EMT17 HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA - Histoloogia = õpetus kudedest uurib rakkude, kudede ja ka organite ehituse ja talitluse uurimisega mikroskoopilisel tasandil. KUDE - on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon - ehk taasteke. Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas. - tege...
emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus • Lümfosarkoomiga looma korjus läheb hävitamisele • Kui surmajärgselt pole võimalik kliinilise pildi alusel diagnoosi panna, tuleb uurida laboratoorselt • Kui histoloogiline diagnoos on lümfisõlmede hüperplaasia, sobib lihakeha tarbimiseks • Seropositiivse veise liha käitlemisele kitsendusi ei kehtestata • Generaliseerunud kasvajalise leukoosi puhul kahjutustatakse kogu rümp ja siseelundid Esinemissagedus • 2012. a 3 juhtumit Võrumaal • 2011. a 1 juhtum Läänemaal • 2010. a 2 juhtumit – Lääne- ja Harjumaal • Kuulub teatamis-ja registreerimiskohustuslike loomataudide hulka Tekkepõhjused • Viirushaigus, tekitaja Retroviridae, Bovine leukemia virus • Peiteaeg 2-6 aastat • Krooniliselt kulgev • Vastuvõtlikud on igas vanuses veised, kliiniliselt avaldub vanemas eas
mRNAst mittevajalike osade intronite ( geenis olev nukleotiidne järjestus) väljalõikamine ehk splaising. mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vähk Vähk ehk vähkkasvaja on haiguste rühm, mille hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse ja mida iseloomustab rakkude kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ( kasvaja levik algkoldest kaugemale). Inimese kehas on ümmarguselt 50 000 000 000 000 (5 × 10 astmes 13) rakku. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse 100 0-55 000 elaniku kohta (2004) 55-80
õõnes- või värativeeni süsteemi. · Õõnesveeni elundil (nt algkolle emakas, munasarjades) tekivad metastaasid enamasti kopsus. · Värativeeni elundil (magu, sooled, pankreas) maksas ja alles seejärel kopsus. · Hematogeenselt levivad sarkoomid, aga ka vähid. KÄÄRSOOLEKASVAJA METASTAASID http://doctorstock.photoshelter.com/image/I0000ewE0_WUsY7s METASTASEERUMINE V Implantatsioon- ehk istutusmetastaasid · Rakud või väikesed kasvajalise koe tükid eemalduvad algkoldest ja istutuvad mujal. · Iseloomulik õõneselundite valendikes ja serooskelmete õõntes paiknevatele kasvajatele: nt söögitorust irduvad kasvajarakud istutuvad makku. KASVAJA ARENGUSTAADIUMID 0 kartsinoom in situ; I regionaalseid metastaase ei ole; II üksikud regionaalsed metastaasid; III palju regionaalseid metastaase; IV kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid. LUUMETASTAASID I
ebaõigesse kohta sattumine embrüonaalse arengu jooksul. Hiljeb võib sellistest madalalt diferentseerunud rakkudest tekida kasvaja. Selle teooria pooldajate arv on viimastel aastakümnetel vähenenud. 4. Polüetioloogiline teooria. Selle teooria järgi võivad mitmesugused tegurid viia ühesuguse resultaadini raku ainevahetuse sügavate häireteni koos uute omapäraste bioloogiliste omaduste tekkega ning seega kasvajalise vohanguni.(Podar, Sillastu, Truupõld 1988) 3 Võib öelda , et vähi tekkeks on tänaste teadmiste valguses vaja järgmist: · Vähigeeni (onkogeen) DNA koosseisus; · Onkogeeni tasakaalustava tuumori supressorgeeni (antionkogeen) kadumist või nõrgenemist DNA-s; · Kogu protsessi alagatavat päästikmehhanismi; · Suurt hulka juhuslikke faktoreid. (Labotkin 2004) Levinumad vähivormid
(Lapseea osteosarkoom.... 2017). Ewingi sarkoomi puhul on tunnusteks luuvalu, paistetus või tükk kasvaja tekkekohas. Samuti on Ewingi sarkoomil iseloomulikeks tunnusteks palavik, nõrkus ja kaalulangus. Üldised tunnused osteosarkoomi puhul on harvad, kuid kui sellised tunnused esinevad lastel või noortel võib kahtlustada osteosarkoomi. (Padrik jt 2013: 92) Diagnostika Luuvähi diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Anamneesi ja füüsikalise uuringuga hinnatakse kasvajalise massi paikset levikuulatust, hinnata tuleb ka suhet kõrvalasuvate liigestega. Biopsia on vajalik diagnoosi kinnitamiseks. Biopsiat teostatakse kas perkutaanse (suletud) või avatud kirurgilise tehnika abil. Teostatakse laborianalüüse, kus võib esineda alkaalse fosfataasi ja laktaatdehüdrogenaasi väärtuste tõus. Õhena põhilistest uuringutest tehakse röntgen ülesvõte. Röntgenuuring kasvajast haaratud jäsemest annab kriitilise info luuhaiguse olemuse kohta
* juba eelpool mainitud vesisele tupevoolusele, mis võib patsiendile jääda märkamatuks, lisanduvad * menstruatsioonide vahelised veritsused või sugulise vahekorra järgsed nn kontaktveritsused * pahaloomuse protsessi levides veritsuse episoodid sagenevad ja kestavad kauem, muutudes verejooksudeks * postmenopausis naisel on veritsus esmaseks alarmeerivaks nähtuseks Kaugelearenenud haigusele viitavad: * valud küljes, jalas, olles tingitud närvide, kusejuhade ja vaagna seina haaratusest kasvajalise protsessi poolt * paljud haiged kaebavad valulikule urineerimisele, vere leidumisele uriinis, vere eritusele pärasoolest või kõhukinnisusele. Nimetatud kliinilised ilmingud viitavad kusepõie ja pärasoole haaratusele * kasvaja levikule vaagnas või haiguse taaspuhkemisele viitavad ühe või mõlema jala turse, olles tingitud lümfi- ja veresoonte haaratusest kasvaja poolt * haiguse esmaseks sümptomiks võib olla tugev verejooks või neerupuudulikkusest tulenev
Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa. Enamik soolevähkidest tekib jämesoole või pärasoole sisepinna ehk limaskesta vohanditest, polüüpidest. Neid healoomulisi kasvajaid kutsutakse ka adenoomideks. Aastatega võib mõni adenoom pahaloomuliseks muutuda. Kui polüübist areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk ja see avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada. Tihtipeale siiski esialgsed kasvajalise haiguse tunnused ehk sümptomid puuduvad ning enne vähi avastamist võib see olla levinud teistesse kehapiirkondadesse. 7.1 Soolevähi esinemine Soolevähk on levinud ja järjest sagenev haigus, mis kuulub kolme kõige sagedamini esineva kasvaja hulka. Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas. Ka Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja
threatening tumor that does not respond rapidly enough to chemotherapy, or for intermediate-risk patients whose tumor has responded incompletely to both chemotherapy and attempted resection and also has unfavorable biologic characteristics. Radiation therapy to the primary site is recommended for high-risk patients even in cases of complete resection · Mõtle välja alternatiivne tee neuroblastoomi kasvajalise vohamise peatamiseks. ................................................................................................... Kordamisküsimused 3.prax: · Nimeta rakutsükli faasid ja kirjelda sündmusi, mis nende vältel toimuvad G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, tema sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab
Kopsuvähki saab eristada muudest kroonilistest haigustest ainult kompleksse uuringu põhjal (Loogna jt 1989). Tsentraalse kasvaja vormi korral haigus sageli avaldub köhaga (algul kuiv, hiljem märg) ja tekib ülemäärane rögaeritus mäda ja veresegune röga koos köhaga. Sageli haiged kaebavad hingeldust ning õhupuudust. Need on tingitud sellest, et kasvaja on sulgenud bronhi, mis varustab kopsuosa õhuga. Põletikulise röga kogunemine kasvajalise takistuse taha bronhis võib viia bronhiidi ja kopsupõletiku tekkeni, millest signaliseerib kõrgenenud kehatemperatuur (Labotkin 2002). Kui on tegemist perifeerse kasvajaga, siis sümptomeid ei pruugi tekkida pika aja jooksul. See on tingitud sellest, et kasvajal on arenemiseks palju ruumi. Kui kasvaja on sisse kasvanud kopsukelmesse või rindkereseina, kus on valutundlikud närvilõpmed, võivad tekkida valud rindkeres
2. tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, algus mitoosi anafaasis, kui kromosoomid on jagunenud ja lõpp telofaasis. 3. Sugurakkude jagunemine ehk meioos, küps viljastamata sugurakk sisaldab vaid poolt igast kromosoomipaarist ehk on haploidne Meioos I Meioos II Organismis tekib iga minut mitu miljonit uut rakku, kuid skeleti lihasrakud ja närvirakud ei jagune kunagi. Kontrolli alt väljunud ebanormaalne rakkude paljunemine põhjustab kasvajalise koe arengu. Kasvajad jagatakse pahaloomulisteks, kui nad põhjustavad siirdeid, ja healoomulisteks, kui nad seda ei tee. KOE TASAND Inimkehas on 4 põhilist koetüüpi: epiteel- ehk kattekude, sidekude, lihaskude ja närvikude. Kõik need koed saavad alguse ühest viljastatud munarakust, kuid koosnevad väga erinevatest rakutüüpidest. Kudede uurimisega tegeleb histoloogia, seda on tähtis tunda, kuna haigusi diagnoositakse tihti just kudede patoloogia alusel.
aastat pärast reklaami avalikustamise lõpetamist ning esitama need Ravimiameti nõudmisel. (9) Ravimite otsepakkumine meediateenuste seaduse tähenduses on keelatud. § 84. Ravimireklaam üldsusele (1) Retseptiravimi reklaam üldsusele on keelatud. (2) Ravimireklaamis üldsusele ei tohi: 26 1) sisalduda viiteid tuberkuloosi, suguhaiguse ega mõne muu raske nakkushaiguse, vähi või mõne teise kasvajalise haiguse, kroonilise unetuse, suhkurtõve või mõne teise ainevahetushaiguse ravile; 2) kasutada last ravimi omadusi esitleva tegelase rollis. (3) Ravimireklaam üldsusele peab: 1) olema esitatud selliselt, et oleks arusaadav, et tegemist on reklaamiga ja et reklaamitakse ravimit; 2) olema ajakohane, arusaadav, üheselt mõistetav, tagama ravimi eristatavuse teistest ravimitest ning sisaldama piisavalt
EBV, CMV, VZV. Makroorganismi ja viiruse interaktsioon § Persisteerivad viirusinfektsioonid § Latentne infektsioon - peale ägedat, rakkude lüüsiga kulgenud staadiumi muutub viirus latentseks. Viirus ei replitseeru, mRNA vähesel hulgal. Latentsus ilmeneb sageli mittejagunevates rakkudes - neuronid. HSV-1 ja HCV-2, VZV. § Krooniline infektsioon - peale ägedat faasi viirus persisteerib edasi koos replikatsiooniga. HBV, JC, EBV. § Krooniline infektsioon koos kasvajalise muutusega - rakkude transformatsioon peale aastaid kestnud persisteerimist. HTLV-1 ja 2, HBV, HPV. Loomulik immuunsus § Interferoonid (ingl. k. interfere) (-, -, ) § dsRNA (rotaviirus) tugevaim indutseerija § Takistavad viiruse replikatsiooni peremeesrakus § Aktiveerivad immuunvastust § Soodustavad nakatunud raku äratundmist T-rakkude poolt § Lokaalsete antikehade produktsioon neutralisatsioon, opsonisatsioon § Sekretoorne IgA (nahk, limaskestad) §
annaabi.ee 
