."
annaabi.ee 
