KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968
Neil puudub ümbrusetaju ja järelikult pole ka väliseid tagasisideahelaid. Manipulaatori liikumist ruumis juhitakse üksnes sisemistelt asendi- ja kiiruseanduritelt saadud signaalide järgi. Esimese põlvkonna robotid suudavad haarata esemeid, mille asend ja paigutus ruumis on roboti suhtes täpselt fikseeritud. Seetõttu kasutatakse robotsüsteemis tehnoloogilisi abivahendeid, näiteks orienteeritakse töödeldavad detailid eelnevalt ruumiliselt või paigutatakse need fikseeritud pesadega kassettidesse. Nii suureneb oluliselt robotsüsteemi hind ning väheneb töö paindlikkus. Kokkuvõtteks võib öelda, et esimese põlvkonna robotite juhtseadmete ülesandeks on realiseerida jäigalt etteantud programm. Teise põlvkonda kuuluvad ümbrusetajuga robotid, mis kohastuvad keskkonnas toimuvate muutustega. Ümbrusetajuks vajaliku välise informatsiooni allikateks on mitmesugused puute-, läheduse- ja lokatsiooniandurid ning tehisnägemine. Teise
Neil puudub ümbrusetaju ja järelikult pole ka väliseid tagasisideahelaid. Manipulaatori liikumist ruumis juhitakse üksnes sisemistelt asendi- ja kiiruseanduritelt saadud signaalide järgi. Esimese põlvkonna robotid suudavad haarata esemeid, mille asend ja paigutus ruumis on roboti suhtes täpselt fikseeritud. Seetõttu kasutatakse robotsüsteemis tehnoloogilisi abivahendeid, näiteks orienteeritakse töödeldavad detailid eelnevalt ruumiliselt või paigutatakse need fikseeritud pesadega kassettidesse. Nii suureneb oluliselt robotsüsteemi hind ning väheneb töö paindlikkus. Kokkuvõtteks võib öelda, et esimese põlvkonna robotite juhtseadmete ülesandeks on realiseerida jäigalt etteantud programm. Teine põlvkond Teise põlvkonda kuuluvad ümbrusetajuga robotid, mis kohastuvad keskkonnas toimuvate muutustega. Ümbrusetajuks vajaliku välise informatsiooni allikateks on mitmesugused puute-, lähedus- ja lokatsiooniandurid ning tehisnägemine. Teise põlvkonna robotite
Neil puudub ümbrusetaju ja järelikult pole ka väliseid tagasisideahelaid. Manipulaatori liikumist ruumis juhitakse üksnes sisemistelt asendi- ja kiiruseanduritelt saadud signaalide järgi. Esimese põlvkonna robotid suudavad haarata esemeid, mille asend ja paigutus ruumis on roboti suhtes täpselt fikseeritud. Seetõttu kasutatakse robotsüsteemis tehnoloogilisi abivahendeid, näiteks orienteeritakse töödeldavad detailid eelnevalt ruumiliselt või paigutatakse need fikseeritud pesadega kassettidesse. Nii suureneb oluliselt robotsüsteemi hind ning väheneb töö paindlikkus. Kokkuvõtteks võib öelda, et esimese põlvkonna robotite juhtseadmete ülesandeks on realiseerida jäigalt etteantud programm. [1] 1.1.2 Teine põlvkond Teise põlvkonda kuuluvad ümbrusetajuga robotid, mis kohastuvad keskkonnas toimuvate muutustega. Ümbrusetajuks vajaliku välise informatsiooni allikateks on mitmesugused puute-, lähedus- ja lokatsiooniandurid ning tehisnägemine
ka väliseid tagasisideahelaid. Manipulaatori liikumist ruumis juhitakse üksnes sisemistelt asendi- ja kiiruseanduritelt saadud signaalide järgi. Esimese põlvkonna robotid suudavad haarata esemeid, mille asend ja paigutus ruumis on roboti suhtes täpselt fikseeritud. Seetõttu kasutatakse robotsüsteemis tehnoloogilisi abivahendeid, näiteks orienteeritakse töödeldavad detailid eelnevalt ruumiliselt või paigutatakse need fikseeritud pesadega kassettidesse. Nii suureneb oluliselt robotsüsteemi hind ning väheneb töö paindlikkus. Kokkuvõtteks võib öelda, et esimese põlvkonna robotite juhtseadmete ülesandeks on realiseerida jäigalt etteantud programm. 3.2.2. Teine põlvkond Teise põlvkonda kuuluvad ümbrusetajuga robotid, mis kohastuvad keskkonnas toimuvate muutustega. Ümbrusetajuks vajaliku välise informatsiooni allikateks on mitmesugused puute, lähedus- ja lokatsiooniandurid ning tehisnägemine
universaalkettana". MOD (Magnetic Optical Disc) ehk magnetoptiline ketas on arvuti magnetilise salvestusega, kuid optilise laserikiire abil toimiva positsioneerimisega andmekandja. Läbimõõt on nagu kasutatavaimal disketil 3,5 tolli, kuid mahutavus sellest mitusada korda suurem. Magnetoptilised kettad võimaldavat korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses: 3,5-tollised ja 5,25- tollised kettad. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata. 3,5-tollised kettad on väga vastupidavad ja neid kasutatakse mitmesugustes arhiivirakendustes, 5,25-tolliseid kettaid kasutatakse aga enamasti kallimates kettateekides. Nende mõlemi eluiga seistes on umbes 39 aastad ja nad kannatavad kuni üks miljon korda ümberkirjutamist.
5. Paljundamine Levinud on paljasjuursed-, kasseti-, frigo- ja meristeemtaimed. Paljasjuursed taimed saadakse otse emaistandikust või pikeerpeenrast. Need lähevad hästi kasvama soodsa ilmastikuga istutusajal Kassetitaimed saadakse väikeste juurenäsakestega tütartaimede juurutamisel kassettides. Neid taimi on lihtne istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ja need lähevad hästi kasvama. Puuduseks on see, et kui taimed jäävad liiga pikaks ajaks kassettidesse, siis juured kõverduvad ja hiljem tekib kasvuseisak, mis võib mõjutada mõningal määral ka edaspidist saagikust. Frigotaimed on eemaldatud lehekodarikuga taimed, mis on lühemat või pikemat aega hoitud külmhoidlas -2 °C juures. Neid kasutatakse maasikasaagi ajastamiseks. Pärast istutamist saadakse kahe kuu pärast saak. Produktiivsemad on jämedama risoomiga taimed, 18 mm risoomi läbimõõduga taimel moodustub 4...7 õisikut. Palju frigotaimi toodetakse Hollandis.
Mehhaanilise teravustamine toimub diafragma ja särituseaja kaudu. Diafragma ülesanne on piirata valguse kogust, mis läbib objektiivi. Mida väiksem on ava, seda rohkem on pilt teravam. Mida väiksem on säritusaeg, seda teravam on pilt. Fotokaamerad jaotatakse veel peegel-, panoraam-, allvee-, veekindel- ja polaroidkaamerateks 8 5. Fotofilmide formaadid Rullfilmikaamerates kasutatakse 60, 35, 16 mm laiust kassettidesse paigutatud või poolisele keritud filmi ja monoprotsesskaameraid (kasutatakse erilisi fotokomplekte, mida töödeldakse pärast säritamist fotoaparaadis endas), kaadri formaadi järgi suurformaat (90x120 või rohkem mm), keskformaat (45x60, 60x60, 60x70, 60x90 mm), väikeformaat (24x24, 28x28, 24x32, 24x36 mm), poolformaat (18x24 mm) ja pisiformaat (14x20, 13x17, 10x14 mm). 9 6. Normaalobjektiiv
peletamiseks. ● Iidsetest aegadest peale tuntakse ka maitsetaimena. ● Rosmariin on üks tähtsamatest kloostriaia taimedest. Kasvatamine ● Seemned külvatakse külvikastidesse märtsis. ● Idanemiseks vajab kõrgemat temperatuuri (vähemalt 20º C). ● Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalaga. ● Talub rahuldavalt pikeerimist, kuid soovitavalt külvata kohe hõredamalt pottidesse või kassettidesse. Paljundamine ● Peamiselt seemnetega. ● 1000 seemne mass ca 1 g. ● Idanevus säilib 3...4 aastat. Kasvatamine ● Eesti tingimustes külmaõrn, mitmeaastasena välitingimustes kasvatada ei ole võimalik, kasvatatakse potitaimena. ● Päikesepaisteline kasvukoht. ● Lubjarikas, haritud kuid väheviljakas muld, ei talu liigniiskust. ● Ei talu liigset väetamist. ● Ületalve kasvatamisel vajab valget, kuid üsna jahedat kasvukohta.
27.04.2016 Marje Kask 29 Külvamine katmikalale · Katmikalale külvatakse seemned: mida on vähe, mis on haruldased mis vajavad idanemiseks kõrgemat temperatuuri vajavad rohkem hooldamist peenikesed seemned (rododendron, hortensia, aktiniidia, kanarbikud). külmaõrnad kultuurid, saavad pikema kasvuperioodi ja paremini talveks puituda. · Vaja rohkem tööjõudu, kallim. · Külvid kassettidesse või kastidesse (väike seeme). · Substraadiks tavaliselt turvas, mis on vajaliku pH -ni neutraliseeritud, liiva ja väetiste segust, vahel lisatakse ka komposti (20% mahust). · Idanemistemperatuur on 15 20 kraadi, tõusmed vajavad palju valgust. · Kasta hommikul, et taimed kuivaks, see vähendab seenhaiguste levikut. 27.04.2016 Marje Kask 30 Pikeerimine katmikalal
või ühes sulguris oleva ava kaudu. Mehhaanilise teravustamine toimub diafragma ja särituseaja kaudu. Diafragma ülesanne on piirata valguse kogust, mis läbib objektiivi. Mida väiksem on ava, seda rohkem on pilt teravam. Mida väiksem on säritusaeg, seda teravam on pilt. Fotokaamerad jaotatakse veel peegel-, panoraam-, allvee-, veekindel- ja polaroidkaamerateks 8. Fotofilmide formaadid Rullfilmikaamerates kasutatakse 60, 35, 16 mm laiust kassettidesse paigutatud või poolisele keritud filmi ja monoprotsesskaameraid (kasutatakse erilisi fotokomplekte, mida töödeldakse pärast säritamist fotoaparaadis endas), kaadri formaadi järgi suurformaat (90x120 või rohkem mm), keskformaat (45x60, 60x60, 60x70, 60x90 mm), väikeformaat (24x24, 28x28, 24x32, 24x36 mm), poolformaat (18x24 mm) ja pisiformaat (14x20, 13x17, 10x14 mm). Jagunevad täis- ja poolkaadriks. Täiskaadriks kutsutakse vana filmikaadrit 36 x 25 mm ja sama
98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo Magnetoptilised kettad võimaldavad korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses. 3,5-tolliste ketaste maht on 128 MB, 230 MB, 640 MB või 1,3 GB ning 5,25-tolliste ketaste maht on 650 MB, 1,3 GB, 2,6 GB, 5,2 GB või 9,1 GB. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata DAT - ajam kujutab endast videomagnetofoni omadele sarnanevate pöörlevate peadega digitaalmagnetofoni. Enamik DAT-ajameid kasutab CD-audio standardile vastavat diskreetimissagedust 44,1 KHz või
annaabi.ee 
