Allikas: Maa-ameti geoportaal Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse 1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa. Kihelkonnaks oli Rõuge, Maakonnaks Võru ning Kubermanguks Liivimaa. Meegomäe on eraldatud Vastseliinast 1588 ja 1592.a. vahel. Alale jääb Vana-Kasaritsa riigimõis. Küla ümber oli okasmets ja paar talu, põllumaad. Aastatel 1922-1959 oli küla nimeks Kasaritsa ning maakonnaks Võru. 1979.a. oli rajooniks Võru ning 1989.a. Võrumaa. 2004.a. on nimeks Meegomäe küla, vallaks Võru ja Maakonnaks on Võrumaa. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 3
Meegomäe küla nime saamisloo kohta on mitmeid oletusi ja legende. Esimesed kirjalikud andmed küla kohta on aga aastast 1638. Liivimaa Revisjoniraamatus on märgitud, et on olemas „Mehoma pustus”, s.o. kunagi haritud vaba maa, kus veel uut harijat ja maksumaksjat ei ole. 1684.aastal oli Meegomäel 2 peret- Rautzepad ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks. XIX sajandi teisel poolel oli külas 8 taluperet. Meegomäe küla talud (asusid Kasaritsa riigimõisa maadel) osteti päriseks XIX- XX sajandi vahetusel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli neid seitse. (Vaike Reial. „Meegomäe külast vanast ajast tänapäevani.” Okt. 2009). 1949. aastal moodustati külas Johannes Kotkase nimeline kolhoos, mis ühendati V. Kingissepa nimelise kolhoosiga (1948-1966). 1967. aastast kuni erastamiseni kuulusid Meegomäe küla maad Võru sovhoosile. All on välja toodud pilt, minu poolt valmistatud Lynchi meetodil mälukaardist.
Langes alamkapten Vreeman ja kaks õppursõdurit. Kaks ohvitseri ja kuus õppursõdurit said haavata. Peale lühikest puhkust saadeti rood uuesti rindele, kus nad vahetasid Pangevitsa juures välja soome Põhja Poegade pataljoni. Aprilli lõpul, kui vaenlane ähvardas vallutada Võru ja oli juba tunginud Võru raudteejaamani, saadeti 2. diviisi staabi komandandi rood koos Tartu koolipoiste reservrooduga uuesti rindele. Rood võttis osa raskeist lahinguist Kasaritsa piirkonnas, kus vaenlane tagasi löödi. Tartu Koolipoiste Pataljoni formeerimisega koondusid sinna ka Võru õppursõdurid, moodustades Võru õppurite roodu. Sügisel, kui algas koolitöö, viidi rood tagasi Võrru, et võimaldada õpilastel jätkata õppetööd. 5 Vabadussõjas langenud Vabadussõja võidu eest jätsid oma elu kümned Tallinna koolipoisid. 1927. aasta 13. novembriks, mil nende mälestuseks avati Reaalkooli ees skulptor Ferdi Sannamehe loodud ,,Poiss", oli teada 22
Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Põhjasõja lahingud · Pühajõe lahing 26. november 1700, Rootsi kalendri järgi 16. november 1700 · Narva lahing (30. (19.) november 1700, Rootsi kalendri järgi 20. november 1700) · Reinbecki lahing (1700) · Spilve lahing (19. (8.) juuli 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701) · Räpina-Lokuta lahing (Rappin) 4. august 1701 · Vastse-Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701 · Rõuge lahing (Rauge) (15. september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702) · Pultuski lahing 21. aprill 1703 · Saladeni lahing 19. märts 1703 · Kastre lahing 14. mai 1704
9. URL= http://www.ohtuleht.ee/339901 Põhjasõda , 24.10.2012 10. URL= http://www.wikipedia.org/ Pildid, 23.10.2012 LISA 1 Põhjasõja lahingud [10] · Pühajõe lahing 26. november 1700, Rootsi kalendri järgi 16. november 1700 · Narva lahing (30. (19.) november 1700, Rootsi kalendri järgi 20. november 1700) · Reinbecki lahing (1700) · Spilve lahing (19. (8.) juuli 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701) · Räpina-Lokuta lahing (Rappin) 4. august 1701 · Vastse-Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701 · Rõuge lahing (Rauge) (15. september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702) · Pultuski lahing 21. aprill 1703 · Saladeni lahing 19. märts 1703 · Kastre lahing 14. mai 1704 · Narva lahing, 10
vanaisaks. 17 Kreutzwald reisib vähe, harva saab ta Tartusse ja Tallinna, korra Peterburi, Helsingi reis jääbki unistuseks. Isegi Tallinna poja Alexise ja Amalie Sophie v Huseni pulma 1871. aasta algul ei saa Kreutzwald sõita, majanduslik olukord ja pingeline töö ei anna selleks võimalusi. Puhkuseks on väljasõidud sõpradega Haanjasse ja Rõugesse, aga ka pikad jalutuskäigud, mis tihti ulatuvad Võru lähedale Kasaritsa või surnuaiale, kus puhkab ema Ann ja armastatud tütar Marie Ottilie. 14. detsembril 1873 pühitsetakse Kreutzwaldi 70. sünnipäeva, õnnitlemas on eesti seltside esindajad, nende hulgas Jakob Hurt, Ado Reinvald ja Jaan Adamson. Kuid üleva meeleolu loob sünnipäevalapsele ja küllap ka paljudele külalistele asjaolu, et vestlusringis on esikohal eesti keel. Kreutzwaldi kui arsti töökoorem näib aastatega isegi kasvavat ja sunnib teda 1873. aastat nimetama lausa ,,hulluks aastaks"
nõrgalt erodeeritud rähkmuld. Muldade klassifikatsioonis kuulub see erodeeritud muldade alla. [4] 15 Joonis 8. Rohumaakaeve profiil 5.2.1 Levik ja osatähtsus Erodeeritud muldi on kogu Eesti muldkattest 1,2% ning põllumaadest 3,1%. Erodeeritud mullad on laialt levinud Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, Tartus, Põlvas, Vastseliinas, Viljandis, Abjas ja Tõrvas. Haanjas, Kasaritsa-Ruusmäel, Otepääl, Kambja-Keenis, Haabsaares ja Karula ümbruses on aga erodeeritud muldade osakaal üle 20 %-di. Erodeeritud mullad kaasnevad reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerumata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega, kuid ka turvastutunud glei- ja madalsoomuldadega. Tartumaal on nõrgalt erodeeritud rähkmuldi 576 ha ulatuses (0,20%). [1][4] 5.3 Metsakaeve
EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Võru Juust AS 132 186 258 322* Toftan AS 110 250 264 429 554 saeveski AS Antsla-Inno 230 143 163 186 Pehme mööbel GM Panels OÜ 140 64 123 Võru, liimpuit Barrus AS 103 145 38 103 126 Kasaritsa, saeveski Wermo AS 135 101 80 78 Mööbel, raskustes Rauameister 68 67 94 Väimela, metalltransportöörid Semu Ehitus 117 75 67 47 40 * 2005. aasta Valgamaa Töötajaid Käive milj. EEK
Eesti rahvuslik maalikunst- esimesena huvitus saartest Johann Köler, kes maalis palju Hiiumaa-ainelisi maale. Tema tuntum maal on kunstniku sünnikoht. 1898 vennad Paul ja Kristjan Raud Muhus. 1892 Amandus Adamsoni esimene kalurieluaineline figuur ,,Muhu kalur". Saaremaale jõuti 20. sajandi algul. Saaremaa ainest on põhjalikumalt käsitlenud Konrad mägi. Kuulsaim: maastik kellatorniga. Enimkujutatud kohad Eesti maastikumaalis on Saaremaa, Kasaritsa, Lõuna-Eesti, Pühajärv, Viljandi järv, Lahemaa. Jne. Johannes Uiga maalis kogu aeg pühajärve ning leidis oma otsa ka seal. Kaardid kultuurigeograafias- geograafid armastavad kaarte ja kaardid on üheks peamiseks geograafi töövahendiks. Ruumiline mõtlemine, mida saab esitada kõige paremini kaartidel on üks peamisi nähtusi, mis eristab geograafiat paljudest teistest teadusharudest. Kaardid on teatud hetke parimad kajastajad. Kaart võib
annaabi.ee 
