Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaseoksad" - 13 õppematerjali

Kasepuu vaatlus
2
doc

Kasepuu vaatlus

(Tüvi on pealt kaetud koorega,kasepuu koore pealmine osa on valge.) Kas kasepuu koor on üleni sile? Miks on tüvel mustad triibud? (Kasepuu koor vananedes praguneb) Missugune on koor tüve alumises osas?(Sinna on tekkinud korp.) Kuidas kasepuu koort veel nimetatakse? (Kasetoht.) Kasetohust valmistatakse korve ja ehteid.Vanasti tehti kasetohust ka jalanõusid ­viiske. Kas kasepuud on kõik ühesuguse jämedusega? . Mida te näete tüve ülemises osas? (Oksi.) Kasetüvi on valge ,aga kaseoksad on..........? Vaadelge okste jämedust ja painutage neid. Missugused on kaseoksad? (Painduvad.) Kõik peenikesed ja jämedamad oksad koos moodustavad kase võra. Missuguse kujuga on kase võra? Mis teeb võra tihedaks ja läbipaistmatuks? Kuhu kinnituvad lehed? Õpime nüüd kaske ka lehtede järgi ära tundma. Seda osa ,kust lehte kinni hoitakse, nimetatakse rootsuks ja laiemat osa lehelabaks. Kas kõik lehelabad on ühesuurused?

Loodus → Loodusõpetus
16 allalaadimist
Etikett-ürituse planeerimise kava koos eelarve ja kutsega
3
doc

Etikett: ürituse planeerimise kava koos eelarve ja kutsega

Sooviti külaliste nooruspõlve ajale omaseid toite. Maksumus ei olnud oluline. Kaunistused Lauakaunistused Üks pikk laud, kaetud valge laudlinaga. Laual on kolm helerohelist väikest vaasi kollaste lühikeste roosidega. Servjetid on helerohelised. Dekoratsioonid Kahele poole ukseava on pandud kaks postamenti, millel kaks helerohelist vaasi pikkade kollaste roosidega. Ukse kohal ripub tikitud loosung ,,Treki Keskkooli 14. lend". Saali nurkades värsked kaseoksad põrandavaasides. Kaunistamisel võtsin aluseks aastaaja. Esinejad Antti Kammiste bändi valisin, sest külalised avaldasid soovi, kuna bänd oli neile nooruses väga meeldinud. Kutse Riietus Riietus on vaba. Maksumus Toitlustusfirmale: 5000.- Kujundusfirmale: 2000.- Ilutulestik: 3000.- Bänd: 5000.- Kokku: 15 000.- Rahastab eraisik Tiia Mänd.

Filosoofia → Etikett
131 allalaadimist
Arukase üldiseloomustus-levik ja paljunemine
11
doc

Arukase üldiseloomustus, levik ja paljunemine

Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Ravimtaim Arukask on ravimtaim. Pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Lehti kasutatakse uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. 7 Oksad Okstest valmistatakse luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Kasepungade varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette

Loodus → Loodus õpetus
7 allalaadimist
Arukask
1
doc

Arukask

Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Tohust, mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid. Arukask on ravimtaim. Pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Lehti kasutatakse uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Arukase lehti söövad kasekedrikvaksikud ja kitsed, mitmed linnud toituvad kase seemneist. Juurtel tekib mükoriisa, näiteks kaseriisikaga. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Esitlus Norrast
30
odp

Esitlus Norrast

rahvariideid ning osalevad paraadidel (enamasti osalevad lapsed), mis võtavad aset üle kogu maa. Jõulud. Norralased toovad oma kuused enamasti metsast ise. Jõulukuusk ehitakse jõululaupäeval ja seda teevad tavaliselt vanemad elutoas suletud uste taga, samal ajal kui lapsed teistes tubades põnevusega ootavad. Pärast seda tantsib kogu pere ringis kuuse ümber ja laulab jõululaule. Õhtul jagatakse kingitusi. Lihavõtted. Pühade eel tuuakse tuppa kaseoksad, lihavõttejänes peidab lastele shokolaadi ja martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel peredel on oma mägionnid “hytted”) ja tullakse sealt tagasi aasta esimese päevitusega. Norra sport Norra elanikud armastavad üle kõige suusatamist. Norra on võõrustanud taliolümpiamänge Oslos 1952 aastal ja Lillehammeris 1994 aastal. Norra sport on alati silma paistnud oma suurepäraste suusatajate poolest

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Modifikatsiooniline muutlikkus arukase näitel-Uurimistöö
4
docx

"Modifikatsiooniline muutlikkus arukase näitel" Uurimistöö

See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Teised kaseliigid Eestis Vaevakask( Betula nana) Kask on väikese ja hädise välimusega rabataim. Asustab kõik niiskemad kasvukohad, kasvab madalsoos, siirdesoos, rabas, rabastuvatel niitudel ja metsades. Õied on koondunud vorstikujuliseks urbadeks nagu teistelgi kaskedel

Bioloogia → Ajaloolised sündmused
19 allalaadimist
Kask
6
doc

Kask

Aino: Vihad, kasemahl, kasepühad ja pulmaväravad. Mina: Millised on pulmaväravad? Aino: Kaks inimestes kõrgemat kaske ladvast kokku seotud, nii, et inimesed mahuvad sealt läbi. Seda nimetakakse ka auväravaks. See on ilus dekoratsion pulmades. Pulmades kasutatakse kaski peale auväravate ehitamiseks ka muud moodi kaunistamiseks. Mina: Kuidas tähistakase kase pühasid? Aino: Inimese kõrgused kased või suured okste kimbud (enamasti tuuakse siiski kased mitte kaseoksad) tuppa. Mina: Kas ja kuidas tähistad praegu kaskede pühasid? Aino: Mina tähistan täpselt nii, nagu ma enne rääkisin, kuidas kasepühasid tähistatakse. Mina: Millal on kasepühad? Aino: Kasepühasid nimetatakse ka nelipühadeks. Neli pühasid peetakse 11.-ndal mail. Mina: Miks on paljudes taludes kask olemas? Aino: Puid istutatakse taludesse tavaliselt mingiteks tähtpäevadeks. Kuna kask hakkab hästi kasvama, siis valitakse tavaliselt just kask, kuna kask hakkab hästi kasvama.

Kirjandus → Kirjandus
31 allalaadimist
Arukask-referaat
11
doc

Arukask (referaat)

See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. 7 8 Eestikeelne nimi arukask Ladinakeelne Betula pendula Roth. nimi Rahvapärased arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik nimed Süstemaatiline

Loodus → Keskkonnaökoloogia
19 allalaadimist
Kliiniline psühholoogia - Vaimuhaiged
11
doc

Kliiniline psühholoogia - Vaimuhaiged

Sihitu: kaootiline, krodab üht sõna, teist, puudub igasugune loogiline seos. SISULISED e. KVALITATIIVSED HÄIRED sundmõtted ­ mõte mis pidevalt kordub, kuid mille suhtes on kriitika olemas; sundhirm, e. foobia ­ haiguslik kartus, korduv. Teadvuses vastu tahtmist korduv, selle ekslikkusest saab inimene ise aru (kas ma panin ukse lukku). Kahtleva sisuga (kas panin ukse lukku), endelised (must kass, bussipiletil paarisarv), käskivad sundmõtted (ära astu plaadivahe peale, too kaseoksad tuppa) ja kartuslikud (soetud tervisega, füüsilise seisundiga, sotsiaalne situatsioon) ülekaalukad mõtted ­ stress, probleem lahendamata. Seotud valdavalt probleemse situatsiooniga. luulum tted ­ kõige raskem häire, mõte mis on kriitikalage, mille kohatusest inimene ise aru ei saa ja ta on veendunud selle õigsuses (naaber kriitab läbi seina) tüübid: 1. paranoidne luul (tähendus, jälitus, mõjutus, tagakiusamis, mürgitus, erootiline, kiivus), 2

Psühholoogia → Metodoloogia
34 allalaadimist
Kevade värvid õpimapp
72
doc

Kevade värvid õpimapp

lendavad parvedena põllule, sulama hakanud põllumullast ussikesi otsima, kuidas kuldnokad askeldavad oma pesakasti juures. Kevade tunnuseks on kõikjal puhkev rohelus. Okaspuud on haljad aasta ringi. Nendele kevad nii tormilisi värvimuutusi kui lehtpuudele kaasa ei too. Järelikult tuleb kevade esindajat otsida lehtpuude seas. Milline lehtpuu on esimesena ettejuhtuv? Nii õues kui metsas on selleks kask. Kui kaharad, lõhnavad ja üleni rohetavad kaseoksad juba toas, pole enam kahtlust, et nemad ongi ainuõiged päris kevade esindajad. Samal ajal, kui põllud ärkavad, nõretavad lepad urbade rohkusest. Tuule liikudes rappub pilvena alla rohekaskollast õietolmu. Kevadine lepik on sellest tolmust pidulik ja ilus, nagu oleks ta mässitud kuldsesse uttu. Lepa värviks võib pidada halli. Eriti teravalt torkab see silma sinilillede ja ülaste õitsemise ajal, kui jõuline kevadpäike lepikualuse üle ujutab. Tihedalt

Loodus → Keskkond
17 allalaadimist
Eestis kasvavaid puuliike
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Sookask (betula pubescens) KS 1. Leviala: Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. 2. Suurus: 20-22 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra munajas, püstiste tugevate okstega. Noored võrsed hallikarvased. 4. Lehed ja pungad: Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased. 5

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Laanemetsad
21
doc

Laanemetsad

See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik mänd (Pinus sylvestris) hong, pedajas, pettai Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu

Bioloogia → Bioloogia
52 allalaadimist
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

tehtud aukudest pandi läbi nn suitsupuu, mis tugipuud kokku sidus, koja põhi kaeti kuue- või seitsmenurkse laudadest põrandaga. Koja katteks kasutati laudu, kasetohtu ja mättaid. Koolasaamide maakojal oli varasemal ajal koja tagaseinas väiksem uks, mida peeti pühaks ja mida kasutasid mehed jahile või kalale minnes ja sealt tulles. Kahekümnenda sajandi alguses asendus see kalapõiega kaetud aknaga. Magamisasemeteks olid põrandale asetatud kuuse- ja kaseoksad ning neile laotatud põdranahad. Tuleaseme taga asuv ,,puhas koht" oli koolasaamidel kolmest küljest laudäärisega ümbritsetud. Sealse koja sisemises jaotuses oli ,,puhtast kohast" vasakul peremehe koht, tema kõrval istus perenaine koos väiksemate lastega, paremal tagumises osas elasid perekonna teised meesliikmed, ukse lähedal olid naiste kohad. Ka Skandinaavia saamide maakodadel ja taredel on hilisemal ajal olnud vilgukivist või klaasist väikesed aknad,

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun