Eesmärk: Kasutada praktiliselt väljatöötatud objekti tuleohutusriskide hindamise metoodikat ning hinnata selle sobivust. Ülesanne: Koolitatav valib vabalt ühe vähemalt neljakorruselise eluhoone, mille puhul viib läbi riskide hindamise rakendades selleks etteantud indeksmeetodit hoone 17 parameetri lõikes. 1. Objekti üldine iseloomustamine. Valmistamisaasta 2014 Aadress Suve tn 2, Tallinn Kasutamisotstarve Korterelamu Korruste arv 7 Korterite arv 67 Tuleohutuspaigaldised ATS Kaugus päästekomandost 2,1 km (Lilleküla) ja 2,3 (Kesklinna) Tulepüsivus TP1 Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 (väike) Korterid on eraldi tuletõkkesektsioonid, uksega EI30 Kaugküte Pooltel korteril on rõdu Välisuks on lukus Pööning puudub 2
tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Tuletõkkesektsioonide moodustamine (1) Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid. (2) Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m2 kohta, siis võib sellistest ehitise osadest moodustada ühe tuletõkkesektsiooni, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhtudel. (3) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt lisale 5.
et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid. Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m 2 kohta, siis võib sellistest ehitise osadest moodustada ühe tuletõkkesektsiooni. Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast. Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni: · elektrijaotla ruumid;
määratakse vastavalt ehitise kasutamisotstarbele ja ehitise kasutajate ettenähtud maksimaalsele arvule. Ehitise igalt evakuatsioonialalt, kus alaliselt viibib või töötab inimesi, peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe erineva, hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Üks evakuatsioonipääs on lubatav: 1) kuni kahekorruselises I kasutusviisiga ehitises; 2) kuni kaheksakorruselises korterelamus, kui evakuatsioonialaks oleva ehitise osa kasutamisotstarve on korter; 3) V ja VI kasutusviisiga ruumides suurusega alla 300m², kusjuures evakuatsioonialalt peab olema lisaks hädaväljapääs; 4) väikese kasutajate arvuga II, III ja IV kasutusviisiga ehitises, kui sellest ei teki ohtu kasutajate turvalisusele, kusjuures evakuatsioonialalt peab olema ka hädaväljapääs. Evakuatsioonitee: Evakuatsioonitee peab tuleohutuse seisukohast olema piiritletud nii, etevakuatsiooniteed oleks võimalik kasutada kogu evakueerimisaja jooksul
ehitise kasutajate ettenähtud maksimaalsele arvule. Ehitise igalt evakuatsioonialalt, kus alaliselt viibib või töötab inimesi, peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe erineva, hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Üks evakuatsioonipääs on lubatav: · kuni kahekorruselises I kasutusviisiga ehitises · kuni kaheksakorruselises korterelamus, kui evakuatsioonialaks oleva ehitise osa kasutamisotstarve on korter · V ja VI kasutusviisiga ruumides suurusega alla 300m², kusjuures evakuatsioonialalt peab olema lisaks hädaväljapääs · väikese kasutajate arvuga II, III ja IV kasutusviisiga ehitises, kui sellest ei teki ohtu kasutajate turvalisusele, kusjuures evakuatsioonialalt peab olema ka hädaväljapääs Evakuatsioonitee Evakuatsioonitee peab tuleohutuse seisukohast olema piiritletud nii, et evakuatsioonitee oleks võimalik kasutada kogu evakueerimisaja jooksul
tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. · § 11. Tuletõkkesektsioonide moodustamine · (1) Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid. · (2) Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m2 kohta, siis võib sellistest ehitise osadest moodustada ühe tuletõkkesektsiooni, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhtudel. · (3) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt lisale 5.
............................................................................................................................ 19 5. Plaani muutmine ja täiendamine......................................................................20 3 (20) 1.Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskava 1.1 Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus Toompea lossi kasutusviis ja kasutamisotstarve: Toompea lossis toimuvad Riigikogu istungid, kui Riigikogu esimees kaalukate põhjuste olemasolu korral ei määra teist istungi toimumise kohta (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 57). Toompea lossis asub ka Riigikogu Kantselei eesmärgiga tagada Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalikud tingimused (Riigikogu Kantselei põhimääruse punkt id 1 ja 4). Toompea lossi kasutatakse riigivõimu teostamiseks. Ehitise korruste arv: 5
Eesti villatöötlejad eelistavad tänu olemasolevale masinapargile (kraasvillavabrikud) 5...10 cm pikkust villa, kuid nad tulevad toime ka kuni 13 cm pikkuse villa töötlemisega. Mida väiksem variatsioonikoefitsient on villa pikkusel, seda paremat ja ühtlikumat lõnga saadakse. Villkarva värvus võib olla valge, must, hall või pruun. Kõige rohkem saadakse lammastelt valget villa. Maailmaturul on valge villa hind kõrgem, sest selle kasutamisotstarve on laiem. Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale selle pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub rasuhigi värvist. Hinnatud on valge ja valgele võimalikult lähedased toonid nagu helekreem ja kreem. Villkarva läige on väga oluliseks näitajaks just käsitöölõnga puhul. Villa läige ehk lüstrilisus iseloomustab villkarva
kasutajate ettenähtud maksimaalsele arvule. Ehitise igalt evakuatsioonialalt, kus alaliselt viibib või töötab inimesi, peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe erineva, hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Üks evakuatsioonipääs on lubatav: 1) kuni kahekorruselises I kasutusviisiga ehitises; 2) kuni kaheksakorruselises korterelamus, kui evakuatsioonialaks oleva ehitise osa kasutamisotstarve on korter; 3) V ja VI kasutusviisiga ruumides suurusega alla 300 m2, kusjuures evakuatsioonialalt peab olema lisaks hädaväljapääs; 4) väikese kasutajate arvuga II, III ja IV kasutusviisiga ehitises, kui sellest ei teki ohtu kasutajate turvalisusele, kusjuures evakuatsioonialalt peab olema ka hädaväljapääs. Evakuatsioonitee 80 Evakuatsioonitee peab tuleohutuse seisukohast olema piiritletud nii, et evakuatsiooniteed oleks
kasutajate ettenähtud maksimaalsele arvule. Ehitise igalt evakuatsioonialalt, kus alaliselt viibib või töötab inimesi, peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe erineva, hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Üks evakuatsioonipääs on lubatav: 1) kuni kahekorruselises I kasutusviisiga ehitises; 2) kuni kaheksakorruselises korterelamus, kui evakuatsioonialaks oleva ehitise osa kasutamisotstarve on korter; 3) V ja VI kasutusviisiga ruumides suurusega alla 300 m2, kusjuures evakuatsioonialalt peab olema lisaks hädaväljapääs; 80 4) väikese kasutajate arvuga II, III ja IV kasutusviisiga ehitises, kui sellest ei teki ohtu kasutajate turvalisusele, kusjuures evakuatsioonialalt peab olema ka hädaväljapääs. Evakuatsioonitee Evakuatsioonitee peab tuleohutuse seisukohast olema piiritletud nii, et evakuatsiooniteed oleks
Kliima, loodusressursside kasutus jmt Organisatsiooni iseloomustus Tööstusharu, suurus, tüüp, aastane käive, harukontorite arv ja suurus, töötajate arv, firma koht tööstusharus (turuliider, väikefirma), firma kuulumine erinevatesse ühendustesse ja organisatsioonidesse, organisatsiooni kasvukiirus, keskkonnasõbralikkus jmt. Nii nagu eratarbijate puhul tuleks ka siin ära välja tuua, kes on firmas otsuste vastuvõtja, milliseid kommunikatsioonikanaleid jälgitakse jmt. Toote kasutamisotstarve ja kasutamisviis Kui üldiselt eraklient on lõpptarbija, siis firmadel on võimalik ostetud tooteid kasutada oma tootmisprotsessis sisenditena või abivahenditena, neid edasi müüa, olla lõpptarbija. Väga hea kui suudetakse kirjeldada, milleks täpsemalt klient tooteid vajab. Tarbimisega seotud näitajad Ostuotsustusprotsess, ostuotsuse mõjutajad, otsustajad, ostude suurus ja sagedus jmt.
Kliima, loodusressursside kasutus jmt Organisatsiooni iseloomustus Tööstusharu, suurus, tüüp, aastane käive, harukontorite arv ja suurus, töötajate arv, firma koht tööstusharus (turuliider, väikefirma), firma kuulumine erinevatesse ühendustesse ja organisatsioonidesse, organisatsiooni kasvukiirus, keskkonnasõbralikkus jmt. Nii nagu eratarbijate puhul tuleks ka siin ära välja tuua, kes on firmas otsuste vastuvõtja, milliseid kommunikatsioonikanaleid jälgitakse jmt. Toote kasutamisotstarve ja kasutamisviis Kui üldiselt eraklient on lõpptarbija, siis firmadel on võimalik ostetud tooteid kasutada oma tootmisprotsessis sisenditena või abivahenditena, neid edasi müüa, olla lõpptarbija. Väga hea kui suudetakse kirjeldada, milleks täpsemalt klient tooteid vajab. Tarbimisega seotud näitajad Ostuotsustusprotsess, ostuotsuse mõjutajad, otsustajad, ostude suurus ja sagedus jmt. Seaduspärasused organisatsiooniturul on tavaliselt keerulisemad kui eratarbijaturul nad