VÄÄR, sest inimeste varusahhariid maksas on glükogeen. 11. Lihasraku ehituses olevad valgud müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid ÕIGE. 12.Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin( nahas) ja E-vitamiin ( soolestikus) ÕIGE. 13. Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib DNA puhul. VÄÄR, sest komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib RNA puhul. 14. Joodipuudus toidus võib põhjustada kilpnäärme haigust ÕIGE. 15. Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid-tselluloos VÄÄR, sest kartulimugulates esineb taimne varusahhariid tärklis. 16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. VÄÄR , sest hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja reguleerivad ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 17. Vahad kuuluvad valkude hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist. VÄÄR, sest vahad kuuluvad lipiidide hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist.
lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomite arv on 3-6. 5 C-ga = riboos ja desoküriboos 6 C-ga = glükoos ja fruktoos 10. OLIGOSAHHARIIDID on madalmolekulaarsed ühendid, mis on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sahharoos, maltoos e linasesuhkur, laktoos e piimasuhkur 11. POLÜSAHHARIIDID on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille ehituslikeks osadeks on monosahhariidid. Need tekivad alates 4-st monosahhariidist. Tärklis (kartulimugulates), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (lülijalgsete väliskestas) 12. AMINOHAPPED on amfoteersed ühendid, mis tähendab osalt alusena ja osalt happena toimivad. Aminohapetes on: NH2- aluseline aminorühm ning COOH- happeline karboksüülrühm. 13. VALKUDE ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON- ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad või aeglustavad biokeemilisi reaktsioone. Neil on kõrge spetsiifilisus, st et iga reaktsiooni jaoks on oma kindel ensüüm
10.Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin Vale- inimeste varusahhariid maksas on glükogeen. 11. Lihasraku ehituses olevad valgud –müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid Õige 12.Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin( nahas) ja E-vitamiin ( soolestikus) Õige 13. Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib DNA puhul. Vale- See kehtib RNA puhul. 14. Joodipuudus toidus võib põhjustada kilpnäärme haigust Õige 15. Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid-tselluloos Vale- Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid- tärklis. 16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust Vale- Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja reguleerivad ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 17. Vahad kuuluvad valkude hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist Vale- vahad kuuluvad lipiidide hulka. 18
ülesanne Kitiin Putukate kestades, seemneraku kestad Glükogeen Lihastes, maksas Süsivesikute ülesanded rakus: a) Vahetuks energiaallikaks (17,6 kJ/g glükoosi täielikul oksüdatsioonil lõppproduktideni), katavad 53 57% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks tärklis kartulimugulates, glükogeen lihastes c) Ehituslik ülesanne tselluloos taimerakkudes, kitiin putukate kestades d) Bioregulatoorne funktsioon hormoonide koostises e) Kaitse - antikehade ehituses f) Toitaine funktsioon - piimas laktoos g) Biosünteetiline funktsioon sünteesitakse neutraalrasva h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt
Kirjeldus/erinevad liigid · Tärklis on orgaaniline aine.Ta on tooraine mitmes tööstuses(paberi-,toiduaine-,alkoholi-ja ravimitööstuses).Teda loetakse taastuvaks tooraineks. · Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline struktuur,suurem molekulmass)
vakuooliks e. tsentriaalvakuooliks. Vakuoolide ülesanneteks on: o Vee ja varuainete mahutamine o Loomade ligimeelitamine--selleks on osades vakuoolidse sukruid ja orgaanilised ained. o Kaitseb taime--osades vakuoolides on jääkained, mis on mürgised. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid. · Punased, kollased, oranzid e kromoplastid. Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine. · Rohelised e kloroplastid, värvuse annab klorofüll. Ülesanne on fotosünteesida. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide
V 10. Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin glükogeen. V 11. Lihasraku ehituses olevad valgud – müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid Õ 12. Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin (nahas) ja E-vitamiin (soolestikus), on ainult rasvlahustuvad. V 13. Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib DNA RNA puhul. V 14. Joodipuudus toidus võib põhjustada kilpnäärme haigust Õ 15. Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid-tselluloos tärklis. V 16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust Õ 17. Vahad kuuluvad valkude lipiidide hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist V 18. juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest valkudest. V 34. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon :
mõningates seente rakkudes). MITOKONDER JA PLASTIIDID NB! PLASTIIDID ESINEVAD AINULT TAIMERAKKUDES. Mitokonder on kahemembraanne, sisemuseks on maatriks. Mitokondri ülesanne on varustada rakku energiaga. Kõik plastiidid on kahemembraansed. Plastiide tekib juurde proplastiididest (plastiidide eellased). Plastiidid jagunevad kolme rühma vastavalt värvuselt: · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid. · Punased, kollased, oranzid e kromoplastid. Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine. · Rohelised e kloroplastid, värvuse annab klorofüll. Ülesanne on fotosünteesida. NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Kõik kartuli rohelised osad on mürgised. Aineid pakitakse Golgi kompleksis. Mingitel põhjustel võib neid varuaineid sattuda ka ilma
Arvatakse, et mitokonder ja kloroplast on olnud enne baktereid. Kloroplastil ei ole sisemembraaanisopistusi, kloroplasti sees on tülakoidid ehk lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). Plastiide tekib juurde proplastiididest plastiidide ellastest. Vastavalt värvusele jagunevad plastiidid: 1) leukoplastid värvusetud; asuvad juurtes, viljades ja seemnetes; neil on varuainefunktsioon. Amüloplastid leukoplastid, mis on kartulimugulates. 2) kromoplastid punast, kollast või oranzi värvi (värvuse annavad pigmendid, mida nim. karotinoidideks); neil on ligimeelitamisfunktsioon 3) kloroplastid rohelised (rohelise värvi annab pigment klorofüll); neil on fotosünteesifunktsioon. Kardab külma ja madalaid temperatuure, sellepärast hakkab külmal ajal lagunema, alles jäävad kromoplastid (lehed kolletuvad). NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna.
suhkur koosneb Tärklis on paljudes taimedes CH3CH(OH)COOH glükoosi- ja varuaineks (viljaterades, riisis, galaktoosijäägist. 5.) täielikul kartulimugulates). Tselluloos oksüdatsioonil( glükolüüsil C12H22O11 on levinuim org. aine Maal. organismis) (hingamisel) eralduvad Taimede rakukestad. Puit, süsihappegaas ja vesi: Maltoos e. linnase- puuvill jt C6H12O6+6O26CO2+6H2O suhkur Disahhariidide peamine keemiline
Leukoplastid: esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, mis ei muutu roheliseks ja fotosünteesivaks. Leukoplastide tuntud vorm on amüloplast, millel on põhiliselt säilituslik ülesanne, sinna kuhjub kas graanulitena või klastritena tärklis. Terade kuju on liigispetsiifiline. Plastiidid võivad üksteiseks üle minna: kromokloro porgandi juureosa üleminekud päikese mõjul; klorokromo viljade küpsemine, lehtede langemine; leukokloro kartulimugulates päikesekiirguse mõjul. 1 Rakubioloogia TRANSPORDIVIISIDE VÕRDLUS Lihtne difusioon Hõlbustatud difusioon Aktiivtransport
(kevadised mahlad kasemahl) Süsivesikute lipiidide ja valkude jaotus (biofunktsioonid?) Süsivesikud: 1) Monosahhariidid glükoos, fruktoos 2) Disahhariidi laktoos (piimas ca 5%), sahharoos (suhkruroos 26-28%) 3) Polüsahhariidid tselluloos (rakukestades 20-40%), glükogeen (maksas 3-5%), tärklis (kartulimugulates ca 18%) Lipiidid: 1) lihtlipiidid - õlid (linaõli), rasvad (seapekk), vahad (mesilasvaha) 2) liitlipiidid fosfolipiidid, letsitiin (emulgaator) 3) tsüklilised lipiidid kolesteriid (esineb ainult loomades) Valgud 1) Lihtvalgud (valguline osa) - munavalge, siid, juuksed 2) Valguline osa (valguline osa+mittevalguline osa) nukleiinhape+valgud= kromosoom, fosfor + valgud= fosfoproteiin (nt kaseiin annab piimale valge värvuse) Nukleiinhapped
Leukoplastid: esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, mis ei muutu roheliseks ja fotosünteesivaks. Leukoplastide tuntud vorm on amüloplast, millel on põhiliselt säilituslik ülesanne, sinna kuhjub kas graanulitena või klastritena tärklis. Terade kuju on liigispetsiifiline. Plastiidid võivad üksteiseks üle minna: kromokloro porgandi juureosa üleminekud päikese mõjul; klorokromo viljade küpsemine, lehtede langemine; leukokloro kartulimugulates päikesekiirguse mõjul. 16 Rakubioloogia TRANSPORDIVIISIDE VÕRDLUS Lihtne difusioon Hõlbustatud difusioon Aktiivtransport
Sisaldab rohkesti süsivesikuid, on hea energiaallikas. Mugulates on keskmiselt 17,5% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku (kergesti seeditav). Kartulis leidub õun-, sidrun-, oksaal- ja foolhapet. 31. Kartul kui tärklise tooraine. Tärklis paikneb mugulates teradena (mikroskoobis hästi nähtavad). Terade mikrostruktuur oleneb kartulisordist. Kartuli tärklis on lisaks kõrgele energiasisaldusele väga hügroskoopne. 32. Millest sõltub tärklisesisaldus kartulimugulates? Kartuli tärklisesisaldus oleneb: - sordi geneetilistest omadustest, - kasvutingimustest (muld, väetamine, ilmastik), - mugulate tervisest jne. Suurema tärklisesisaldusega on hilisemad, pikema kasvuperioodiga sordid. Seetõttu sisaldub Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikides kasvatatud kartulis tärklist enam kui Eestis kasvatatul. - 21% vegetatsiooniperioodi temperatuuride summast,
Kuumas vees moodustab tärklis kolloidlahuseid. Jahtumisel muutuvad geelideks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (tagab kreemidele, jogurtitele, jne püsiva struktuuri). Tärklise lahustuvust saab suurendada molekulmassi vähendamisega (hüdrolüüsil). Saadust nimetatakse modifitseeritud tärkliseks. Seda kasutatakse paljude lihatoodete (viinerite, keeduvorstide, sardellide) vajaliku lõigatavuse ja tugevdamise saavutamiseks. 30. Millest sõltub tärklisesisaldus kartulimugulates? Kartuli tärklisesisaldus oleneb: - sordi geneetilistest omadustest, - kasvutingimustest (muld, väetamine, ilmastik), - mugulate tervisest jne. Suurema tärklisesisaldusega on: - hilisemad, - pikema kasvuperioodiga sordid. Seetõttu sisaldub Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikides kasvatatud kartulis tärklist enam kui Eestis kasvatatul. Tärklisesisaldust mõjutab: - 21% vegetatsiooniperioodi temperatuuride summa,
Kloroplastide jagunemine : 1. arenevad proplastiididest. 2. kujunevad teistest plastiididest välistingimuste mõjul. 3. paljunevad jagunemise teel. Tingimused, mis mõjutavad kloroplastide arvu rakus : *valgustatus *sõltub koe tüübist(sammaskoes on enimkloroplaste) *taime kasvamiskohast. (varju ja valguslembesed taimed.) Plastiidide üleminek : 1. viljade küpsemisel(kloroplastid -> kromoplastid) 2. porgandi säilitusjuures, mis ulatub mullast välja (kromoplastid -> kloroplastid) 3. Kartulimugulates valguse toimel. (leukoplastid -> kloroplastid) 4. Pimeduses rohi närbub (kloroplastid -> leukoplastid) Rakutuum : *esineb teatud eluetapil kõigis päristuumsetes rakkudes. *Tuumade arv : 1. mingil elujärgul tuum puudub (punased verelibled e. ERÜTROTSÜÜDID) 2. ühes rakus 1 tuum (enamus päristuumseid rakke) 3. ühes rakus 2 tuuma (kingloom) 4. ühes rakus palju tuumasid (vöötlihaskoe rakud) Tuuma kuju ja mõõtmed : *enamuses rakkudes on tuum ümargune või ovaalne.
annaabi.ee 
