Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool (Alaealise mõjutusvahendite seadus § 6 lg (1), kuhu suunatakse kohtumääruse alusel õigusrikkumise sooritanud alaealised. Eestis on kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli: Tapa Erikoolis õpivad poisid ning Kaagvere Erikoolis õpivad tüdrukud. Erikool on samaaegselt nii õppe- kui ka kasvatusasutus, mille eesmärgiks on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ning kujundada õiguskuulekat ja endaga toimetulevat isiksust (Tapa Erikooli põhimäärus, 2003; Kaagvere Erikooli põhimäärus, 2002). Lisaks nendele ülesannetele täidavad erikoolid ka mitteformaalseid funktsioone, näiteks õpilaste karistamine ja kaitse. Erikooli ülesandeks on luua õpilastele tingimused hariduse omandamiseks ja kujundada sobiv õpi- ja kasvukeskkond, mis toetavad eelnimetatud eemärkide saavutamist.
Hea õppimine on: konstruktiivne-aktiivselt tähendusi loov ja otsiv; kumulatiivne,-eelnevaid teadmisi -oskusi arvestav, mis uue õppimist kas takistada või soodustada võib; isejuhtiv- õppija planeerib, juhib, jälgib ja hindab ise oma õppimist ning on võimeline selle eest vastutama; eesmärgipärane õpilane mõistab, mille nimel ta midagi teeb, ja saab saab ise eesmärke püstitada; situatiivne . Kool kui kasvatustegelikkuses Kool on kasvatusasutus, aga haridussfääris valitseb vaikiv kokkuvõte rääkida kasvatusest võimalikult vähe või üldse mitte. Kasvatus iseenesest tähendab, et on olemas midagi väärtuslikku, mis saavutada tuleb, sest kasvatus-õigustus puutuda teise inimese ellu(Poulimatka 1995:96) -eeldab seda puutumist õigustavaid väärtusi. Kasvatuse missioon oleks inimese vabastamine nii välis-kui sisesõltuvusest. Oma elu eest vastustab igaüks ise ja selleni peab aitama kasvatus. Teistmoodi teostunud koolid
kõigile eespool nimetatud algatustele toetuvad hoolekandeasutused. Riikliku hoolekande esindajateks olid Liivi- ja Eestimaa kubermangus üldhoolekande kolleegiumid. Kogukondlike hoolekandeasutustena töötasid valdades vaestemajad ning linnades varjupaigad. Kiriklike hoolekandeasutustena olgu nimetatud pikkade traditsioonidega Tallinna toomvaestekooli, EELK sotsiaaltöö toimkonna koostatud sotsiaalühingute ja -asutuste nimekirjas olid nõrgamõistuslike laste kasvatusasutus Nain Pärnu Jaagupis, Kose-jõe lastekodu Kose-Uuemõisas, vanadekodud, haiglad jms. Lisaks tegutsesid õigeusu kiriku hoolekandeasutused, näiteks Tallinnas Preobrazenski katedraali koguduse vaestekool. 20. sajandi alguses olid Eestis ka oma Punase Risti organisatsioon ning Halastajaõdede Ühing. Ametkondlikkusele tuginevad hoolekandeasutused tegutsesid suuremates linnades. Mainida vöiks Tallinna vene kaupmeeste ühingut, Kanuti Gildi
vahendi- kui eesmrk-kompetentsi nagu ka mlemat laadi teadmist: nii teadmist olevast, kui ka teadmist vrtustest. Ning tema petuse eeldustest lhtudes on see ka arusaadav, sest poliitiline kompetents thendab Platoni ksitluse kohaselt eelkige ideede-teadmist. Platoni ksitlus haridusest ja kunstist. Kuna teline teadmine on iglase riigi kujundamiseks otsustava thendusega eeltingimus, siis on riigi lesandeks oma kodanikes teadmise kujundamine. Platoni riik on seetttu ks suur kasvatusasutus. Valitsuse lesanne on tuvastada, kellel riigialamatest on millised eeldused ning millisesse kolmest inimeste grupist keegi selle alusel peaks kuuluma. Kodanikud peavad saama riigi poolt oma eeldustele vastava kasvatuse ja hariduse. Kuid eelkige on riigi lesandeks muidugi tulevaste valitsejate kasvatamine ning nende eelduste kujundamine nutavaks kompetentsiks. Kui riigil on nutava kvalifikatsiooniga valitsejaskond, siis laabuvad tnu sellele ka muud probleemid. Too hariduskik jaguneb kolme
kuidas kõige paremini sihtsadamani jõuda, vaid ta teab kõige paremini koguni seda, kuhu laeval omanikul tema heaolu ja õnnelikkuse nimel tuleks tegelikult sõita – arvaku omanik ise mida tahes. Platoni käsitlus haridusest ja kunstist. Kuna tõeline teadmine on otsustava tähendusega eeltingimus selleks, et kujundada õiglast riiki, siis on riigi ülesandeks oma kodanikes teadmise kujundamine. Platoni riik on seetõttu üks suur kasvatusasutus. Valitsuse ülesanne on tuvastada, kellel riigialamatest on millised eeldused ning millisesse kolmest seisusest keegi selle alusel peaks kuuluma. Kodanikud peavad saama riigi poolt oma eeldustele vastava kasvatuse ja hariduse. Kuid eelkõige on riigi ülesandeks muidugi tulevaste valitsejate kasvatamine ning nende eelduste kujundamine nõutavaks kompetentsiks. Kui riigil on nõutava kvalifikatsiooniga valitsejaskond, siis laabuvad tänu sellele ka muud probleemid. Too
Ameerika Lastearstide Akadeemia arvates tuleks vanematele lapse löömise vältimist soovitada järgmistel põhjustel: löömine võib kahjustada lapse füüsilist tervist, tekitada lapses hirmu vanema(te) ees; piisava tähelepanuta jäänud lapsed võivad löömist tahtlikult oma pahategudega esile kutsuda, sest negatiivne tähelepanu on nende arvates parem kui üldse mittemingisugune tähelepanu. (Ibid, 94-95) 3. LAPS JA KOOL Kool ei ole mitte ainult õppeasutus, vaid ka kasvatusasutus, kus laps vastavalt kehtivale seadusandlusele peab veetma igal õppeperioodil vähemalt 175 õppepäeva e 35 nädalat (Põhikooli ja gümnaasiumiseadus, RT I 1993, 63, 892). Tänases koolis ei tunne aga laps end hästi. 1998. aasta lõpul Tallinna koolide lõpuklasside 580 õpilase ja 276 õpetaja küsitluse alusel selgusid järgmised õpilaste 1. taseme stressorid: ebaõiglane hindamine, põhjuseta süüdistamine, väga pikad koolipäevad, mõni õppeaine, piiratud võimalused isiksuse
kaldal. Toimus lihtne kommunikatsioon tuldi kuulama ühte: kes paneb paika korra. Teater oli praktilise olemuse alus Inglismaal sel ajal. Inglise teatri üks erijooni oli see, et teatris käisid kõik ühiskonnakihid. Kõikide ühiskonnakihtide ees olid samad küsimused, mis vajasid lahendamist. Suur erinemine Inglise ja Hispaania teatri vahel Hispaania teatris puudus see mõtte energia, Inglise oma kasvatusasutus, Hispaania oma oli rohkem kunstlik ja lõbustuslik asutus, esteetilist ja ajaviitelist eesmärki täitis. Inglise teater täitis sotsiaalset eesmärki. See oli oluline Shakespeare loomingus.Kokku on arvutatud, et Inglismaal kirjutati 1558. - 1642. aastail umbes 1600 näidendit kokku. Neist säilinud umbes 900 näidendit, umbes 300 neist luudid ladina keeles mäng, oligi ladina keelne või ladina aineline näidend. 114 on neist maskimängud (õukonna zanr), 40 neist
kokkuvõtlikult, et sotsiaalpedagoogika on muutunud uueks Esiteks pakkus Nohl selge alternatiivi tollal laialt kritiseeritud kooli- pedagoogiliseks vastuseks kõige erinevamat liiki laste- ja noorte- pedagoogikale, viies osa kasvatustegevusest koolist välja. Teisalt probleemidele. Vastandus Nohl ka traditsioonilistele religioossetele kasvatusasutus- Ehkki enamik teistest autoritest ajakirjas Zeitschrift für · tele, kuna tema koolivälise sotsiaalpedagoogika idee oli ilmalik. Samas Pädagogik ei diskuteeri otseselt Lüdersi ja Winkleriga, ei jaga nad üldiselt osutus Nohli teooria kahetsusväärselt kitsaks ja ühekülgseks nende kähe autori optimismi sotsiaalpedagoogika uuema arenguloo osas. "Selleks, et sellele oleks võidud rajada sotsiaalpedagoogika ulatuslikumat Juba 1990
Parempoolsed esseerid jätkasid koostööd AV-ga, vasakesseerid olid valmis minema koostööle enamlastega ja läksidki. Enamlastega koostööd tegev fraktsioon tekkis ka vähemlaste hulgas. Sõjarevol. Komit tegevust hakkas juhtima büroo (SRK), 6-liikmeline, esimeheks Petr Nõuk esimees Trotski, kellele anti 2 abiesimeest, enamlaste poolt Nikolai Podvoiski, vasakesseeride poolt Paul Laasimir. Tegevuskohaks sai Smolnõi, endine klooster, tsaariaja viimastel aastakümnetel aadlipreilide kasvatusasutus koos pansioniga, see sai relv väljaastumise juhtimiskeskuseks. SRK esimeseks avalikuks sammuks oli 22.okt väljasaadetud komissarid, kes saadeti ennekõike raudteejaamadesse, sidekeskustesse, kõigisse Petr garn väeosadesse ja kõigisse Petr tehastesse. Kokku üle 1000 komissari. Komissarid võtsid kõik asutused esialgu oma kontrolli alla ja käivitasid sõjaväeosades ja tööstusettevõtetes enamliku propaganda
annaabi.ee 
