tavaliselt teeb seda projekti juhtkomitee on Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus ühtlasi kinnitatud ka selles pakutud muudatused. Aruannete esitamine ja kinnitamine on sageli otseselt seotud väljamaksetega tehtud kulutuste katteks. Aruannetel on ka analüütiline roll. Peale faktide võib aruannetes viidata probleemidele ning pakkuda välja lahendusi. Aruandluse kaudu võib edastada ettepanekuid, mis jäävad projekti mõjualast välja, kuid on kasusaajale materjaliks tulevaste projektide planeerimisel. Aruanded on väga oluliseks materjaliks projekti hindamise protsessis, eriti kui hinnang antakse peale projekti lõppemist, mil kõik projektiga seotud inimesed pole enam kättesaadavad. Projekti aruandluses nähakse sageli tüütut bürokraatiat. Tegelikult on aruandlus vajalik ja kasulik kõigi projektiga seotud osapoolte jaoks. Kasusaavale organisatsioonile on aruandlus üheks monitooringu instrumendiks. Aruannete
KOOSTAJAD Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Projekti strateegiat mõjutavad tegurid Programmi strateegia valiku määravad mitmed tegurid. Asjakohasus. Kas ja millises ulatuses rahuldab valitud strateegia kasusaajate tegelikke vajadusi? Mõju. Mida toob kasusaajale kaasa strateegia rakendamine, millised muutused toimuvad ja kuidas need mõjuvad? Tulemuslikkus. Kas valitud meetmed tagavad soovitud tulemusi? Kui suur efekt on erinevatel meetmetel lõppeesmärgi suhtes? Efektiivsus. Kas pakutud ressursside kasutamine on kõige ratsionaalsem viis lõppeesmärgi saavutamiseks või on mõni efektiivsem viis? Poliitilised suunad. Kas pakutud strateegia on kooskõlas riikliku, regionaalse ja/või kohaliku
Ehituse ning opereerimise ajal tekkivad kulud. Opereerimise ajal tekkivad kulud sisaldavad tööjõukulusid, kütuse, energia, keskkonnaseire, hooldus- ja remondi- ning samuti ka administratiiv- ja muid kulusid. Analüüs esitab ka ülevaate kulutustest ja nende muutumise mõjust reisijatele (piletikulu, ajakulu jm). Projektiga kaasnevad tulud nii ülesehituse kui ka opereerimise ajal kogu Projekti eluea vältel. Tulud seatakse eraldi kategooriasse vastavalt tulutüübile (otsene, kaudne) ja kasusaajale. Täitja peab käsitlema järgmiseid tegureid: ühistranspordisektor (sh. hinnad ja sissetulekud), tööhõive, elurajoonid, keskkond ja inimese tervis (nagu müra, liiklusõnnetused, vee- ja õhusaaste, kliimamuutus ja muu), aeg, mis Projekti elluviimisel säästetakse; liiklusummikud, liikluse ümbersuumine ja muu. Täitja näitab ära mõju Tallinna linna liikluskorraldusele, elanikkonna liikuvusele, reisijate ümberjagunemisele kõikide ühistranspordiliikide ja
- saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid) - Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Subsideerimine – rahaliste toetuste andmine. turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale; subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. sisse- ja tagasimaksed ehk sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. turu loomine Turu loomine, müüdavad saasteload - firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale. Kyoto protokoll
Aruandlusel on oluline tähendus ka projekti kestel, kuna tema kaudu saadakse heakskiit ja kinnitus tehtud tööle ning edasisele tegevuskavaleProjekti aruandlus kajastab muudatusi projekti tegevustes, ajakavas, meeskonnas ja ressursside jaotuses. Aruannetel on ka analüütiline roll. Peale faktide võib aruannetes viidata probleemidele ning pakkuda välja lahendusi. Aruandluse kaudu võib edastada ettepanekuid, mis jäävad projekti mõjualast välja, kuid on kasusaajale materjaliks tulevaste projektide planeerimisel. Aruanded on väga oluliseks materjaliks projekti hindamise protsessis, eriti kui hinnang antakse peale projekti lõppemist, mil kõik projektiga seotud inimesed pole enam kättesaadavad. Lõppanalüüsi võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus kogutakse teavet ja määratletakse kriteeriumid järgmistes küsimustes: - hinnang saavutatule; - seletus selle kohta, kuidas need on saavutatud; - uute projektide parem kavandamine.
rakendamiseks. Taastuvenergia (bioenergia, tuuleenergia). 3. Maksusoodustus - maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine. Tõhusa subsiidiumipoliitika põhimõtted: Turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale; subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. Turu ergutamine: 1. Saastamisõigusega kauplemine - firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale. 2. Kindlustamine - firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse likvideerimiskulud. 3
lühiajaliste ja konkreetsete taotlusteni. · Üldine eesmärk väljendab programmi pikajalist eesmärki (5 10 aastat). · Otsesed eesmärgid peegeldavad konkreetseid sihte, mida on võimalik saavutada aasta või paariga ning mis mõjutavad üldise eesmärgi saavutamist. Projekti valikuid mõjutavad järgmised tegurid: · Asjakohasus. Kas ja millises ulatuses rahuldab projekt kasusaajate tegelikke vajadusi? · Mõju. Mida toob kasusaajale kaasa projekti rakendamine, millised muutused toimuvad ja kuidas need mõjuvad? · Tulemuslikkus. Kas valitud meetmed tagavad soovitud tulemuse ? Kui suur efekt on erinevatel meetmetel lõppeesmärgi suhtes? · Efektiivsus. Kas pakutud ressursside kasutamine on kõige ratsionaalsem viis lõppeesmärgi saavutamiseks või on mõni efektiivsem viis? · Poliitilised suunad. Kas projekt on kooskõlas riikliku, regionaalse ja/või
kaudsed maksud hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist maksude diferentseerimine eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu Subsiidiumid turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale; subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. Turu ergutamine saastamisõigusega kauplemine, kindlustamine, tagatisraha süsteem. Kõrgendatud maksu/tasu määrad mittekuuletumistasu, sooritustagatis Keskkonnaseire. Keskkonnaseire seadus vastu võetud 20. jaanuaril 1999a. Käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised suhted
• Statistikas hõlmavad keskkonnakaitsekulutused saastetasusid ja makseid keskkonnateenuste eest (nt prügivedu, heitvee kanaliseerimine, keskkonnateemalised konsultatsioonid). Tõhusa subsiidiumipoliitika põhimõtted • Turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); • Lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; • Subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale; • Subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. Turu ergutamine 1. Saastamisõigusega kauplemine - Firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale - Kyoto protokoll 2. Kindlustamine - Firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse likvideerimiskulud 3. Tagatisraha süsteem
annaabi.ee 
