Selliseid olukordi on kindlasti igas lastega peres ette tulnud, kuna väljendeid erinevate tegevuste tegemiseks on väga palju, siinkohal sooviksingi mõned siia kirja panna. Vahvad kõnekäänud eesti keeles Eri maakondades on säilinud eesti keele murdes rääkimised (setu murrak, võru murrak, saare murrak jne.) Nii võib juhtuda, et nende inimeste kõneldud laused võivad sageli hämmingut ja segadust tekitada. Toon näite sellest, et kui öeldakse ,,Too mulle kartsas", mis tähendab saarlasele murdes ,,Too mulle redel", siis enamus eestlasi teavad, et kartsas istumine on üks karistusmeetodeid. Teine näide piima kohta mis on veidi hapnema läinud: osa maakondades öeldakse selle kohta müre piim, teises jälle tilgastunud, kolmandas närdind piim. Nii ongi raske teada saada millest täpselt jutt käib, kuigi kõik räägivad ju oma emakeeles. Eriti raske ja segadust tekitab see laste hulgas, kelle sõnavara pole veel nii hästi arenenud, kuid nad
Lember – remmelgas (pajuliik) Palitu- jope Kirs – säde Interniit- eterniit Tonger – piirivalvur taherberi - lahja õlu Öördama – manguma timmerjaan – pune (maitsetaim) Nirku – mannerg, nõu Kiilama – külma pärast valutama (kui tuled sooja Kõlk – kelk tuppa ) Kartsas – redel tuhliunik - kartulikoobas kartuli üle talve Õllekiha – õllenõu hoidmiseks, enne keldri tulekut. Kaju – kaev tuhlikook - kartulikonks käsitsi kartuli võtmiseks Maged – õllelinnased raand – puuämber (toruga) Tahelberi – teist korda läbi aetud lahja õlu mättima - ennast meikima
90m) on hommikul võimalus saada kõike topelt. Söögi valik oli rikkalik ja pakuti väga korraliku ja maitsvat sööki. Said endale supi, prae, magustoidu, salati, mahla, leiva ja saia. Salatit ja mahla sai ise valida. Praad oli väga suur ja maitsev, seda ei oleks uskunudki kui ise ei oleks seda söönud. Oli raskusi kõige ära söömisega. Toit oli mitu korda parem kui see mida koolis pakutakse ja seda oli ka oma 3 korda rohkem kui koolis saab. Lõpus tuli välja et isegi kartsas saab korralikumat sööki kui koolis. Peale söömist asusime ringkäigule. Peatusime takistusraja juures, aga sinna meid ei lastud kuna oli märg ja libe. Margus Isotamm rääkis et nende pataljoni rekord on natuke alla 3 minuti, aga maaimarekord enam vähem 2 minutit. Edasi läksime masinaparki vaatama ja sai isegi masinatesse sisse astuda. Nendel sõduritel kes sõjaväkke suvel kutsutakse on võimalik sõjaväes riigi kulul teha erinevate sõiduvahendite lubasid
Edgar Aniluik Roosi ja Taaveti poeg Jaanus Lukisepp Lukisepa noorim poeg, Aiaste sulane Aurukatel Peategelane, asendamatu masin, mis on ostetud masinaühingu poolt, sest üks talu endale sellist masinat osta ei jaksaks. Aiaste perepoeg Jüri Vaikne, konkreetne ning suure teotahtega. Eesneri Aadu vallakasakas, kes on Jaapani sõjas käinud. Eesneri Eedi Aiaste talu uus sulane Käo Paul Aiaste naaber, kes kord Sirgaste Matinsonile õlupudeliga pähe virutas ning selle eest kartsas istus. Paul pole eriti tark mees. Lukisepa Elmar - Masinist Jaanus masinist Lukisepa noorim poeg Arvo Saaremägi Kolhoosi esimees Eesner kolhoosi partorg ESIMENE TANTS · Aurumasin jõuab Aiaste tallu ning rehepeks algab. Masinist Jakob saab pojalt Elmarilt Austria sõjast kirja, et temaga on kõik korras, isegi vigastusi pole. Eestis tahetakse asjaajamiskeeleks kehtestada vene keel. · Matsi keskmisele pojale meeldib karjatüdruk Roosi. Jüri vihastab noorema venna
Saksa keelest (puksid, lahing, kindlus, laager, vang, rüütel, röövel, kapral, palsam, jakk, kampsun, kleit, sukad, kamm, tulp, roos, ankur, kiiker, loots, mast) (Fraseologisme Saksa keelest: on oma sõidu vees, võmis olema, istub hästi, käib nagu kass ümber palava pudru) Rootsi laenud - 19. Dialektismid – murdesõnad Käätse- püksid Kartsas – redel Maarikana – lepatriinu Kärmis – kärbes Elupealuuk – lakaluuk PEAKS SIIA VEEL SÕNU OTSIMA 20. Autor-sõna Ma lisan need homme jõudsin selle väga hilja valmis 21. Uudissõnad Uudissõnad ehk neologismid ??????? 22. Sõna-tähendus Mis siin oli ei mäleta 23. 5+5 slängisõna koos tähendusega seeneke/Benji- Tiia Penjam pahnott/juustukas- hais lol- laughing out loud ehk valjult naerdes, saab öelda peaaegu igas kontekstis
loo, milles Nikolas Batriani isa oli postuumselt süüdi mõidtetud 1200 meeskonnaliikme ja kahesaja praktikandi surmasaamises seetõttu, et laeva ankur tabas eelmisest sõjast pärinevat miini. Malevin soovis ilmselt Batriani süüdimõistmist, viidates sellele, et kuritegelik ebakompetentsus on tal juba geenidega kaasa saadud. Otsuse langetamine lükati siiski edasi. Ühel päeval, peale seda, kui Stajanovic oli viibinud üliranges kartsas valvurile keretäie andmise eest (Stajanovic rippus treeningu vaheajal lae all, kust oli võimalik näha järve kaldaid. Valvur tulistas ta alla), otsustasid Batrian ja tema sõber kaptenleitnant Stajanovic vanglast põgeneda ja minna ise otsima ookeaniinimest, et pääseda ära sealt üksildasest ja hirmuäratavast Alligaatoriarkaadiast. Siiski põgenemisplaan jäi seekord täide viimata. Järjekordsel kuulamisel, kuhu laevameeskonnad sõidutati, kohtuotsuseni ei jõutud. Stajanovic
Neid sai liigutada ning tavaliselt olid nad jaotatud kolmeks või neljaks rühmaks. Kui partel parajasti vilja ei olnud, olid nad kaheks rühmaks kokku lükatud, nii et nendel sai magada või kuivatada küttepuid, 3 pirde või nõude tegemiseks ette nähtud puid. Magamiseks kasutati parsi juhul, kui kõik ei mahtunud alla magama või tuba ei pidanud sooja. Tavaliselt magasid partel ehk parsil teenijad või nooremad inimesed. kartsas Kartsas on nn ahjuredel, mille kaudu sai ahju peale või partele (eelmisel pildil ahju kõrval). varn Varn on seina löödud pulk, konks või konksudega varustatud mööbliese rõivaste jm riputamiseks ehk nagi. KASAK Kasak oli valla- või mõisa käskjalg, sõnumite vahendaja. KOSJAD Kosjad olid noormehe (kosilase) vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja (neiu) vanemailt ja mõrsjalt, mis oli seotud kindla kombestikuga. MULK Mulkideks nimetati Mulgimaal (praegusel Viljandimaal) elavaid
noored sõdurid teistest lehtritest välja ilmusid, otsustati kanderaam tuua. V Müller hakkab küsitlema, kes mida teeks kui oleks rahu. Peagi ilmub Himmelstoß välja. Tjaden solvab teda. Himmelstoß suundub kaebama. Veltveebeltuleb Tjadenit otsima, kuid teda pole kusagil näha. Kropp ülbitseb allohvitseriga. Õhtuse loenduse ajal toimus ülekuulamine, mille käigus tuli Himmelstoßi voodimärgamise lugu välja. Tjaden sai karistuseks 3 ning Kropp 1 päeva kartsas (arestimajaks endine kanala). Kat ja Paul lähevad haneprae jaoks hane varastama. Bäumer hiilib lauta ning märkab kahte hane. Ta üritab nad mõlemad kaasa haarata. Lauta ilmub dogi, kes Pauli ründab. Ta laseb pääsemiseks dogi pihta ning haarab ühe hane kaasa. Nad küpsetasid hane mahajäetud kuuris ära. Küpsetamisa ajal mõtleb Paul Katczinsky ja enda lähedasest suhtest. Ülejäänud osa viisid nad arestimajja Kropile ja Tjadenile. VI Kaevikutesse oli palju rotte kogunenud
kolonni eesotsas traavis tüse veltveebel. Tema järel kättemaksuhimuline Himmelstoss. Nad otsisid Tjadenit, aga Tjadenit polnud kusagil näha. Tjaden pidi kümne minuti pärast kantseleis olema. Nad läksid ära ja juba poole tunni pärast olid tagasi. Nad küsisid kas nad pole Tjadenit leidnud. Kropp ülbitses allohvitseriga. Õhtuse loenduse ajal toimus ülekuulamine, mille käigus tuli Himmelstossi voodimärgamise lugu välja. Tjaden sai karistuseks kolm ja Kropp ühe päeva kartsas (endine kanala). Tund aega hiljem, kui Tjaden ja Kropp juba kartsas istusid, asusid mehed nende juurde teele. Nad mängisid koos ööni skatti, loomulikult võitis Tjaden. Kui mehed Kropi ja Tjadeni juurest lahkusid, küsis Kat Paulilt, et mis ta hanepraest arvab. Paulile see mõte meeldis. Nad ronisid autole, mis vedas laskemoona. Sõit maksis kaks sigaretti. Kat aitas Pauli üle müüri ja Kat jäi valvama. Paul sai kaks hane kätte ja proovis neid uimastada, aga talle tungis koer kallale
nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli, seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine.