SEENED JA BAKTERID Ketlin Ots 11.B SEENED Seente tähtsus looduses: Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Seened on sümbiondid ehk aitavad talitleda ka teistel organismidel: 1)Seen ja taim on omavahel kasulikes suhetes, ehk sümbioosis ja seda kooseluvormi nimetatakse mükrokriisaks. 2)Mükrokriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid. Kaitsevad taimi juureparasiitide eest. 3)Seen saab taimelt vastu kasvuks vajalike ühendeid ja vitamiine. Seeneniidistikust moodustuvad samblikud. Tagavad aineringe maal, muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Seened lagundavad puitu (majavamm). Põhjustavad ka taimedele seenhaigusi.
Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened,mis kasvavad toiduainetel ning eristavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Mükoos on nakkushaigus . Kõige eluohtlikumad on süvamükoosid. Majavamm lagundab puitkonstruktsioone. Seenejuur e. mükoriisa nim. seente ja taimejuurte kooseluvormi,kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid, kaitsevad neid juureparasiitide eest Arbuskulaarne mükoriisa on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp. Ektomükoriisa iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja hartigi võrgustik.
elutegevuse tulemusena uinunud pungad puhkevad, andes ohtralt uusi võrseid. 13. Samblikud- tekivad seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahelise kooselu tulemusena. Samblikku moodustavat seent nimetatakse mükobiondiks ja rohevetikat fotobiondiks. Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. 14. Mükoriisaks ehk seenejuureks nim. seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest, seen saab aga taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Selline kohastumus võimaldab taimedel reeglina märgatavalt paremini hankida eluks vajalikke toitaineid. 15. Eesti seenevana on Erast Parmasto. 16
Arvan nii, sest väärtuste saadikute valimisel oli Swedbanki jaoks oluline, et saadikud esindaksid erinevaid valdkondi, ametipositsioone, vanusegruppe jne. Swedbank on oma tegevuses ka väga järjekindel, sest seminarid, kus jätkuvad disskussioonid visioonist, eesmärgist ja väärtuste elluviimisest, jätkuvad. Läbi aastate on Swedbank pakkunud oma töötajatele võimalusi vabatahtlikuna kodanikuühiskonda panustamiseks. Panga töötajatel on võimalus nendes ühiskonnale kasulikes programmides ja vabaühendustes osaleda ja seeläbi ka ühiskonda panustada. Koostööd on võimalik teha nii meeskonnaürituste kui ka motivatsiooniürituste näol. Swedbank usub, et vabatahtlik tegevus on ühiskonna jaoks väga tähtis ja kasulik nii vabatahtlikutele, kui ka nendele, keda abistatakse. Vabatahtlikud saavad vastutasuks oma panuse eest hea meeleolu tundest, et on kedagi aidanud. Töötajad, kes sellistes projektides osalevad ja
Kaks levinuimat ja ökoloogiliselt olulisimat kooselu vormi on seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahel moodustav samblik ning seene ja taimejuurte sümbioosi tulemusena tekkiva seenjuur ehk mükoriisa. Mõlemat kooselu peetakse erakordselt tähtsaks eelduseks maismaa asustamisel fotosünteesivate organismide poolt. ( Hein: 2000) 4.1. Mükoriisa Mükoriisaks ehk seenejuureks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi ( joon. 4 ), kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisaseened aitavad taimedel hankida eluks vajaliku vett ja toitaineid ja kaitsevad neid juureparasiitide eest. Seen aga saab taimelt kasvuks vajalike org. ühendeid ning vitamiine. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakude ühisstruktuurid. See võimaldab taimedel paremini hankida eluks vajalike toitaineid. Mikroskoopilise seenehüüfi kontakt mullaga on parem ja seeneniitistik levib suuremale alale kui tavaliselt.
Lõhestav leviala eris osades tavapärasest erinevate tunnuste kandjaid populatsiooniosades- KOHASTUMINE Liigi kooskõlas ümbritsevate keskkonnaga väljendub kohastumustes ehk adaptatsioonides- oagnismirühma kasulikes tunnustes, mis soodustavad keskonnas toimetulekut. Kohatsumine on kohastumuste kujunemine. Erilised kohastumused on varjevärvus ja kuju, hoiatusvärvus ja mimikri ehk sarnasusteise liigiga. Kohastumus on geneetiliselt kinnistunud tunnus ja pärandub seega järglastele, kohanemisel saavutatud tunnus aga mitte. Kohastumused tagavad organismirühma püsimise evolutsioonis ning uute elupaikade asustamise. Kohastumused:
põhjustavad ainult kandseened kiire protsess ensüümid: Mn-peroksidaasid, lakaasid, ligniini peroksidaasid pehmemädanik. sarnane pruunmädanikule põhjustavad eranditult kottseened aeglane protsess võib toimuda ekstreemsetes tingimustes –külmas, kuivas, liigniiskes kahjustab vanu puitesemeid puidukaitsevahendid ei aita Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Mükoriisa mõiste – sümbioos seente ja maismaataimede juurte vahel, seene ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja vee ja mineraalainete transport seenest taime. Ehitus ja tüübid. Endomükoriisa: Arbuskulaarne mükoriisa, orhidoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa. Ektomükoriisa: ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoidne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid.
Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita. Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure rakukesta ja membraani vahele
µm) bakter, mis võib põhjustada inimeste hingamisteede haigusi. Mitoos päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus Mükoriisa ehk seenjuur on seene ja taimejuure tütarrakkudes. kooseluvorm, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mittesuguline paljunemine paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Mükotoksiin (seenetoksiin) mõnede seente poolt Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. sünteesitav mürkaine. Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik Mütseel hulkraksete seente keha moodustav muutlikus) keskkonnatingimustest tulenev seeneniitide (hüüfide) kogum. tunnuste varieerumine.
seda võime võrdsustada piinamise ja vägivallaga enda organismi üle. See toob kaasa füüsilisi, kuid ka vaimsed häired, mis edaspidi võivad areneda rasketeks haigusteks [9]. Dieedi määramise küsimusele tuleb lähendada individuaalselt ja kindlasti terapeudi soovitusel. Ainult kogenud arst saab ette öelda, millistest piirangutest toitumises peate lähtuma. Kui aga te määrate dieedi endale ise, siis piirate enda organismi mitte ainult rasvas ja süsivesikutes, kuid ka kasulikes mikroelementides ja mineraalainetes, mis sisalduvad toiduainetes. Jõu puudus, väsimus ja uimasus, probleemid siseorganitega, hormonaalsed muutused, lihasmassi kaotamine, stress ja pidev näljatunne – need on «vale» dieedi kõrvaltoimed [7]. 2.1.1. Ainevahetuse rikke Kui isik, jälgides dieeti pikalt ja sihikindlalt piinab ennast näljaga, organism hakkab kütusena kasutama lihaskiude. Valgu lagundamisel eraldub lämmastik. Valkude kogusest, mis
Moorula (kobarloode) - sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esinemise staadium. Morfoloogia - uurib organismide välisehitust. Morgani seadus - ühest kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mükoplasma - väiksemõõtmeline bakter (0,1...0,3 m) bakter, mis võib põhjustada inimeste hingamisteede haigusi. Mükoriisa - ehk seenjuur on seene ja taimejuure kooseluvorm, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükotoksiin (seenetoksiin) - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mutageen - mutatsioone tekitav tegur võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. Mutant - päriliku muutuse kandja. Isend, kellel esineb mutatsioon. Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Mutatsiooniline muutlikus - geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide või geenide struktuuris.
hea soojusisolaator); vähendades oma supressiivse iseloomu tõttu taimehaiguste riski; vähendades oma kõrge katioonivahetuspotentsiaali tõttu üleväetamisest ja liigsoolsusest tulenevaid taimekasvatuslikke riske; tasandades väetamise ebaühtlusest tulenevaid agrofooni kõikumisi. 3.1.4. Mükoriisa Mükoriisaks ehk seenjuureks nimetatakse seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisaseened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest; fotosünteesiks võimetu seen aga saab taimelt kasvuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. Sellise kooselu „hüvesid“ kasutab ligikaudu 90% maismaataimeliikidest. Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuurte ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tähtsaim element, millest suure osa võtavad taimed mükoriisa abil, on
annaabi.ee 
