aberratsioonidega. Kasvaja teke ehk morfogenees algab reeglina kasvajaeelsetest muutustest. See tähendab, et kasvaja tekib koes, mis on eelnevalt muutunud. 1)Foonmuutused muutus, mis on soodustavaks teguriks kasvaja tekkes. Kroonilised põletikud, aeglaselt paranevad haavad, arengurikked, hormonaalsed häired. 2)Prekantseroosid otsesed protsessid, mis võivad üle minna kasvajaks. Patoloogilised hüperplastilised vohandid. Vähki põhjustavad mutantsed geenid jaotuvad kahte klassi: 1) Onkogeenid - geenid, mille mutantsed alleelid stimuleerivad rakkude jagunemist; 2) Tuumori supressorgeenid - mutantsete geenide puhul ei suudeta pärssida rakujagunemist. Ühest mutatsioonist ei piisa vähi tekkeks, meie rakkudes toimub igapäevaselt mitmeid mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta.
Kui kahjustused ei parane, siis rakk hävineb. See pole veel ohtlik, sest inimese organismis hävineb vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. Kuidas tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Halb on ka siis, kui rike tekib raku pärilikkusaines ja see viga on parajalt väike ja parajalt suur. Pärilikkusaine võib ootamatult muutuda ohtlikuks kasvajaks. Kasutatud kirjandus : · ´´ Laste geograafiaentsüklopeedia ´´ Carol Varley ja Lisa Miles Tõlge eesti keelde, ´´Koolibri´´ 1995 · http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/menu.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam Referaat Tuumaenergia Kadi Uustalu 7.a Kiviõli 2007 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis on lähim Kirde-Eestile
Õhtumaa allakäik Peateoses „Õhtumaa allakäik“ käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv - kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks. Kultuur on elusorganism. Õhtumaa kultuuri tulevik on fatalistlik, see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit. Raamatu sissejuhatus algab sõnadega: "See raamat on esimene niisugune, kus juletakse teha katset ajaloo kulgu ette kindlaks määrata. Nimelt jälgitakse siin ühe kultuuri, selle ainsa, mis tänapäeva maailmas on täiusele jõudmas –
Haigused 1) Herpesviirushaigused paljunevad epiteelkoe raku tsütoplasmas ja hiljem lokaliseeruvad närvirakkudesse. Tuulerõugete läbipõdemine ei pruugi anda eluaegset immuunsust. 2) Papilloomviirused paljunevad epiteelkoerakutuumades ja põhjustavad kudede vabanemist, tekitavad nn. healoomulised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Suguelunditel esinevad kondüloomid, mis naistel võivad üle minna pahaloomuliseks kasvajaks. 3) Rinoviirused põhjustavad ülemiste hingamisteede põletikke, paljunevad hästi 33-34 kraadi juures. Haigus allub hästi ravile. 4) Marutõveviirus ohustab kõiki soojaverelisi loomi. Peiteaeg on 1 nädal kuni 1 kuu. Alguses sarnanevad haigusnähud lihtsale külmetusele. Haiguse süvenedes tekivad närvisüsteemihäired, unetus, valguskartlikkus, depressioon, agressiivsus. Värsket haava on soovitav pesta külma voolava veega ja seebiga. Ohtlikumad on hammustused
epiteelrakkudes või avastada, kui kaugele on vähk arenenud (Emakas, 2009). 4. Ohtlikkus ja HPV seletus 4.1 Ohtlikkus Emakakaelavähk on tõsine haigus, mis võib osutuda eluohtlikuks. Kui naine nakatub inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpidega, ja organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel juhul võib toimuda ka ühe aastaga (Secure, 2009). 4.2 HPV HPV-d ehk papilloomiviirused on väikesed DNA viirused. HPV-d nakatavad ainult epiteelirakke (Emakas). Inimese papilloomiviirus (HPV) on viirus, mis kandub väga kergesti edasi seksuaalsel teel ja ka nahalt-nahale. Praegu on klassifitseeritud umbes 100 HPV tüüpi, millest enamus on ohutud ja asümptomaatilised.
Laserite kasutus nahal 4 Sünnimärkide eemaldamine Sünnimärke ehk teatud tüüpi neevuseid võib eemaldada nii esteetilisel kui ka meditsiinilisel põhjusel. Tihti on tegemist healoomulise nahakasvajaga, millel on tasane või ebatasane serv, mis on üldiselt pruuni värvi ja võib olla pealt krobeline või ka karvane. Sünnimärk tuleks kindlasti eemaldada, kui see on hakanud muutuma naha pahaloomuliseks kasvajaks ehk melanoomiks. Tavaliselt tehakse seda kirurgilise laseriga või laseraurustumisena. [2] Kõige rohkem kasutatakse tänapäeval muidugi laserit, sest see tagab kõige paremad tulemused ning ka arm jääb minimaalne või ei jää seda üldse. Lasertehnikad võimaldavad neevused kõikjalt komplikatsioonide ja armideta eemaldada. Laseraurustumise korral aurustab CO2-laser kohaliku tuimastuse all need naharakud, mis tekitavad sünnimärki
...........................................lk.8-9 6. Vähktõve ennetamine..................................................................................lk.9-10 7. Kasutatud allikad............................................................................................lk.11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest.
informatsiooniga. Selleks on rakkudes kontrollmehhanism geen, mille ülesanne on põhjustada normist kõrvalekaldunud rakkude hävingut ehk apoptoosi. (Ibid) Vähk on geneetiline rakkude haigus, mis võib tabada praktiliselt kõiki meie keha kudesid ja organeid. See saab alguse ühestainsast kahjustatud rakust, mis muutub ja hakkab kontrollimatult paljunema. Enamiku vähkide puhul ebanormaalsete rakkude kogumik moodustab tihendi, mida nimetatakse kasvajaks ehk tuumoriks. Kasvajad võivad olla hea- või pahaloomulised. (CWH 2000:88) 4 Pahaloomulise kasvaja (vähi) rakud tungivad ümbritsevatesse tervetesse kudedesse, samuti vere- ja lümfisoontesse, mille kaudu kanduvad keha kaugematesse piirkondadesse, moodustades seal uusi kasvajakoldeid. Seda nimetatakse vähirakkude siirete tekkimiseks e. metastaseerumiseks.
Ja seda pole ka vaja. Spengler, Oswald - saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Peateos ,,Õhtumaa allakäik" käsitleb maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks onlinnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaokselusorganism. Jagab kultuuri arengu aastaaegade järgi. Toynbee, Arnold Suurbritannia ajaloolane, Toynbee jagas maailma enam kui 20-ks tsivilisatsiooniks ning lahkas neid põhjalikult, kujundades teooria tsivilisatsioonide tõusust ehk kasvust, langusest ning hävingust. Nende ja väiksemate tsivilisatsioonidega seotud protsessidega seletas ta kogu ajaloo kulgu. Ent
VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes. Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt
Veresoonkoe-tüüpi sünnimärgid ehk hemangioomid tekivad veresoonte arenguhäirete tõttu, on tavaliselt pisut nahapinnast kõrgemad roosakat, punakat või lillakat värvust, paiknevad sagedamini pea ja kaela piirkonnas. VORMID Eristatakse veresoontest lähtunud sünnimärke hemangioome ja pigmentsünnimärke. Pigmentsünnimärgid võivad muutuda UV kiirguse toimel pahaloomuliseks eluohtlikuks kasvajaks melanoomiks. RAVI/SOOVITUS Sünnimärke on võimalik kirurgiliselt eemaldada. Sagedamini tehakse seda pahaloomulisuse kahtluse korral. Sünnimärkide teket ennetada ei saa. Hemangioomid võivad kaduda iseenesest. Pigmentsünnimärke tuleb pidevalt jälgida, kuna on melanoomi tekke oht. Samuti tuleks kaitseks UV kiirguse eest kasutada spetsiaalseid päevituskreeme, eriti pigmentsünnimärgi kohal. KAS NAKKAB
Peateoses "Der Untergang des Abendlandes" ("Õhtumaa allakäik") käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaoks elusorganism. Ta suhtub Õhtumaa kultuuri tulevikku fatalistlikult, rõhutades, et see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit. Globaliseerumine: ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda
tüügasteks. Teatud tüüpe seostatakse düsplaasiaga, mis võib muutuda kofaktorite toimel kantseroosseks. Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende „piduriteta“ on rakk vastuvõtlikum mutatsioonidele, kromosoomiaberratsioonidele, kofaktorite mõjule – kasvajaks arenemisele. Infektsiooniga reageerimisel on oluline nii loomulik kui rakuline immuunsus. HPV suudab maha suruda või peituda immuunvastuse eest. On väga madal antigeeni ekspressiooni tase (v.a. lõplikult diferentseerunud naharakkudes) ja ta on suht- koht immuunpriviligeeritud kohas replikatsiooni ajal. Kaitsva tsütolüütilise reaktsiooni jaoks on vaja põletikulist vastust. Haigused. • Tüügas. Healoomuline isepiirduv nahaproliferatsioon, mis taandub ajas. Tavaliselt kätel-jalgadel
neeldunud, siis pole enam tagasiminekut ja järgnevad keemilise ning bioloogilised muutused. Kui algset füüsikalist toimet ei saa vältida, siis kulgeb protsess paratamatult kirjeldatud viisil lõpuni. Laialdase tunnustuse on leidnud kantserogeneesi mitmeastmeline mudel. See mudel räägib pöördumatute geneetiliste muutuste algtõukest (initiation) ja muutunud rakkude kloonide stimulatsioonist, mis laienevad ja arenevad pahaloomuliseks kasvajaks. Vähi teke sõltub mitmetest faktoritest, kaasaarvatud keskkonnatingimused ja individulaalsed omadused. Lisa kiirgusdoosi suurusele sõltub kiirgusrisk veel geneetilistest eripäradest, soost, vanusest kiiritada saamise ajal, individuaalselst kiirgustundlikkusest ning sünergistilisest toimest ioniseeriva kiirguse ja muudes kartsionogeenide vahel. Ka dooside määratlemise, korrektsete riskimudelite, epidemioloogiliste andmete etc ebamäärasuse tõttu on kiirgusriski määratlemine
annaabi.ee 
