klammerdunult lehti murdma. Unau ja inimene:Mitmetes Lõuna-Ameerika piirkondades kütivad inimesed laisikuid nende liha pärast.Vahel valmistatakse laisikute nahast sadulatekke.Nad pole populaarsed ka koduloomadena,kuna nad on ööloomad.Suurimaks ohuks laisikutele on nende looduskeskkonna hävinemine. Unau iseloomulikud omadused:Karvastik: Lühike,õrn aluskarv,mis on kaetud pika,jäikadest ja tihedalt kasvavatest karvadest moodustunud karvastikuga.Karvade vahel kasvab laisiku karvastikus kahte liiki vetikaid,mis annavad talle rohekea värvuse,seetõttuon loom puudelehtede vahel mitte märgatav.Kuival ajal on need vetikad kollast värvi.Niislusega saavutavad nad helerohelise varjundi,seetõttumuutub laisiku karvastiku värvus koos lehtede värvusega eri aastaaegadel.Küünised:Tagajalgade kolm ja esijalgade kaks varvast moodustavad koos võimsate kumerate küünistega konksud,mille abil loomad ripuvad või aeglaselt liiguvad. Suurus:Pikkus: 60-70 cm. Kaal: 6-10 kg
ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem kasvu kiirus. Rooti ja norra piimakitsed Kitsed piimajõudlus kontroll eesti praktiliselt puudub Kitsede käitumisharjumused on pigem ette arvamatud , nad on karja loomad midagi juhivad vanemad emasloomad, kitsesid saab ka eralda üksik sulgu. Nad on väga targad looomad. Norm temp on 39 kraadi. Kitsed eelistavad kõrgemaid kohti. Saavad hakkama ka madalamate temperatuuriga, külmataluvus sõltub loomade karvastikus, nad ei talu suurt niiskust nagu lambadki. Kitsed eelistavad vihma käest minna varjualla. Kitsedel näevad paremini kollaseid, siniseid violetseid ja rohelisi värve. Neile meeldib süüa rohkem puu koort lehti ja võrseid kui heina. Kitsepiima koostis Omab allergiavastaseid omadusi Laktatsiooni lõpus on piim kõrgema rasvasisaldusega ja madalama laktoosisisaldusega. Kitsepiima koostis on sarnane lehmapiima omaga, Lamba piim on rasvasem ja valgurikkam, sobib hästi juustu valmistamiseks.
klassiõpetajad II Vaadeldav loom: KODUKASS Latte, vanus üks aasta PEA - Pea on mu kassil üsna suur (nii umbes meesterahva rusika suurune), selle pikk ja puhvis karvastik muudab pea veel massiivsemaks. Värvuselt on ta üldtoonilt helepruun, kuid mõnest kohast tulevad nähtavale ka tumedamad triibud karvastikus. Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need on tal tõesti väga pikad.
Leopardide tiinus kestab lühikest aega- 3 kuud. Kui tiinusperiood oleks pikem, raskendaks see emasloomal jahipidamist. Emasloom muutuks nõrgemaks ning tal oleks hiljem raskem iseennast ja oma poegi toita. Hästivarjatud koopas sünnib tavaliselt 2-3 poega. Vahel harva võib pesakonnas olla koguni 6 poega, kuid reeglina jääb ellu vaid 2. Leopardikutsikatel avanevad kaunid sinised silmad 10 päeva pärast peale sündimist. Kuni selle ajani pole kutsikatel ka musti tähne oma karvastikus näha. Leopardipojad kasvavad märksa kiiremini, kui tiigrikutsikad. Ema juurde jäävad pojad kuni kaheks aastaks. Sinnamaani on nad väga tillukesed, ema veab neid ühest kohast teise, et nad ühte kohta liiga kauaks pidama ei jääks ning seeläbi lõvide, hüäänide või isegi isaste leopardide saagiks ei langeks. Emaga koos olles õpivad noored leopardid küttima ning toitu puuokstesse peitma.
Jahuleedik elab peamiselt veskites ning toitub seal nisujahust ja jahusaadustest. Suvel saab puudel märgata võrgendikoilaste röövikute poolt valmistatud valgeid võrgendpesasid, milles nad hulgakaupa elavad. Mõnikord on terve puu mähitud ämblikuvõrgusarnasesse valgesse võrgendisse. Vahaleedik elab mesitarudes ning toitub puhtast vahast. Massilise esinemise korral võivad nad põhjustada mesilasperede hukkumise. Üks Ameerikas elava leedikuliigi röövikud parasiteerivad laiskloomade karvastikus. Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas. Kasutatud kirjandus: 1) ,,Illustreeritud laste entsüklopeedia" lk.452-453 2) nternet http://www.miksike
ainet tänu valgusele ja veele (fotosünteesi abil, kui valgust pole, võivad mõned taimed sünteesida ainet kemosünteesi abil), mis on toiduks herbivooridele ehk esimese astme tarbijatele. Herbivooridest toituvad kiskjad ehk teise astme tarbijad. Kui teise astme tarbijad pole kedagi, kes teda sööks on ta toiduahela tipus ehk tippkisja. Parasiidid võivad elada nii kiskjate/loomade karvastikus kui ka nende sees, erinevates organites. Pärast kiskjate surma toituvad nende jäänustest raipesööjad. Kui keha hakkab kõdunema, hakkavad lagundajad lagundama surnud keha biomaterjali. Lagundajad sünteesivad orgaanilisest ainest anorgaanilist ainet, mida omakorda kasutavad tootjad orgaanilise aine sünteesimiseks. Igas toiduahela lülis kaob umbes 90% energiast. Nool näitab aine ja energia liikumise suunda. 4
Muutusi tõi ka tihe suhtlemine naaberhõimude ja rahvastega. Muinasusundit tuntakse küllalt halvasti, sest allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Üheks muinasusundi põhimõtteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Tarkadel ja nõidadel oli vägi, sest nad oskasid loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Loomadel oli vägi küüntes, südames, karvastikus, kihvades veres jne. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Hing võis magamise ajal kehast lahkuda, kuid surma puhul lahkus hing jäädavalt. Kõikjal esines ka teatud haldjaid ja vaime, kess asustasid vett, maad ja kodu. 7. Teooriad eestlaste esivanematest. 19. sajandil pakuti välja, et kõik soome-ugri alghõimud kujunesid välja kusagil Uurali mägede lähistel, kus rahvaarvu kasvu tõttu järk-järgult laiali asuti
Sügav juurestik, Kitsa või lihaka lehelabaga lehed. Vee säilituskude, Lehed taandarenenud, Õhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. Loomadel vees liikumiseks Süstjas kehakuju, Ujumiseks uimed või loivad. Lindudel kujunenud Lendamiseks tiivad, Tühjad toruluud, Veelindudel ujulestad, Mittemärguv sulestik. Paljudel organismidel on varjekuju või värvus. Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, Liivakarva värvus kõrbeloomadel, Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, Sarnasus keskkonna fooniga. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud.
väikeste silmade ja kõrvade ning metsi, kultuurmaastikke, lühikese kaelaga. linnaparke ning isegi Harilik siil koduaedasid Kiskjalised Häälitsevad haukuvalt või möögivalt Hallhülge karvastikus domineerivad Hallhülged elavad möirates hallikad toonid. Isased on tavaliselt kõikjal Atlandi Ookeani tumedama põhivärvusega, millest põhjapoolses osas ning eristuvad heledamad laigud. Emaste sellega ühenduses
olen. Ta kardab isegi puulehtede sahinat. Arvestades seda, et ta on täiesti tavaline laudakass, on argus üllatav. Ma saaksin sellisest hirmust aru ainult siis, kui tegemist oleks terve elu ühes toas istunud tähtsat tõugu kiisuga. Õudusjudinad jooksevad üle selja, sest jõudsin meie maja türannini. Tirr on igavene õeluskott. Lausa kümme aastat on ta selle pere kassivägede juhataja olnud ja kogu ta keha on kaetud sõjahaavadega. Ei ole ühtki täppi tema hõredas karvastikus, mis poleks rohkem või vähem kriimustatud. Minu vastu on Tirr eriti kuri. Ma arvan, et talle lihtsalt ei meeldi armsad paksud kiisud. Väike Präänik on uustulnuk. Tõeline paharett, aga millegipärast keegi ei karista, kui ta pahandust teeb. Õnnelik hing. Minule Präänik ei meeldi. Ta mängib alati mu sabaga kui ma söön. Kõige hullem on see, et ta ei jäta isegi urinat kuuldes mängimist järele. Naudin hetke, mil Präänik magab. See on kõige rahulikum aeg üldse.
46. Karvad, kabjad, sarved Kabi - Kolmest nahakihist koosnev kolmanda varba lõpposa. ülesanded: jäseme alaosade kaitsmine mehaaniliselt, keemiliste ja bioloogilise välismõjude eest, tõugete amortiseerimine käimisel, jõu ülekandmine käimisel seoses kabjaluule kinnitumisega, kompimine Sõrg- Paarilised moodustised. Funktsioonid samad, mis kabjal. Sarv- Saab eristada põhimikku, keha ja tippu. Karvad Karvad kaitsevad looma külma ja niiskuse eest, karvastikus sisalduv õhk tagab organismi termoregulatsiooni. Karvad arenevad embrüonaalselt epidermis. Karv on pikk ja elastne sarvmoodustis, mis on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega. Karv koosneb juurest ja roodust. Karvarooduks ehk tüvikuks nim nahapinnast esile ulatuvat osa. Karvajuur paikneb nahas kaldu ja on ümbritsetud karvanääpsuga. Looma karvastik koosneb alus- ja pealiskarvastikust. Katte-, harjas-, jõhv-, vill- ja kompimiskarvad. 47. Silm
Toitumine - Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Hallhüljes on paindliku toiduvalikuga ja arvatavasti ei söö iga päev. Täiskasvanud looma päevane toiduvajadus on umbes 5–7 kg ehk ligikaudu 6% oma kehamassist. Välimus - Hallhülge karvastikus domineerivad hallikad toonid, mõnikord võib leiduda looma peal, kaelal, kõhul ja loibadel ka punakat tooni. Isased on tavaliselt tumedama põhivärvusega, millest eristuvad heledamad laigud. Emaste karvkate on heledamat tooni ning laigud nende seljal on rohkem ühte sulanud. Vanadel isasloomadel on kaelapiirkonnas 3–4 silmatorkavat kurdu. Hallhülgel on võrreldes viigerhülgega kolmnurksem pea kuju ja pikem koon.
kilejas,imemissuistega putukad, imevad taimede ja loomade mahla. Mõned ka magevees, röövloomad, vaegmoone munast koorumise järel areneb vastne (nümf) iga kestumisega täiskasvanu sarnasemaks. Prussakad vaegmoondega, tiivuline, ainult maismaal, peamiselt taimesööja. Täid imetajate välisparasiit, tiibu pole. Vaegmoondega, spetsiifilised, ainult kindlad peremeesliigid Kirbud täismoondega, tiibateta, hüppavad hästi. Valmikud imevad soojavereliste loomade verd, kehakuju kohane karvastikus pugemiseks.vastne usja kujuga, elavad pesa või elamuprahis, söövad kõdu. 68. Termiidid võrdsete tiibadega, ühiselulised, igas peres üks sigiv, tiibadest loobunud eman ja isane. Palju mõlemast soost suguvõimetuid, mitmes suuruses töölised ja sõdurid. Ainult maismaal, vaegmoondega, taimtoidulised, pesa maasees, kuhik maapinnal, Eestis pole. Kiletiivalised - Kahe õhukese tiivapaariga, tagatiivad väiksemad, täismoone, vastsed erineva kujuga
Hapnikuvaeses, külmas veekihis on ka vaenlaste oht väike, kuna kalad sinnani ei küündi. Seetõttu käib 2 korda ööpäevas pinnakihis saaki jahtimas ning hapnikuvaru uuendamas (öösiti). 67. Soovimatud putukad (Insecta) inimese majas ja ihul: prussakad, kirbud, lutikad, täid. Seltsid, eluviis, moone Kirbud: eluviis/moone: täismoondega, tiibadeta putukad, kes lendamise asemel hästi hüppavad. Valmikud imevad soojavereliste loomade verd; kehakuju kohane karvastikus pugemiseks. Vastsed usja kujuga, elavad pesa või elamu prahis, söövad kõdu. Selts: kirbulised (Siphonaptera) Täid: eluviis/moone: Imetajate välisparasiidid, kes on kaotanud tiivad. Vaegmoondega. Pistesuistega. Spetsiifilised, ainult kindlal peremeesliigil. Selts: täilised (Anoplura). Lutikad: eluviis/moone: vaegmoondega, imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Mõned ka magevees, röövloomad. Selts: lutikalised (Heteroptera, ka Hemiptera).
annaabi.ee 
