Roomast saab suurriik. Kogu itaalia vallutamisega oli rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma
ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli kuldne kotkas. Kotkaga lipu kaotamisel ootas sõjaväelisi ees detsimeerimine. 6. Puunia sõjad: Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. Teine Puunia sõda- 218-201 eKr, Kartaago kuulsaim väepealik Hannibal. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku. Hannibal rüüstas Roomat. Lõppes Rooma võiduga. Kartaago kaotas kõik alad väljaspool Aafrikat ja ühtlasi ka oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- 149-146 eKr, Kartaago hävitamine. Roomalsed piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega hävitati linn
Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale kaotusele Rooma vallutas ja hävitas Kartaago ühe sõjaga. 3) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli! Magistraadid ehk riigiametnikud
Tema järgi saanudki linn Rooma nime. Puunia sõjad Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu said esialgu ülekaalu kartaagolased. Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute kogemusi, saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma. Kartaagol tuli osa oma valdusi roomlastele loovutada. Teises Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal tungis hästi väljaõpetatud sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia (tänapäeval Prantsusmaa) ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väekoondised, viisid oma armee Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibaligi kodumaale tagasi
Trajanuse sammas 10. Vana-Rooma kui maailmalinn Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses Puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises Puunia sõjas (218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati Rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas Puunia sõjas Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Samal ajal kui võitlus Kartaagoga veel kestis, hakkas Rooma riik oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlikest suurriikidest langes esimesena tema löögi all Makedoonia
- rahvakoosolek (kutsuti kokku, et magistraadi ostuste üle hääletada, neil polnud õigust ettepanekuid teha; 3) Rooma linn riik kuni 5. Sajandini eKr lõpp tugevaim Kesk – Itaalia riik. 4) Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. 5) Võitlused Kreeklastega – Phyrrhose võit. 6) Sõjad Kartaagoga (Puunia sõjad) – Põhjus kolmeks sõjaks: Ülemvõim Vahemerel. 1. Sõda Roomlaste võit; Kartaagolased kaotasid alad Sitsiaalias. 2. Sõda Roomlaste võit; Kartaagol väejuht Hannibal 3. Sõda Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 eKr 7) 149 eKr liideti Rooma vabariigiga ka Kreeka ja Makedoonia 8) „Jaota ja valitse“ põhimõte divide et impera ITAALIAS 1) mutsiipium – säilis oma valitsus ja kodanikuõigused > kõik said Rooma kodanikuks 2) liitlased > sõjavägi läks Roomale > ei maksnud makse VÄLJASPOOL ITAALIAT 1) provints > vallutatud maa Itaaliast väljas > elanikud maksavad makse >
Seeläbi sai ta endale aga vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Need kaks riiki pidasid maha kolm sõda, mis on tuntud Puunia sõdade nime all (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks). I Puunia sõda (264-241 eKr). Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlastel polnud tugevat laevastikku, oli algul ülekaal kartaagolastel. Kui roomlased rajasid endale tugeva laevastiku ja omandasid merelahingu kogemusi, sunnniti kartaagolased rahu paluma. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda (218-201 eKr). Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Väepealik Hannibal tungis hea sõjaväega läbi Gallia ja üle Alpide Põhja-Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Roomlastel õnnestus hankida endale uued väekoondised ja need suundusid Põhja-Aafrikasse, kuhu järgnes ka Hannibal. Zama lahingus purustasid roomlased Hannibali väe täielikult ja Kartaago oli sunnitud alistuma. Kartaago kaotas kogu oma
· Sõjapidamise muutumine · Ei piisanud lihtsalt arvulisest ülekaalust · oluline roll taktikal ning armee jagamisel zama lahing 202 e.Kr · Hannibal itaalias lõksus · Kartaago ei saatnud abivägesid · Taanduda ei olnud võimalik · Eelnesid mitmed lahingud Kartaago all · Vastamisi · Hannibal-54000 sõdurit · Scipio Africanus-42000 sõdurit · Scipio lõi Hannibali tema enda taktikaga · Lahingurivi ülesehitus identne · Rooma võit, Kartaagol hukkunuid 20000 II puunia sõda-tulemused · Kartaago kaotas iseseisvuse · Lisaks laevastiku, armee · Langes rooma võimu all · Hannibal reedeti oma riigi poolt · Tegi eksiili enesetapu-umbes 182 e.Kr · Rooma impeeriumi sünd III Puunia sõda · 149-146 e.Kr · Põhjuseks Kartaago armee taasteke · Kaitses emmast nuubia vastu · Sõda õhtuas senaator cato vanem · Ceterum censeo carthaginem esse delendam · ...
Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. VAHEMERE LÄÄNEROSA JA ROOMA Kartaago Tüürose koloonia, asutati kreeka allikate järgi 814, arheoloogia andmetel 8. sajandi keskpaiku. 6. sajandiks oli Kartaago võimu all Sitsiilia lääneosa ja nende mõju ulatus Korsikale, Sardiiniale ja Liibüasse: U 540 ajasid kartaagolased, liidus etruskidega, Korsikalt välja kreeka kolonistid. 507 sõlmisid kartaagolased lepingu Roomaga, mille kohaselt lubas roomlastel kaubelda Sardiinias ja Liibüas. Kartaagol olid järgnevatel sajanditel küllalt head suhted Roomaga. 480 tungisid Kartaago väed kreeklaste aladele Sitsiilias, sekkudes kreeka türannide tülidesse, kuid said Himera lahingus Sürakuusa Gelonilt ja Akragase Hieronilt hävitavalt lüüa. 409 algasid kartaagolaste rünnakud Sitsiilia kreeklaste aladele uuesti ja kestsid, lühikeste vaheagadega, kuni Rooma esiletõusuni 3. sajandil. Kartaago peamiseks vaenlaseks sai Sitsiilia tugevaim riik Sürakuusa. Hiljemalt 4
Kartaagolased Hispaaniast välja lüüa. Aastal 202 toimub juba lahing Kartaago lähedal Zama lahing. Zama lahingus Roomlased purustasid Kartaago väed ja sõda oli otsustatud. 201aastal tehti rahleping. Sõja tulemusena Kartaago lakkas olemast suurriik, Rooma sai oma kätte Kartaago välised alad, sai endale ka Sõjaelevante. Rooma lubas Kartaagot mitte enam rünnata. Kartaago pidi nüüd maksma 10000 talenti hõbedat III Puunia sõda 149-146eKr Kartaagol õnnestus vaatamata suurtele kaotustele saavutada siiski edukas riik. Rooma nägi selles suurt ohtu ja otsustas Kartaago lõplikult kõrvaldada. Sõja otseseks ajendiks sai see, et Kartaago naaberriik Numiidia oli II Puunia sõja ajal sõlminud Roomaga liitlaslepingu Kartaago vastu. Roomlased tõid uue sõja ettekäändeks Numiidia piiri rikkumise. Tähtsat rolli mängis seal Marcus Tullius Cato. Kartaago püüdis sõda ära hoida läbirääkimistega, aga Rooma esitas neile
põhjarannikul esimese võidu Kartaago laevastiku üle (260. a.). Initsiatiiv merel läksid roomlastele. Edust tiivustunult otsustasid roomlased, Agathoklese omaaegset eeskuju järgides, viia sõjategevus üle Kartaago valdustesse Aafrikas. Konsul Reguluse juhtimisel purustasid nad Kartaago laevastiku suures merelahingus Eknomose neeme lähedal Sitsiilia lõunarannikul ja purjetasid Aafrikasse (256. a.). Kuna ka numiidlased roomlaste poole asusid, ei jäänud Kartaagol muud üle, kui rahu paluda. Kuid Reguluse esitatud rahutingimused olid vastuvõetamatud. Kõiki ressursse pingutades palkasid kartaagolased uue, peamiselt kreeka palgasõdureist koosneva väe ja suutsid Reguluse sõjajõud puruks lüüa. Regulus ise langes vangi, tema väe riismed koos Rooma laevastikuga aga uppusid tormis tagasiteel Itaaliasse. Sõja lõppfaas möödus taas Sitsiilias. Veel neljal korral hävis Rooma laevastik tormis.
annaabi.ee 
