Laotehnoloogiad. Eelised ja puudused. Peenkauba riiulite eelised: voimalik kasutada odavat laotehnikat ruumikasutuse efektiivsus hoiukohtadele paigutamine ja komplekteerimine voivad toimuda samaaegselt. laiade vahekoridoride puhul ei teki pudelikaelu ( komplekteerijad saavad karudega mooda ) voimaldavad toopaindlikku organiseerimist, suure koormuse puhul voib riiulivahedes tootada palju komplekteerijaid. Peenkaubariiulite kasutamine on piiratud tooteuhiku kaalu ja ruumalaga. Sageli voetakse peenkaubariiulil hoiustamiselt uleminekul kaubaalusel hoiustamisele aluseks kindel kauba maht - 0,5 m3. Konventsionaalse lao eelised : Otsene ligipaas koigile hoiukohtadele. Aluseid on voimalik siirdada ilma teisi aluseid umber paigutamata.
7 KOKKUVÕTE Töö tegemiseks kulus umbes 15 tundi. Kõige vähem aega võttis lisade tegemine (pudipõll, lips, kaelakee ja silmad). Kõige kauem aega võttis karude kokku- õmblemine. Õmmelda saime ainult koolis, sest karude detailide kokkupanek oli keeruline ja vajas õpetaja abi. Karude õmblemiseks oli vaja varuda aega ning kannatust, sest kiirustades oleks võinud midagi valesti minna. Meie oleme oma karudega väga rahul. Ilmselt anname need karud meie perede väiksematele liikmetele mängimiseks. Joonis 2. Valmis karud 8 KASUTATUD KIRJANDUS Karude ajalugu [WWW] http://foorum.anastasia.ee/index.php?topic=1049.0 (25.03.2018) Pink, A. Õmblemine. Türi: Saara Kirjastus, 2003 9
talvel ka Eestis. Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad tuhmkollakad või valged vöödid. Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad. Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 6282 cm, sabapikkus 1825 cm. Tagakäpa pikkus 14 18 cm, kondülobasaalpikkus 128150 mm. Isendid kaaluvad 919 kg. Isasloomad on emastest umbes 30 % suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba. Ahmide karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see oma elastsust, eriti tõhus on seda kasutada Arktika piirkondades. Ondatra (piisamrott) on poolveelise eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast. Ondatra looduslik levila on Põhja-Ameerika. Hiljem on teda viidud paljudesse maailma paikadesse, eriti hästi on ta kohanenud Euraasias. Eestisse on ondatrat introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik.
aga meest polnud ning surid hoopis Magdaleena ja Toomas. Ta otsustas kätte maksta ja lõikas hiietarga käed otsast, kuni too lõpuks hinge heitis. Uru juurde minnes avastasid nad Intsuga lõkke, mis tappis nii Leemeti ema kui ka rästikupere. Ints ja Leemet võitlesid sissetungijatega, kuid neid oli liiga palju. Päästjaks oli vanaisa, kes tuli lennates appi ja võttis lapselapse endaga kaasa. Koos mindi sõtta. Nad võitlesid raudmeestega ja karudega, põletasid maha kloostreid ja linnuseid, kuid keegi ei saanud neist jagu. Küla, kuhu Leemet vahepeal sattus, oli ära hävinenud, sest sealseid elanikke peeti patusteks, kes astusid piiskopi vastu. Leemet ja vanaisa sellest ei hoolinud, nemad sõdisid edasi, kuni raudmehed nad kinni võtsid ja hukata kavatsesid. Vanaisa suri, kuid Leemeti päästsid inimahvid, kes saatsid täid koos raudmeestega vette. Leemeti kõik lähedased olid surnud ning pidas end viimaseks metsaelanikuks, kuid siis
märke ning tõkkepuude lõhkumist. (Tarupettäi 2014) Suureks probleemiks on ka prügi, mida inimesed tihti jätavad veekogude äärde. Negatiivseks mõjuks võib tuua ka Rally Estonia, mida tänu kogukonna aktiivsele protestile siiski ei toimunud, kuid mis oleks kaasa toonud endaga müra, liiklustakistused, mis oleks takistanud liigelda inimestel, kes soovisid tulla loodust nautima. (Tarupettäi 2013) Kultuurilugu Rahvuspargi nime seostamine karudega oleks ekslik, sest Lõuna-Eestis tunti varem mesikäppa hoopis ote nime all (vrdl Otepää). Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. (Keskkonnaamet) “Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus
– olenevalt aastaajast ning ka meest. Võib lõhkuda ka sipelgapesi. Suvel sööb raipeid – mida rohkem haiseb, seda parem on. Kui ta murrab ühe looma, siis ta matab selle sambla alla ning kui maetud loom on omandanud haisu, siis alles sööb. Suvel (hilissuvel) tulevad karud põldudele kaera ja nisu sööma. Suvekuudel sööb põdravasikaid. Kevadel ka täiskasvanud põtru. Levik Kogu Venemaa ja Siber on karudega kaetud. Skandinaaviast ja Baltikumist algab karu katkematu leviala. Euroopas on levik katkendlik. Kõige tihedam karu populatsioon on Rumeenias – erakordselt kõrge asustus. Eestis on karu levinud, aga Lätis ja Leedus karu pole. Karu arvukus ja küttimine 150-200 aasta jooksul on karu rohkem kui teda eelneval ajal on üldse olnud. Ulukite loendusmeetodid Totaalküttimine – kütitakse kõik ära ja loendatakse üle
keeles,karu satub sellest segadusse ning hammustab isal pea otsast. Karu,saanud oma veast aru,et asi toimunud kirehoos,hammusab omal riisat otsast. Linda,mõistud ka oma süüd,et ta on isa surmas süüdi,lõpetab igasuguse suhtlemise karudega. Peale isa surma kolib ema oma lastega Leemeti ja Salmega tagasi metsa elama.Vend Voortele aitab ka elamisse sisse elada,andes õele piima anmvad hundid. Metsas toitutakse põhiliselt põrdalihast.Lemmikroog on öökullimunad.
See peab kiiruse peale rebima ajalehele sellise augu, et teine mängija mahuks sealt läbi pugema. KUNINGA MÄNG Muusika Saatel liigutakse läbisegi. Saali keskele asetatakse kuninga troon, kuhu muusika katkedes läheb omal algatusel üks laps ja lausub erineva hääletooniga ja poosiga "MINA OLEN KUNINGAS" Teised teevad tema järgi. TURVATUNNE Liigutakse läbisegi. Õpetaja jääb koos ühe lapsega seisma, tema ümber kogunetakse, tehakse müür. Tekitab turvatunde. VÕIDUJOOKS KARUDEGA Lapsed on neljakäpakil stardijoone taga. Igale võistlejale panna mängukaru selja peale. Karud tuleb finisisse toimetada nii, et karu ei kuku maha. Kui karu siiski kukub, korjab laps selle üles, paneb seljale ja jätkab võistlust. MIS KELL ON HÄRRA HUNT Üks laps on hunt. Mängu alguses valitakse koobas. Hunt luusib ringi ja ülejäänud lapsed liiguvad tema kannul, pidevalt hüüdes: "Mis kell on, härra hunt" Hunt peab vastama kellaaegadega- kell on üks, viis jne.Kui hunt oma
rohkem kui vanaisa suutis peekreid teha jäi neist igapool maha pealuude saba. Üks kena päev sattusid nad huvitava kindluse juurde, selle müürid olid täis raudmehi ja kaitsetorne nii, et otsus seda rünnata oli hullumeele. Otsustati oodata ööni kuni sõdurid vähem valvsad on ja siis karude koostööl kelle lõhna vanaisa tundis kindluse seest tulevat kindlus üle võtta. Öösel hiilitigi kindluse müüri juurde ja Leemet hakkas kõnelema keerulises ussikeeles karudega keda oli kümme kuid sellest ei olnud kasu vaid kahju nende plaanile, sest karud olid ka meelemürgitatud ja tahtsid olla välismaa kaelarihma ümber ning narri kasutuses. Leemetile ei jäänud muud valikut kui sisistada üks jube raske ussisõna mis karud pöördesse ajab ja lühem ajag kui sõrme nips olid kõik karud raevus kallel raudmeestel ja munkadel. Vanaisa lennutas ka Leemeti üle müüri ja lahing oli valla kuid ka vaid lühikeseks ajaks, sest larud olid suurema töö
See on paljude populatsioonigeneetiliste mudelite eelduseks. Kõikides populatsioonides vaba ristumist ei esine. Meenutame siin kasvõi inimpopulatsioone, kus ristutakse samasse klassi või rassi isenditega märksa tõenäolisemalt kui mõne teisega, seejuures on esimeses definitsioonis antud tingimused täidetud. Populatsioonide piiritlemine on sageli küllaltki meelevaldne. Nii räägitakse näiteks Eesti karupopulatsioonist, ehkki sisuliselt moodustavad Eesti karud Venemaa karudega ühtse populatsiooni. Märksa selgem on asi saarte ja suletud veekogudega. Nende kahe äärmuse vahele jääb lõputult palju vahevorme, kus populatsioonid on teineteisest rohkem või vähem isoleeritud. Ka inimpopulatsioonid on sageli geograafilises mõttes pidevad. Tegelikult moodustab terve Euraasia elanikkond justkui ühtse populatsiooni. Inimpopulatsioone eraldavad selles olukorras kultuurilised erinevused ja riigipiirid. 24. Mis on metapopulatsioon?
annaabi.ee 
