kestaga siseorganid on degenereerunud, sisaldades sadu mune Tunnused kahjustusele viitavad kidurakasvulised alad põllul mugulate arvu ja suuruse märgatav vähenemine tsüstid vabanevad ning pudenevad mulda mullas võivad olla elujõulised ~6-12 aastat või rohkem Levimine Kartuli-kiduussil puudub loodusliku leviku võime. Noorte kiduussi vastsete lähilevik toimub mullas kartulitaime juurte suunas. Tsüstid levivad uutesse piirkondadesse mulla, kartulimugulate, istikute, taimede, lillesibulate, põllu harimiseks kasutatud masinate ja seadmetega ning jalanõudega, aga ka vihma- ja lumeveega. Kõiki seemnekartuli tootmiseks kavandatavaid põlde kontrollib kartuli-kiduussi suhtes Põllumajandusamet. Kartuli-kiduussi tuvastamiseks tarbekartuli põldudel viib Põllumajandusamet läbi seiret. Kasutatud materjaalid http://www
Hispaanlased võisid nüüd hinge tõmmata. 16.sajandi britid pidasid Drake´i rahvus- kangelaseks.John Carbett võrdles teda Nelsoniga,pannes sellega piraadid samale pulgale väejuhtidega.Esimene hinnang vastas ajastu vaimule,teine oli aga kohatu võrdlus. Drake ei saanud kunagi ülendust Kuninglikus mereväes.Tema veendumuse järgi olid kõik vahendid head,et saavutada Hispaania kulul materiaalset kasu nii kuningannale,kodumaale kui ka muidugi iseendale. Drake oli osaline ka kartulitaime Euroopasse jõudmisel. Külastades inglaste kolooniaid Põhja-Ameerikas, tutvustas ta neile Lõuna- Ameerikast saadud kartulimugulaid, mis aitasid meeskonnal merel nälga leevendada. Kolonisaatorid saatsid kasvatatud kartulitaimed kuningannale, kellele serveeriti Londonis pidulikult kartulitaime pealseid ja õisi. Selle meresõitja ja piraadi nime kannab Ameerika lõunatipu ja Põhja-Antarktika vaheline väin.Drake´I väin asub tulemaa ja Lõuna- Shetlandi saarte vahel,ühendab Atlandi ja
kogu taime arengule(totipotentsed) Algkoe omadus võimaldab kasvad suureks taimeks Paljundus Eraldatakse kasvukuhikust väike koelõik ja kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule Toitesegu sisaldab mineraalsooli, suhkruid, kasvufaktoreid, vitamiine Kasvama hakates eemaldatakse mikrovõrseid ja pannakse uuele toitesegule Võib saada sadu ja tuhandeid võrseid Võimaldab saada viirusevabasid taimi Kartulitaime võrsetipud valmis meristeemi opereerimiseks Meristeemi opereerimine Meristeemtaimed toitesegul Meristeemtaime esialgne paljudamine mikropistikutega Taime regeneerumine mikropistikust Ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemikloon Pistikute panek kilerulli Paljundatud taimed kilerullis Kilerullis juurdunud taimed Taimede istutamine põllule käsitsi ja masinaga Põllule istutatud
III. Meristeemi e. algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse tekib mikrovõrse IV. Mikrovõrse pannakse nüüd uuele kasvusöötmele, kuhu on lisatud juurte kasvamist soodustavaid kasvufaktoreid. V. Juurdunud võrsed istutatakse vastavasse mulda kasvuhoones 22.12.12 taime regenereerumine · mikropistikust ·ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemkloon 22.12.12 kartulitaime võrsetipud valmis · meristeemi opereerimiseks meristeemi opereerimine · (0,20,3 mm) 22.12.12 meristeemtaimed toitesegul 5 · 8 nädalat ·agaragariga tahkestatud sööde sisaldab vajalikke toitaineid ja kasvufaktoreid meristeemtaime algne · paljundamine mikropistikutega 22.12.12 pistikute panemine kilerulli · 22.12.12
Kõigele vastupidav mardikas paljuneb nii kiiresti, et talle ei mõju isegi kõige kaasaegsemad kahjurite vastu võitlemise meetodid. Kartulimardika looduslikeks vaenlasteks on faasan, kes sööb ta vastseid, ning mõningad põrnikad, kes söövad nii vastseid kui ka täiskasvanud kartulimardikaid. ELUTSÜKKEL. Peamine põhjus miks kartulimardikas vaatamata kõikidele temast vabanemise katsetele kogu maailmas üldlevinud on, peitub tema erakordses viljakuses. Emane mardikas muneb kartulitaime lehe alaküljele kuni 2500 muna, mis omavahel 20-80 kaupa kokku kleepunud, et olla päikese ja vihma eest kaitstud. Munad arenevad mitu päeva, vastsed hakkavad kohe pärast koorumist lehtedest toituma. Kahe- kolme nädala jooksul saavutab vastne pikkuseks ligikaudu viisteist millimeetrit, kaevub mulla sisse ja nukkub. Kümne kuni viieteistkümne päeva möödudes tuleb täiskasvanud mardikas mullast välja, kes elab üle talve ning on kuni sügiseni suuteline tootma kuni mitutuhat
kollast' (60 aastat), 'Olevit' (42 aastat) ja 'Sulevit' (39 aastat). Kaasajal kasvatavatest 7 sortidest on kõige kauem vastu pidanud 'Ando' (35 aastat). Kõige uuemad sordid on meil 'Piret' (2000), 'Reet' (2007) ja 'Maret' (2007). Eestis tegutseb aastast 1989 Eesti Kartulitöötlejate Ühistu. 2.4 Toiteväärtus ja biokeemiline koostis Kõik kartulitaime osad (eriti rohelised osad) sisaldavad mürgist solaniini. Valguse kätte jäetud mugulate solaniinikogused võivad sedavõrd suureneda, et nad ei kõlba enam süüa. Söögiks tarbitakse eelkõige termiliselt töödeldud (keedukartul, ahjukartul, friikartul jm) mugulaid. Toiteväärtuse ja biokeemilise koostise tabelis on andmed kooritud ja soolata keedetud kartulite kohta. Koorega keedetud kartulite C-vitamiini sisaldus peaaegu kaks korda kõrgem. 2.5 Haigused ja kahjurputukad
väike. · Pannes hektarile 2.5-3 tonni seemnemugulaid, viime nendega mulda 1800-2300 kg vett, mis on arenevale taimele hästi kättesaadav. Sellega on tärkamine kindlustatud. Vesi · Pärast tärkamist transpireeriva lehepinna moodustumisega suureneb taime vajadus vee järele. · Õiepungade moodustumise faasis suureneb veetarve tunduvalt sest pealsete kasv on väga intensiivne ning algab ka mugulate moodustumine. · Kartulitaime maksimaalne veetarve on õitsemise algusest kuni pealsete kasvu lõppemiseni. Fotosüntees · CO2+6H2O+valgusenergia = C6H12O6+674cal+6O2. · Fotosüntees võib, olenevalt keskkonnatingimustest ning taime arengust ja seisundist, toimuda erineva intensiivsusega, mille tulemusena on ka moodustunud orgaanilise aine hulk erinev. Fotosüntees · Fotosünteesi intensiivsuse mõõtühikuks on võetud orgaanilise aine hulk grammides, mis moodustub ühe tunni
esmalt saada komplmentaarne DNA ja sealt saadud transkriptsiioni ja translatsiooni käigus saadakse juba viiruse moodustumiseks vajalikud RNA ja valgu molekulid. Viiruste tähtsus looduses Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismile kahjulikud, põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. Viirused võivad oma levikuga ühest peremeesrakkust kaasa viia ka teisele organismile omaseid geene transduktsioon ( üheks päriliku muutlikkuse allikaks). Meristeempaljundus puhta kartulitaime kasvatamine laboritingimustes. Enamik inimesele levivaid nakkushaigusi on viirustekkelised. DNa- viirused nt tuulerõuged, herpeseviirus. RNA-viirustest marutaud, gripp, mumps, punetised, siia kuulub ka HIV-viirus. Suur osa levib piisknakkuse kaudu : gripp, tuulerõuged, punetised, leetrid, herpes ka HIV Toiduga: lastehalvatus Loomade vahendusel: marutõbi Bakterhaiguste vastu aitavad antibiootikumid, mis pidurdavad bakteri ainevahetust ja paljunemist
Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim · Seemned idanevad 1-2 C juures · Tõusmed taluvad - 6C, kaunad hukkuvad - 2-4 C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat 26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid, nende iseloomustus Mullapealsed organid Varred- Vars on rohtne ja sõlmeline.vars hargeb Leht- paaritusulgja leht.tumeroheline/kollakas karvane Puhmas- Puhma moodustavad ühe taime pealsed Õis - on viietine Mullasisesed organid Juuesrtik- narmasjuurestik, kuni 1 m sügavusel Stoolon- varre külgharu mille otsa moodustub mogul Kartulipesa- ühe taime mugulad Mugul-moodusub stooloni tippu 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid Mugulal silmad
Üheaastased lupiinid on väga soojanõudlikud, suure veevajadusega. Lupiinidel on seemnekest praktiliselt vett läbilaskmatu Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks · Söödaks külvatakse tavalises reaskülvis, seemnekasvatuses laiarealiselt · Külvisenorm on 100-120 seemet /m² · Sobivaim aeg koristuseks on kui esimesed kaunad on sinkjashallid 26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid, nende iseloomustus 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid 28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine Sügisene: · kõrrekoorimine (mida varem peale teraviljakoristust, seda parem) · sügiskünd (3-4 nädalat peale koorimist, võimalikult vara) · kultiveerimine (kui pärast kündi tärkavad umbrohud) 7 Kevadine: · libistamine, äestamine · Kultiveerimised
«See uuring näitab, et kartul «kodustati» vaid üks kord ning pärineb Lõuna-Peruust,» sõnas uuringut juhtinud David Spooner Wisconsini ülikoolist. Lõuna-Peruust jõudis kartul Lõuna-Tsiilisse, kus aretatud kartulisordist pärineb enamik tänapäeval maailmas kasvatatavast kartulist, lisas Spooner. Lõuna-Tsiilist laia maailma jõudnud kartulisort oli teadlaste hinnangul tõenäoliselt Peruu sordi ja Boliivias ning Argentinas kasvava metsiku kartulitaime hübriid. Varem arvasid teadlased, et kartulit kasvatati esmakordselt Boliivias ja Argentinas ning metsikust liigist aretati kartulit kultuurtaimeks korduvalt. Kuigi antud teadustöös ei uuritud kartuli kui kultuurtaime vanust, hinnatakse selleks üldiselt 7000- 10.000 aastat. Kartul on üks maailma olulisemaid toiduaineid ning enamik maailmas kasvatatavast kartulist kuulub liiki nimega Solanum tuberosum. Euroopasse jõudis kartul aasta 1570 paiku ning Eestisse 18. sajandi keskpaigas.
annaabi.ee 
