kasvataja asjatundlikkusest kolmes valdkonnas: a) Kasvatusteadvus b) Kasvatushoiakud ja tõekspidamised c) Kasvatussituatsioon Mis on kasvatus? Kasvataja kasva tab siis, kui tal Lapse sünnist võtab vanem on eesmärk muuta kasvandik endale vastutuse lapse pare maks, tublimaks turvalisuse ja optimaalse Kasvatusprotsess on tee arengu eest juhendamiselt iseseisvusele Vanemate kasvatusülesanded 1. Esmaseks ülesandeks on lapse turvalisuse tagamine 2. Lapsevanem peab olema lapsele eeskujuks ning pakkuma malle, mida järgida 3. Raskeim ülesanne on normide ja väärtuste esindamine; lapsele seaduste ja korra sisendamine Vanem teeb seda, mis tundub õige, kuid lastel on kombeks piire proovile panna Vanemate kasvatusülesanded Kasvatusülesanded Hea arendamise võtteid 4
Tehases sorteeritakse pärlid värvuse, kuju ja suuruse järgi. Nii imelik kui see ka poleks, leiab juveliiritööstuses kasutust kõigest 10% Hiinas toodetud pärleist. Ülejäänud pärliterad hõõrutakse pulbriks, mida kasutatakse kosmeetikas ja traditsioonilises hiina meditsiinis. Pärlipulbrit lisatakse nahakreemidele, mis on hiinlannade seas väga nõutud kaup, kuna nad peavad naha kahvatust üheks tõelise ilu tunnuseks. Jaapani teadlaste poolt väljatöötatud pärli kasvatusprotsess algab sellega, et ettevaatlikult avatakse austrikarp ja tehakse tema pehmesse koesse väljalõige. Üheaegselt võetakse sama liigi austrilt väike pehmekoe tükike, et see pärast siduda veel moodustumata pärli tuumaga. Kunstlikult eemaldatud koe rakud hakkavad tuuma ümber moodustama kotikest, mis välja arenedes katab pärli pärlmutterkihiga.
Draamapedagoogika võimalused esteetilise ja eetilise kasvatuse protsessis. · Draama kui mäng mängust ei saa üksinda naudingut, mänguks on vaja seltskonda. Kedagi ei saa sundinda mängima, mängivad need kes tahavad mängida. Mängu ajal on oluline see, et kõik saaksid aru, et tegmist on mäng (siis on mäng kui kõik saavad aru). · Draama kui kunst · Draama kui õppimine kui pärast tehtud asju analüüsida. · Draama kui kasvatusprotsess Õpilase rollid draamaõpetuses · kunstnik · kriitik · uurija Draama sünnib nii, et loome fiktiivse maailma. See on kokkuleppeline ühistegevus, mille kokkuleppelised elemendid on: ruum, aeg, reeglid, rollid, lugu. Draama on lugude jutustamine kõikvõimalikel viisidel. Muinasjutud on olulised, sest need lubavad lapsel mõista, et elu on tervik, narratiiv. Minu elu on ka lugu. ,,Inimene on valmis kannatama/taluma tohutult raskusi, kui ta teab mille nimel" Jungi öeldud
kuulekaks ja sallivaks teiste ühiskonna liikmete suhtes. Sellepärast ma arvan, et kasvatus on ka kunst, millega lapsevanemad ja õpetajad iga päev tegelevad. Minu arvates peitub kasvatuses natuke mõlemat nii teadust kui ka kunsti. Teaduseks võib kasvatust nimetada, sest tal on oma uurimisobjekt ja teooriad kuidas kasvatada, mis oleksid parimad meetodid ja kuidas neid reaalselt rakendada. Kunstiks, sest iga inimese kasvatusprotsess on isesugune ja ainukordne ning ka lõpptulemus on iga kord erinev, sest inimesed on erinevad. Kui aga peaksin seisukoha võtma kumba neist on rohkem, siis valiksin ilmselt kunsti, sest minu arvates on kasvatamisprotsessis loomingulisel poolel suurem roll, sest inimesed ei ole masinalaadsed mehhanismid.
Kasvatus- kunst või teadus? Kasvatus on üks pedagoogika osa, mida võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt, kuna kasvatus kannab endas palju erinevaid väärtusi ja eesmärke. Kitsamas tähenduses on kasvatus kombed, käitumine ja sotsialiseerumine, kuid laiemalt on kasvatus ja kasvatusprotsess elukestev (täiskasvanu eas eelkõige enesekasvatus) ja hõlmab endas paljusid asju nagu näiteks inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus
2.Vastavuses lapse arengu ja individuaalsusega iga lapse arengu ja õppimise soodustamiseks on vaja õppe- ja kasvatustegevusi individualiseerida, sest kõik lapsed on ainulaadsed, erinedes suuresti nii oma omaduste, võimete ja arengutempo poolest. Lapse arengu toetamine Areng ja kasvamine toimub : 3.Lõimitult lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu on oluline rajada õppe-kasvatusprotsess erinevate valdkondade teadmisi lõimuvatele tegevustele, mis omakorda seostatakse nädala teemade abil. 4. Tasakaalustatult õppe-ja kasvatusprotsessiga toetatakse tasakaalustatult lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel. Lapse arengu toetamine Areng ja kasvamine toimub: 5.Paindlikult pedagoog kavandab, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, samuti
Lasteasutuse jagunemine õigusliku seisundi alused huvigruppidega seotud tulemused - tagasiside ja Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja rahulolu; *Ressursside juhtimine- eelarveliste eralasteasutusteks. ressursside juhtimine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid; *Õppe- ja kasvatusprotsess- lastega areng ja tulemused, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; hariduslike erivajadustega lastega arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, lastega seotud statistika, laste rahulolu
kohta on märgitud, et: · Igal abiõpet vajaval õpilasel on õigus saada eripedagoogilist õpetust ja eluks ettevalmistust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. · Hariduslike erivajadustega laste vanemad peavad saama täielikku informatsiooni ja kaasarääkimisvõimaluse eripedagoogilise suunamise protsessis. · Kogu eripedagoogiline õpetus- ja kasvatusprotsess peab kindlustama hälviklaste häireteta integreerumise ühiskonda." Kooli põhilised tegevussuunad: · teostatakse õpet vaimse mahajäämusega õpilastele vastavalt nende individuaalsetele võimetele põhikooli lihtsustatud ja toimetulekukooli õppekava alusel; · tegeldakse aktiivselt abiõppe õppekirjanduse ja pedagoogilise diagnostika materjalide väljatöötamisega; · juhendatakse Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilaste pedagoogilist praktikat;
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus
Samuti kuulub füüsilise arengu alla selliste oskuste omandamine nagu istumine, roomamaine, kõndimine ja jooksmine. Individuaalsus (individuality, personality)- isikupära, omapära. Arvastada tuleb laste eakohasusega, iga lapse huvidega, võimete ja vajadustega. Interaksioon (interaction)- vastastikune mõjutamine läbi suhtlemise. Pedagoogika (pedagogy)- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Refleksioon (reflection)- mõtisklus omaenda mõtete ja käitumise üle. Sotsiaal-emotsionaalne areng (social-emotional development)- kõige kitsamalt võetuna on sotsiaalne areng teiste inimestega suhtlema õppimine, mis on väga tihedalt seotud emotsionaalse arenguga. Emotsionaalne areng tähendab oskust väljendada oma tundeid, tunnetega toime tulekut, tunda end turvaliselt ja enesekindlalt
Paulo Freire, Montessori, Steiner, Illich, Frinet, Makarenko 23. Mida innustamine kliendile annab? Annab kliendile impulsi tegutsemiseks. Innustamise käigus õpetatakse õppima. Aitab inimest iseenda realiseerimisel. Inimese toetamine, et ta ise suudaks jätkata. 24. Mis on seikluskasvatus? Miks seda kasutatakse? Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast, see on sotsiaalkasvatusmeetod, mis püüab toetada inimest oma isiksuse arendamisel. Seikluskasvatus on dünaamiline kasvatusprotsess, mis kujutab endast isiksuse mitmekülgse arengu huvides teostatavat füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tegevust. See on oskuste õppimine praktiliste tegevuste kaudu. Seikluskasvatuse ülesanne on pakkuda emotsioone, mis töödeldakse inimese, grupi ja juhendaja abiga kogemusteks. Viies läbi seiklusharjutuse, peab juhendaja hoolega läbi mõtlema, mida ta tahab selle tegevusega õpetada. Eesmärk: Seikluskasvatuse põhiprintsiibid on eesmärgistatud ning aktiivne kehaline tegevus,
• Igas grupis liider/liidrid, suhtevõrgustik, tõrjutud • Grupisuhted peidetud, aga mõjusad • Soov leida protseduur grupisuhete mõõtmiseks SOTSIOMEETRILINE KÜSIMUSTIK • Positiivsed valikud: sünnipäev, matkama, rühmatööd tegema… • Negatiivsed valikud • Sotsiogramm: suhtevõrgustik, liikmete positsioonid VÄÄRTUS JA KASUTUSALAD • Tunnustusvajadus ja kuulumistunne • Kasutusalad: nõustamine, kasvatusprotsess, mõjustamine…. • Kriitika: tänane ühiskond heterogeensem, vahetu grupisurve väiksem • Palju kuuluvusgruppe, grupivahetus EKSPERIMENT • Reaktsiooni/käitumise mõõtmine eksperimentaatori poolt etteantud stiimulitele • Laboratoorne eksperiment: katseisikud teadlikud, keskkond erinev igapäevasest • Loomulik eksperiment: loomulik keskkond, katseisikud ei ole teadlikud JAMES LIND 1747 • Laevaarst: ravida skorbuuti
analüüsimise ja hindamise põhimõtted; erivajadusega lapse toetamise põhimõtted; lapsevanematega koostöö põhimõtted; õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Kinnitab direktor pedakoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu. · Lasteaia aasta tegevuskava põhieesmärgid ja kavandatavad tegevused nende täitmiseks; personalitöö (sh koosseis, värbamine, motiveerimine, kaasamine jne); õppe- ja kasvatusprotsess (sh õppekorraldus, õppemeetodid; huvitegevus; rühmade komplekteerimine; tervisedendus; erivajadustega lastega tehtav töö jne); koostöö huvigruppidega; ressursside kasutamine. · Koolivalmiduskaart on dokument, milles kirjeldatakse laste, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1 okt 7-aastaseks (ja keda tahetakse varem kooli panna või kes on saanud koolipikenduse), arengu tulemusi üldoskustes ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades
Kodumaa-armastus ja ärilised eesmärgid. Uued töökohad ja tarbijad. Suure depressiooni aeg oli tarbimise kriis. Uus tarbijakiht oleks võimeline muutma riiki. Ameerika unelma mõistega seotud ootused olid asetatud lastele. Noor rahvas pidi kasvama selles suunas. Vastavalt sellele hakkasid toimuma muutused mitmes vallas. 1. aspekt – äriline. Ameerikas hakkas lastekaupade uputus. Tööstus hakkas uue põlvkonnaga tegelema. Laste kui tarbijagrupi sünd 2. Aspekt - kasvatusprotsess. Tekkisid uued kasvatuslikud arusaamad. Benjamin Spock oli psühholoog, kes kirjutas kuidas uuel ajastul lapsi kasvatada. Ka eesti keelde tõlgitud. Arendada loovust, jäik kasvatusmudel ei sobinud enam 3. aspekt – haridussüsteem. Õpetajate puudus. Ei teatud täpselt milliseid nõudmisi on vaja haridussüsteemile esitada. Tundus et haridussüsteem jääb maha. Hakati pikendama haridusteed. Vanem põlvkond kartis uue haritud põlvkonna tulemist tööturule ja neid hoiti
annaabi.ee 
