äris, kus tegi eraviisiliset õmblejatööd · Moulinsis esines lauljana Rotonde varietees Uus mood · poisilik stiil (nooruslik, sihvakas, poisilik figuur, lühikesed juuksed, mugavad riided) · lihtsus ei tähenda vaesust · võltsitud juveelidest ehted (ehted ilu ja elegantsi, mitte rikkuse demonstreerimiseks) Looming · pakkus välja esimese rannariiete komplekti (1913) · kardiganjakk (1918) · pikad naiste püksid, lühike soeng (1920) · karusnahkse voodriga palitu; oma lõhnaõli (1921) · plisseeritud seelik, vihmamantel, õlakud (1924) · sportlikud riided II Maailmasõda · avatuks jäi lõhnakauplus · isiklik kohtumine W.Churchilliga (eesmärk veenda teda Saksamaaga separaatrahu sõlmima) · arreteeriti sakslasest armukese tõttu · naastes 1954 Sveitsist, olid elemendid funktsionaalsed (taskutega seelikud, pikkade sangadega kotid) Fakte · õitseaeg 1930ndatel (äri, seltskond, välimus)
sallkrae, slepp houppeland hennin, sarvtanu vöö, pikad varrukad püksid kellukesed, südamed, amuletid Renessanss Esimesed raamatud Itaalias rõivastusest Vararenessanss N: aluskleit, kleit, simara (1400-1500) M: alussärk/püksid, vest, Kõrgrenessanss pükssukad, jakk (1500-1520/30) karusnahkse voodriga ülejäänud Euroopa lahtkäistega mantel, (u.1500-1630) vammus, kubemekott, Eestis 1520-1650 trikoopüksid sisselõiked varrukatel korsett, võruseelik brokaat, samet, krepp siid, sifoon pits barett taskurätt kandilise ninaga jalatsid, pantofles, chopines, kinga ihmad
· Pruut riietub punasesse siidi ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Belgia: Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. · Böömimaa: Peigmees kingib pruudile roosikrantsi, palveraamatu, paela kolme võtmega tema vooruslikkuse valvamiseks, karusnahkse mütsi ja hõbesõrmuse. · Pruut kingib peigmehele kuldniitidega tikitud särgi ja sõrmuse.Enne tseremooniat mässib isamees peigmehe pruudi loori sisse, et mitte lasta halbadel vaimudel paari lahutada. · Hispaania: Peigmees kingib pruudile 13 münti, et sümboliseerida oma suutlikkust teda toetada ja ta eest hoolitseda. · Pruut kannab münte tseremoonia ajal spetsiaalses kukrus või usaldab selle väikesele tüdrukule, kes kannab neid spetsiaalse räti või padla peal.
seisuse ja rahvuse tasandini välja. Oluline märk oli peakate, mis tähistas tema naise seisundit: neiu, mõrsja, naine. Neiud käisid paljapäi, juuste kooshoidmiseks ja ehtimiseks peapael või pärg. Abielunaise pea pidi kombekohaselt kaetud olema. Saaremaal, Hiiumaal ja Põhja-Harjumaal kandsid pruudid pruudipärga, Lõuna-Eestis (talve)mütsi, nt Hupeli (1777) teatel kandis mõrsja laulatusest pulmadeni karusnahkse äärega talvemütsi. Pulmatseremoonia keskne sündmus oli mõrsjale naise peakatte pähepanek linutamine ehk tanutamine. On teateid eriliste nooriku (lapseta abielunaise) peakatete kohta, nt Mustjalas kandis noorik kuni lapse sünnini ülli ja seejärel sai tanu. Abielunaise peakate pandi pähe samuti lapseootel tüdrukule. Lapsega tüdruku pott- või kabimütsil puudusid paelad ja abielunaise mütsi äärt kaunistav kitsas pitsääris treemel.
Kuue varrukad olid pikad ja laiad, varruka peal oli lõhik, mis ulatus õlast randmeni. Lõhik oli kaunistatud paela ja nööpidega, ühel rõivakomplektil võis olla kuni 576 nööpi.Sageli olid osaliselt lahti jäetud ka kuue küljeõmblused. Kuub ulatus puusade keskkohani. Kuue peale võidi siduda lai siidist särpvöö. Ülerõivana kandsid mehed ¾ või täisringikujulist keepi või varrukatega mantlit, mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga. Jalatsid. Kõige rohkem kanti sääremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapaid. Saapa lehterservad olid alla pööratud ja kaunistatud pitside, batisti või sulgedega. Saabaste küljes olid kannused. Kingad olid kõrge kontsaga, neid kaunistati suurte paeltest rosettidega. Kanti värvilisi, eriti siniseid ja punaseid sukki. Aluspesu oli avar, rikkalikult kroogitud ning paistis rõivaste lõhikutest. Pesu oli
kinnitati värviline lipsu seotud siidlint. Sajandi keskel hakati tanuriideks kasutama ka puuvillast kangast, mille servas õmmeldi kitsas tüllpitsiriba. Talvel välja minnes panid naised tanu peale karusnahkse äärega punase mütsi, talvekübara, jättes tanu pitsi otsmikul ning siidlindid seljal mütsi alt nähtavale. 6 Ehted Kuuehõlmade vahelt jäid nähtavale rinnaräti peale seatud ehted - suur press, kuhiksõlg ja helmed. Kaela ümbritsevad helmed olid ühe- või kaherealiselt. Piduliku ülikonna juurde
suusatamisvõhikule tunduda keeruline, siis nende valmistamine on veelgi keerulisem ning käesolevas referaadis selgitangi, kuidas valmistatakse suuski. Lisaks sellele räägin põgusalt ka enesele sobivate suuskade valimisest ning määretest. 1. Suuskade valmistamine 1.1 Suuskade valmistamisel kasutatavad materjalid enne ja nüüd Esimesed suusad arenesid välja erimõõdulisteks: pikemat nimetati liuglemis- ja lühemat tõukesuusaks. Pidamine saavutati karusnahkse põhja abil, tõugates jäi põhjapõdra nahk vastukarva lumme kinni ning liueldes libises pärikarva edasi. Suusad valmistati ühest pikast puutükist, tavaliselt männist või kasest ja algelise libisemismäärdena kasutati karukäpast saadud rasva. Nüüd koosneb suusk mitmetest erinevatest komponentidest nagu näiteks klaaskiud, kevlar, alumiinium, süsinikkiud ja erinevad polümeerid. Suusa nö südamikuna kasutatakse veel siiani puitu, kuid levinud on ka kärg- ja vahtsisu kasutamine
Kas universumis eksisteerib elu ka kusagil mujal peale planeet Maa? Mis on hea, mis on halb? Filosoofilistele küsimustele puudub kindel vastus (st. ei saa leida vastust kogemuse põhjal või siis loogilise arutluse põhjal) ning nende üle saab seetõttu filosofeerida. 4. Instrumentaalväärtused on objektid või asjad, mis on väärtuslikud mingi eesmärgi saavutamiseks, iseväärtused on aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas. Inimene ostab jube kalli karusnahkse kasuka, siis on see tema sotsiaalse staatuse määratlemiseks, samas tavaline talvejope on pigem praktilise väärtusega, kaitseks külma eest. Esimesel juhul on kasukas instrumendiks sotsiaalse staatuse määramisel, teisel juhul on jopel endal kui soojahoidjal väärtus. 5. Kuidas tõlgendas Sokrates Delphi oraaklit, mille kohaselt Sokratesest targemat inimest pole? Esiti hakkas Sokrates ,,järele katsuma" inimesi, keda peeti targaks. Nendega vesteldes sai ta aru,
Kas universumis eksisteerib elu ka kusagil mujal peale planeet Maa? Mis on hea, mis on halb? Filosoofilistele küsimustele puudub kindel vastus (st. ei saa leida vastust kogemuse põhjal või siis loogilise arutluse põhjal) ning nende üle saab seetõttu filosofeerida. 4. Instrumentaalväärtused on objektid või asjad, mis on väärtuslikud mingi eesmärgi saavutamiseks, iseväärtused on aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas. Inimene ostab jube kalli karusnahkse kasuka, siis on see tema sotsiaalse staatuse määratlemiseks, samas tavaline talvejope on pigem praktilise väärtusega, kaitseks külma eest. Esimesel juhul on kasukas instrumendiks sotsiaalse staatuse määramisel, teisel juhul on jopel endal kui soojahoidjal väärtus. 5. Kuidas tõlgendas Sokrates Delphi oraaklit, mille kohaselt Sokratesest targemat inimest pole? Esiti hakkas Sokrates „järele katsuma“ inimesi, keda peeti targaks. Nendega vesteldes sai ta aru, et tema eelis
Jõukate naiste seljas võis näha raskest brokaadist õmmeldud kellukesekujulisi, järele lohiseva sabaga kleite. Vöökoht oli tõstetud kõrgele rinna alla, kuhu kinnitati ka lai dekoratiivne vöö, mis pidi seda kehapiirkonda veelgi enam esile tõstma. Kleidi ülaosa oli suhteliselt tagasihoidlik, kaelus enamasti kinnine. Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga mõnikoed ka ülikeeruka lõikega, karusnahkse voodriga või laiad ja nii pikad, et 29 riivasid põrandat. 14.sajandi varrukate sakilised servad andsid mõnede moeajaloolaste arvates hilisemal ajal inspiratsiooni pitsi väljamõtlesmiseks. Hiljem muutusid riided lühemateks ja rõhutasid rohkem naiselikkust. Meeste riietus: Keskaajal sõltus mehe rõivastus suuresti tema sotsiaalsest kuuluvusest ja ametist. 13. ja 14
Jõukate naiste seljas võis näha raskest brokaadist õmmeldud kellukesekujulisi, järele lohiseva sabaga kleite. Vöökoht oli tõstetud kõrgele rinna alla, kuhu kinnitati ka lai dekoratiivne vöö, mis pidi seda kehapiirkonda veelgi enam esile tõstma. Kleidi ülaosa oli suhteliselt tagasihoidlik, kaelus enamasti kinnine. Varrukad võisid olla lihtsad ja liibuvad, aga mõnikoed ka ülikeeruka lõikega, karusnahkse voodriga või laiad ja nii pikad, et 29 riivasid põrandat. 14.sajandi varrukate sakilised servad andsid mõnede moeajaloolaste arvates hilisemal ajal inspiratsiooni pitsi väljamõtlesmiseks. Hiljem muutusid riided lühemateks ja rõhutasid rohkem naiselikkust. Meeste riietus: Keskaajal sõltus mehe rõivastus suuresti tema sotsiaalsest kuuluvusest ja ametist. 13. ja 14
annaabi.ee 
