2.Barokk sai alguse 16.sajandi lõpul Itaalias. 3. Kunstide süntees arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Stukkdekoor kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Kartuss ehistahvel. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas - Peterpuri, Narva, Rooma 5.Barokkstiilis lossid ja kirikud Euroopas - Talvepalee, Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6.Peterburi rajas Peeter I Venemaale 1703. 7. Rastelli ehitised Talvepalee, Smolnõi kloostri peakirik, Rundale loss. 8.Barokis kasutati läbipaistvaid värve sinised, roosad, heledad toonid,
Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Voluut: Spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Kartuss: kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad: trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas on Narva, Rooma ja Peterburg 5. Barokkstiilis lossid Euroopas on Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6. Peeter Esimene rajas Peterburgi Venemaale 1703 aastal. 7. Rastelli ehitas Peterburgi Talvepalee, Smolnõi kloostri peakiriku, Rundale lossi. 8
ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. N: Korintose kapiteel General Post Office`il New Yorkis. Kartuss - Vana-Egiptuses on horisontaalsuunas piklikuks venitatud ovaalne raam, mille ühes otsas on vertikaaljoon. Vahel kujutati kartussi ka vertikaalselt nii, et otsajoon jäi alumisse külge.Kartusi kasutamine näitas, et selle sisse graveeritud/kirjutatud tekst tähistab kuninglikku nime. Kartusid tulid egiptuses kasutusele 4. dünastia alguses. Keraamika - on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast. Keraamika liigid: Primitiivkeraamika, Pottsepakeraamika, Madalkuumus kunstkeraamika, Klinkertooted, Kivinõu, Shamott-
Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn. zanri-ehk olustikumaali vastu - viimases kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust. Suurejoonelisi renessanss-stiilis ehitisi Madalmaades ei ehitatud. Suuremad ja esinduslikumad hooned rajati endiselt gooti stiilis. Gootilikud kõrged viilud koos renessanslike kaunistustega ehtisid aga rikaste kaupmeeste ja käsitööliste elamuid Madalmaade linnades. Palju kasutati seal ehitiste kaunistusena kartussi -see on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Hubaseid ja koduselt mõjuvaid hooneid loodi Hollandi alal. Nende punastele telliskiviseintele moodustab kena vastandi raid kiviosade valevust. Madalmaade renessansskunstil on tohutu tähtsus. Selle traditsioonide pärijateks võib pidada 17. sajandi hollandi ja ka flaami kunsti. Mõjud ulatuvad aga lausa kaasaega välja.
kaunistuste, mõtete ja värvidega (sinine, valge, roheline, kuldne). Seal sain ka teada, et sel ajal ei tehtud ühtegi asja ilma mõtteta (piltide, esemete tähendused). Seinte ääres on vastastikku kaks ahju (vastasseinte ääres), mis sobivad oma kaunistustega väga hästi pidusaali, kuna ka saal on samade kaunistustega. Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole. Kaminate kohal, mõlemal pool kartussi on pasunat puhuvad geeniused (stukist), kes pidid tsaaridele kuulsust tooma. Geeniuste käes on ka tammeoksad (plekist). Ühe kamina kohal on Peeter I puudutavad teemad ja teisel pool Katariina I puudutavad teemad. Peeter I kamina kohal kartussil on kujutatud tema nime initsiaalid ja laes on väike pilt viljavihuga, mis kujutab viljakust. Katariina kamina kohal on tema nime initsiaalid ja väikesel pildil on kujutatud roos, mis peaks tema ilu ja õrnust tähendama
isikud. Kaunistati nikerduste ja intarnia tehnikaga. 6 7 Barokk stiil Barokk (16.-18. saj.) kujunes Itaalias. Kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega läib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamisel otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete kolosaalsus. Detailidena kasutati palju voluute, dekoratiivset raami (kartussi). Sagedasti oli mööbel skulpturaalne ja valmistajaks skulptorid. Renessanssist võeti üle kogu arhitektuuriliste detailide kogu - sambad, poolsambad, pilastrid baaside ja kapiteelidega, ümarkaare, viilud jne. Iseloomulikuks olid poleeritud ja lakitud pinnad, mosaiik kumeratel pindadel, mis vineeri ja teste materjalide tükikestest kokku liimitud, eksootiliste materjalise kasutamine nagu pärlmutter, kilpkonna kilp, eebenipuu ja roosipuu. Motiivid on kilbid, jooned, kobarad,
U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannes sellega aluse püramiidiehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandas klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops, Chepren ja Mykerinos oma hauamonumentidena suured Giza püramiidid. 5. dünastia valitsejad loobusid hiigelpüramiidide ehitamisest, nad pidasid end Ra pojaks (Horos elavana, Osiris surnuna) ja rajasid päikesetempleid. Kuninga nimi kirj Kartussi. Kuningal oli neli erinevat nime. Elanikkond koosnes ülikutest, ametnikest ja alamklassist. Puudusid suured linnad. Tasakaalu tagas maat, mis oli valitsejatele väga oluline ning kuulus eduka valitsemise hulka. Maati toimimiseks võltsiti ka ajalugu. Kuningas oli ka ülempreester ning kogu maa oli kuninga valdus. Riik jagunes u. 40ks noomiks, mille asevalitsejaid nimetati nomarhideks. Vana riik ulatus Niiluse esimese kärestikuni. Vana riigi lõpuperioodil lagunes riik koost.
sisekaunistus töödest, tegi Diana hirvega. BONTEMPS (1507-1570) l'i Francois I hauamonumendi St Demi abtkonna kirikusse. PILON (1535-1590) hakkas tellimusi saama hästi noorelt ja muutus Catharina de Medici soosikuks. Esimene tellimus oli Henry II mälestuseks valmistatud skulptuurigrupp Kolm graatsiat, kes kandsid oma pea kohal urni Henry II südamega. Konstrueeris mõlemale ka hauamonumendi. · Madalmaad domineeris dekoor. De Vries, kes tõi iseloomuliku motiivi kartussi raam, mis aimas järele pooleldi ülesrullitud lehti. · Saksamaa oli elav tegevus. 15 saj parimad teosed on puust. Tähtsaks kunstikeskuseks sai Nürnbergi, kus tegutsesid kolm kuulsat skulptorit: Strass, Kraft, Vischer. Üleminekul kõrgerens. Oli kuulsaim skulptor Riemenscheider (Püha Jakobi altar Rottenburgis). Teiseks keskuseks sai Lübeck. NOTKE (1430-1509) tegutses pikemat aega Rootsis
Kuulsamad tööd on valgest marmorist ,,Taavet" , ,,Pieta". Maalidest Sixtuse kabeli lagi ,,Maailma loomine" ja ,,Viimne kohtupäev" Ning marmorist tehtud ,,Mooses". Veneetsias tehti omapärase laadiga maale, dekoratiivseid ja toredad. Kasutusele võeti õlivärvid. Sobisid Itaalia kliimaga. Kuulsaim Tizian- ,,Kristus ja variser" , ,,Urbino Venus" ja Giorgione tegi kuulsaid aktimaale, neist kuulsaim ,,Puhkav Venus" ja ,,Äike" Palju kasutati madalmaades kaunistamiseks kartussi-ovaalne kilp. Vennad Jan ja Hubert van Eyck rajasid Genti altari. Jan on ka maali ,,Kantsler Rolini madonnat" autor. Kuulsaim madalmaade renessansi kunstnik on Pieter Brueghel- ,,Jahimehed lumes". Saksamaa kuulsaim on Albercht Dürer- parimat portreed. Hans Holbein- suurim portreemaalija. Eestis on renessanssi esindatud Mustpeade vennaskonna maja fassaad. Tallinna Pühavaimu kiriku kantsel on selles stiilis. Tallinnast on pärit ka portreede meister Michel Sittow.
Need sümbolid tähistasid ka kuningavõimu. Kuningas kandis ka kahte krooni Ülem-Egiptuse valge kroon ja Alam-Egiptuse punane kroon. Lisaks oli mitmeid kroone, nt sinine sõjakroon. Kahe maa isandana oli kuningas ka kahte maad kaitsvate jumalannade lemmik: raisakotkas (Ülem- Egiptus) ja kobra (Alam-Egiptus). Kobra esineb ka eraldi kuningat kaitsva sümbolina, oli kinnitatud kuninga peaehtele. Ra pojana kirjutati kuninga nimi tavaliselt kartussi. Karussi sõlm sümboliseeris kaitset ja kõiksust). Lisaks oli kuningal ka nn Horose kuldnimi. Sünnimi Ra pojana kasutatud nimi. Horose kuldnimi, Horose nimi ja veel üks nimi olid kõik kuninga poolt võetud nimed, mida kasutati koos erinevate tiitlitega, mis teeb kuningate jälgimise ja identifitseerimise sageli keeruliseks. Nimede kaudu ilmneb ka kuninga seos jumalatega. Seos on kolmetine. 1) Elus kuningas on Horos. Kuningat samastati Horosega
Kui keskus liikus Teebasse, siis sai tähtsaimaks jumalaks Amon-Ra. Lisaks jumalatele austati ka pühasid loomi. Jagunevad samuti nagu jumalad. Nt kassid, kanakullid, krokodillid, iibised ja skarabeused. Tehti ka katset kehtestada ainujumalakultus e. monoteism. Kiri Hieorglüüfkiri (Egiptuses) Võis tähistada: · Mõistet ~800 · Konsonantühendit ~200 · Seletavat märki Arenesid välja: Hieraatiline kiri ja demootiline kiri (8. sai. eKr) Sõna mis oli ovaali e. kartussi sees tähistas valitseja nime. Eluolu Vana-Egiptuses Toiduks kasutati otra ja nisu. Valmistati leiba ja putru/körti. Kasvatati ka oliivipuid. Kasutati oliiviõli toiduvalmistamise juures. Kuivaperioodil kasvatati sibulat ja küüslauku, mida kasutati ohtrasti. Kasutati ka loomaliha, kala ja puuvilju nagu granaatõunad, viigimarjad, arbuusid ja viinamarjad. Viinamarjadest valmistati ka kääritatud jooki. Seda veini valmistati ka datlipalmimahlast (palmivein). Datleid kasutati ka magusainena
Elav kuningas=Horos. · Osiris- Surnute riigi kohtumõistja ja valitseja. Surnud kuningas=Osiris. (Osiris Horose isa) · Ra (tähtsus alates 5. dünastiast, Ra poeg). Selleks, et maat toimiks, pidi kuningas hoidma Alam-Egiptuse (sümbol mesilane) ja Ülem-Egiptuse (sümbol papüürus) koos. Jumalannade lemmik: Alam-E kobrakujuline ja Ülem-E raisakullikuju. Kaks krooni: Alam- E valge kroon ja Ülem-E punane kroon. Neid ei ole arheoloogiliselt leitud. Kuninga nimi kirjutati kartussi. Vaarao on heebreakeelne-> per.aa (suur koda egipt k) oli algselt tähis ja hilisperioodil tiitel, seega ei olnud ta enamik aega kuninga tiitel. Kõik kuningaga seoses oli ritualiseeritud. Ülikkonnaga suhtumises pole teada (v.a Sinuhe jutustus). Rituaalidel oli suur tähtsus, kuna nad tagasid kuninga jumalikkuse. Püramiidid tagasid ja kuninga jumalikkuse, aga ka tekstide ehk raidkirjade kaudu. Nendes teksides kajastati kuningat kui kaose võitjat.
annaabi.ee 
