ressursside ainuomandus- majanduslikud piirangud (firma suurus)- toote unikaalsus- hinnavõtja- firma, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ega saa seda muuta, hinnamääraja- püüavad leida oma kaubale õiget hinda. Hinnaliider- toote diferentseerimine e. eristamine- eriliseks muutumine homogeenne toodang- , diferentseeritud toodang- eristatud. unikaalne toodang- hinnadiskriminatsioon- sama kaupa müüakse erinevatele tarbijatele erineva hinnaga. kartellikokkulepped-hindade või/ja tootmis kogustes osas turukontsentratsioon-üksikud suured firmad valitsevad turgu. mastaabisääst-keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel "Nähjtamatu käsi" Adam Smith 1776.a.- klassikaline majanduse koolkon, riik ei tohi majandusse sekkuda. Konkurentsi plussid ja miinused konkurentsiseadused ja selle 3 tähelepanuobjekti: ettevõtete ühinemine, suurettevõtete poolt maj. jõu kuritarvitamine, ettevõtete kokkulepped
Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Tunnused 1. Üksikud suurfirmad. 2. Toote erinevad sõltuvalt valdkonnast. 3. Turule pääs raskendatud tänu turutõketele. 4. Võimalus hinda mõjutada. Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4
suurus), kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle monopolilistlik konkurents- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul, diferentseeritud toodang(toodang ei asenda, kuid on sarnane), uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse siseneda, sest märkimisväärsed barjäärid puuduvad oligopol-väike arv firmasid sõltuvad teineteisest vastastikku, iga muutus mõjutab teisi. (kartellikokkulepped) 21. Turu omadused on omavahel seotud WTF, mida on küsitud??! 22. Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis- ja arendustööl. 23. Lühiperioodil monopol minimeerib kahjumit tootmiskulude alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel. 24. Oligopoli mudelid: kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta
maksusüsteem tulumaksu protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest, · Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte isiku vabaduse - kitsendamisele · Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim · Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis kartellid- kartellikokkulepped · Monopolivastased seadused · Tööjõud eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast isikust · Töövõtja on seotud oma elukoha, perekonna, riigi, rahva ja keelega inertne võrreldes väga transpordimahukate või kiiresti riknevate kaupade ja materjalidega · Suhteline vabadus valitses USAs tööjõuturul 1950/ 1960 inimesed olid väga mobiilsed · Ülemaailmne tööturg Tarbija nõudluse probleem
protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest, · Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte isiku vabaduse - kitsendamisele · Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim · Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis kartellid- kartellikokkulepped · Monopolivastased seadused · Tööjõud eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast isikust · Töövõtja on seotud oma elukoha, perekonna, riigi, rahva ja keelega inertne võrreldes väga transpordimahukate või kiiresti riknevate kaupade ja materjalidega · Suhteline vabadus valitses USAs tööjõuturul 1950/ 1960 inimesed olid väga mobiilsed · Ülemaailmne tööturg T
Euro olevik ja tulevik: Olevik (Osaliselt ebastabiilne, kas süsteem ikka peab? Riigid liituvad vaikselt juurde. Euroopa Stabiilsusmehhanism). Tulevik (Kas tulevad teised ka? Kreeka lahkub?). Maksude ühtlustamine: Liikmesriikide pädevus (eraisikumaksud, firmade maksud, kaudsed maksud). Mida teha? (Samastada kaudsed maksud, ühtlustada firmade maksud) Erandid ja juhtum (Iiri vabariik + Apple vs Euroopa Liit). Veel EL majandusest: Konkurents (konkurents peab püsima, ei mingeid eeliseid, kartellikokkulepped jne). Transport (palju transpordiliike ja huve, riikidel omad huvid). Tööstus (puudulik, vajab arendamist, kuidas ja mille arvelt?) EUROOPA RAHA Ülevaade eelarvest: Kuni hiljutiseni aina kasvav (raske ülevaadet saada riikide tegevusest. Eelarve liiga suur?- väiksem, kui riikidel, kasvab vähem. Riigid liiga erinevad). Erinevad mõjutajad (Prantsusmaa ja UK kui traditsioonilised osapooled, aina enam uued riigid kui mõjutajad). Eelarve protsess: Kes mõjutavad EL eelarvet
· Turu tasakaal on kõige ebastabiilsem, sest tarbija maitse muutub Oligopol · Palju ostjaid · Vähemalt 2 suurt pakkujat (natuke erinevad, kuid ei ole asenduskaubad) · Mõned tugevad pakkujad lepivad omavahel kokku või ei, sellest tulenevalt tekib monopol või konkurents Hakkavad üksteist välja sööma, alandavad hinda. Kui kaks koera purelevad, siis kondi saab kolmas. Tehakse kokkuleppeid · Ametlikke kartell · Kokkulepitud kogus kvood · Kartellikokkulepped on enamus riikides keelatud. Nad ei pea ka eriti vastu. · Firmad teevad kartellikokkuleppeid suusõnaliselt, mitte kirjalikult, kuna need on keelatud. dzentelmenlikud kokkulepped On ka puhtaid monopole, kui väga vähe. (Tartu, Tallinnas pakub vett vaid üks tootja) Sest on olemas asenduskaubad. Monopson · 1 ostja · Palju müüjaid · Ostja surub hinna järjest alla Oligopson · Mõned ostjad · Väga palju pakkujaid · Ostjad lepivad omavahel kokku või mitte Bilateraalne monopol
Oligopoli tekkimise põhjused: • mastaabiefekt Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese • sisenemisbarjäärid Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent Kartell • Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) • Kartellikokkulepped kui konkurentsi kahjustavad kokkulepped on konkurentsiseadusega keelatud nii Eestis kui ka EL tervikuna Kartell 2009. aastal jõudis kohtusse viis kartellikokkulepet (KarS § 400) käsitlevat kriminaalasja • konsultatsioonifirmade kokkulepe maakonna arengukava koostamise riigihankel (0,6 mln krooni) • teede-ehitusettevõtete kokkulepe teedeehituse riigihankel (108 mln krooni) • tänavapuhastusettevõtete kokkulepe teedehoolduse riigihankel (50 mln krooni)
Vaid sellisel juhul saab rääkida, et kollektiivleping eksisteerib. Sundkorras Euroopas AÜ liikmeks kedagi sundida ei saa. Kollektiivlepingud ja nende sisu: Kollektiivlepingute osas tuleb arvesse võtta, et need ei ole olnud kogu aeg iseenesestmõistetavad. See ei ole kogu aeg reguleerinud tööandja ja töötaja vahelisi suhteid. On olemas Euroopa riigid ja Põhja-Ameerika. Ameerikas levis arusaam, et kollektiivlepingud hakkavad majandust segama. Kollektiivlepingud ei olnud midagi muud kui kartellikokkulepped ja need rikuvad seadust. USA-s olid seetõttu kollektiivlepingud keelatud. Alles 20. saj alguses saadi aru, et kollektiivlepingud ei ole halvad ja keeld kaotati. Euroopas olukord oma olemuselt parem ei olnud. 19. saj keskpaigas oli töölisliikumine. Leidis aset tööliste väljaastumised ja streigid. Kõik mis puudutas kollektiivlepingute sõlmimist oli keelatud. Sellest tulenevalt kollektiivlepinguid ei eksisteerinud. 20. saj alguses
konkurente. Sellises olukorras määrab turul kehtiva hinna domineeriv ettevõte ja väiksemad ettevõtted järgivad seda hinda. Tihti seostatakse oligopolidega kartellikokkuleppeid. Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. / esineb näiteks bensiiniturul/ Kartellikokkulepped on keelatud. Oligopoli analoogiks on nõudmise poole pealt oligopson. Oligopson on turg, kus on vähe suuri ostjaid. ( Tootmistegurite nõudjaid. ) Oligopol. Tunnus Ettevõtete arv Väike Toode Ühetaoline või eristatud Sisenemistakistused Mõningased Kontroll hinna üle Arvestatav 13 4.Monopol.
·mastaabiefekt -Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt Sisenemisbarjäärid-Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud paten KARTELL Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) ·Kartellikokkulepped kui konkurentsi kahjustavad kokkulepped on konkurentsiseadusega keelatud nii Eestis kui ka EL tervikuna. Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad. Monopol võib olla efektiivne kui eksisteerib loomulik monopol. Loomulik monopol suudab toota kogu majandusharusvajaliku toodangu madalamate kuludega, kui seda teeksid kaks või
annaabi.ee 
